KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. mai 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-1542 Haldusasi L.S.´i kaebus Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.aprilli 2006.a. otsuse nr 1.1-8 TL 15/762 tühistamiseks ja Tallinna Pensioniameti kohustamiseks maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest. Kirjalik menetlus. Menetluse liik Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja L.S.. Vastustaja Tallinna Pensioniamet. Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 04.05.2007 esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD 1. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 23.veebruari 2006.a. otsusega nr 1921792 määrati L.S.´ile eluaegne vanaduspension summas 1652 krooni kuus (tl 44). 2. Tuginedes „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (edaspidi Kokkulepe) artiklile 5 peatati Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.aprilli 2006.a. otsusega nr 1.1-8 TL 15/762 (tl 47-49) alates maikuust kuni Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni maksmise lõpetamiseni L.S.´ile pensioni maksmine, kuna vaatamata Vene Föderatsiooni Suursaatkonna Sotsiaalkindlustuse osakonna teavitamisele pensioni määramise kohta Eesti Vabariigi seadusandluse alusel, jätkati Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 3. L.S. esitas 02. augustil 2006.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjoni 28.aprilli 2006.a. otsuse nr 1.1-8 TL 1 15/762 tühistamist ja Tallinna Pensioniameti kohustamist maksma kaebajale määratud vanaduspensioni alates selle maksmise peatamisest. 4. Kaebaja leiab, et Eesti pensioni väljamaksmise peatamine on õigusvastane ja põhjendamatu. Kuna kaebuse esitaja soovis, et talle määrataks ja makstaks pension välja vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja Eesti Vabariigi organite poolt tema vahendite arvelt, on kaebuse esitaja seisukohal, et tulenevalt Kokkuleppe artiklist 5 võib pensioni maksmise peatada üksnes Vene Föderatsioon. Eesti Vabariik ei tohi Eesti pensioni väljamaksmisest keelduda. Juhul kui Tallinna Pensioniamet sellega ei nõustu, peaks ta esitama vastuväite Venemaa Suursaatkonna Sotsiaalkindlustusosakonnale, mitte aga keelduma Eesti pensioni väljamaksmisest. 5. Samuti on Kokkuleppe artikkel 5 lause 2 vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi Põhiseaduse) §-ga 28, mille kohaselt Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Tulenevalt Põhiseaduse §-st 123 ei sõlmi Eesti Vabariik välislepinguid, mis on vastuolus Põhiseadusega. 6. Kokkuleppe artikli 12 kohaselt luuakse Kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamiseks segakomisjon, mille koosseisu määrab kumbki pool võrdse arvu oma esindajaid. Segakomisjoni Venemaa pool tegi korduvalt ettepanekuid Kokkuleppe artikli 5 muutmiseks. 25-26 aprillil 2001.a. toimunud segakomisjoni 10. istungil esines Venemaa pool algatusega anda Vene sõjaväepensionäridele võimalus saada mõlemaid pensione korraga. Samuti saatis Vene Föderatsiooni välisministeerium juulis 2004.a. Eesti Vabariigi välisministeeriumile noodi, milles tehti ettepanek välistada Kokkuleppe artikli 5 viimane lause. Juunis 2005.a. toimunud 14. segakomisjoni istungil tõstatas Venemaa pool nimetatud küsimuse uuesti. 7. Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäride õiguse Eesti pensionile tagavad mitmed rahvusvahelised aktid, millega Eesti on ühinenud. Näiteks on Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikli 12 kohaselt igal riigi elanikul õigus sotsiaalkindlustusele oma eluriigi poolt ning ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 9 kohaselt tunnustavad käesolevast paktist osavõtvad riigid iga inimese õigust sotsiaalkindlustusele, kaasa arvatud sotsiaalhooldus. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud rahvusvaheliste aktide jõud on kõrgem kui Kokkuleppe juriidiline jõud, kuna need on ÜRO ja Euroopa Inimõigusi kaitsevad õigusaktid ning ühelgi riigil ega riikide vahelisel lepingul ei ole õigust neid õigusi rikkuda. 8. Kaebuse kohaselt on kaebajale pensioni maksmise peatamine vastuolus rahvusvahelise inimõiguste välislepinguga piiramise keelu printsiibiga, rahvusvahelise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise keelu põhimõttega ning rahvusvahelise õiguspärase ootuse põhimõttega. Rahvusvahelises õiguses on põhimõte, millega kooskõlas on keelatud piirata või vähendada ükskõik milliseid inimese õigusi, mida tunnustatakse või mis kehtivad mõnes käesolevast välislepingust osavõtvas riigis seaduse, konventsioonide, reeglite või tavade alusel ettekäändel, et käesolev välisleping selliseid õigusi ei tunnista või et selles tunnustatakse neid väiksemas ulatuses. Näiteks:
- a)ÜRO Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art 5 lg 2 kohaselt on keelatud piirata või vähendada ükskõik milliseid inimese põhiõigusi, mida tunnustatakse või mis kehtivad mõnes käesolevast paktist osavõtvas riigis seaduse, konventsioonide, reeglite või tavade alusel, ettekäändel, et käesolev pakt selliseid õigusi ei tunnista või et selles tunnustatakse neid väiksemas ulatuses. 2
- b)ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art 5 lg 2 kohaselt ei lubata mitte mingisugust mõnel maal seaduse, konventsiooni, reeglite või tavade näol tunnustatud või olemasolevate inimese mistahes põhiõiguste piiramist või vähendamist ettekäändel, et käesolevas paktis niisuguseid õigusi pole tunnustatud või et selles tunnustatakse neid väiksemas ulatuses.
- c)ÜRO Konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta art 23 kohaselt ei riiva miski käesolevas konventsiooni sätteid, mis moodustavad rohkem meeste ja naiste võrdõiguslikkuse saavutamist ning mis võivad olla sätestatud:
- a)osavõtva riigi seadusandluses; või
- b)mõnes muus selle riigi jaoks kehtivas rahvusvahelises konventsioonis, lepingus või kokkuleppes.
- d)ÜRO Lapse õiguste konventsiooni art 41 kohaselt ükski selles konventsioonis sisalduv säte ei mõjuta mis tahes tingimusi, mis kaitsevad paremini lapse õigusi ja mis võivad sisalduda:
- a)osalisriigi seaduses või
- b)selles riigis kehtivas rahvusvahelises õiguses.
- e)ÜRO Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemisja karistamisviiside vastase konventsiooni art 16 lg 2 kohaselt ei kahjusta konventsiooni sätted ühegi rahvusvahelise dokumendi või siseriikliku seadusandluse sätteid, mis keelavad julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või puudutavad väljaandmist või väljasaatmist.
- f)Rahvusvahelise võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste konventsiooni art 81 kohaselt ei riiva ükski selles konventsioonis sisalduv säte mingisuguseid sätteid, mis annavad võõrtöötajatele ja nende perekonnaliikmetele laiemaid õigusi ja vabadusi, ja mis võivad olla sätestatud
- a)osalisriigi praktikas või seadusandluses;
- b)mistahes kahe või enama osalisriigi vahel kehtivas lepingus.
- g)Kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni art 13 kohaselt ei mõjuta konventsioon kodakondsusetuse vähendamise suhtes soodsamaid sätteid, mis võivad sisalduda osalisriigi praegustes või tulevastes seadustes või mis võivad sisalduda kahe või enama osalisriigi vahel praegu kehtivas või tulevikus kehtima hakkavas konventsioonis, lepingus või kokkuleppes.
- h)Konventsiooni abielunaise kodakondsuse kohta art 3 kohaselt lepivad osalisriigid kokku, et käesolev konventsioon ei mõjuta seadusandlust ega kohtupraktikat, mille kohaselt välismaalannal, kes on osalisriigi kodanikuga abielus, on õigus saada omal palvel oma abikaasa kodakondsust.
- i)ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni art 5 kohaselt võib osalisriik anda pagulasele ka konventsioonis käsitlemata õigusi ja soodustusi.
- j)Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse tõkestamise Euroopa Konventsiooni art 17 lg 1 kohaselt ei kahjusta käesolev konventsioon siseriiklike õigusaktide ega ühegi rahvusvahelise kokkuleppe sätteid, mis pakuvad vabaduse kaotanud isikutele suuremat kaitset.
- k)Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta art H kohaselt ei mõjuta käesoleva sotsiaalharta sätted siseriikliku õiguse või mis tahes juba jõustunud või jõustuda võivate kahevõi mitmepoolsete lepingute, konventsioonide või kokkulepete sätteid, mis tagavad kaitstavatele isikutele hartas ettenähtuga võrreldes soodsama kohtlemise.
- l)Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni art 22 kohaselt ei saa käesolevas raamkonventsioonis käsitada piiranguna või taganemisena ükskõik millistest inimõigustest ja 3 põhivabadustest, mida tagavad ükskõik millise poole seadused või ükskõik missugused kokkulepped, mille osaliseks ta on.
- m)Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni art 11 kohaselt ei saa käesolevas peatükis midagi käsitada piiranguna või taganemisena andmesubjekti suuremast kaitsest, võrreldes käesoleva konventsiooniga tagatuga. 9. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Kokkuleppe artikli 5 lõige 2 piirab Vene sõjaväepensionäride õigust Eesti tsiviilpensionile, võib ülaltoodud rahvusvahelistest põhimõtetest lähtudes käesoleval juhul rakendada EV Riiklikku pensionikindlustuse seadust (RPKS). Kahepoolne välisleping ei tohi piirata õigusi, mis on ratifitseeritud ÜRO ja EN paktide poolt. 10. Lisaks eeltoodule leiab kaebuse esitaja, et Tallinna Pensioniameti poolt pensioni maksmise peatamine on diskrimineerimine ja ebavõrdne kohtlemine. Vastavalt Põhiseaduse § 12 lg-le 1 on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti art 2 lg-ga 2 kooskõlas kohustuvad paktist osavõtvad riigid garanteerima, et paktis väljakuulutatud õigusi teostatakse ilma igasuguse diskrimineerimiseta rassi, nahavärvuse, soo, keele, religiooni, poliitiliste või muude tõekspidamiste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, varandusliku seisundi, sünni või mõne muu asjaolu põhjal. Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta art E kohaselt käesolevas hartas sätestatud õiguste kasutamine tagatakse, diskrimineerimata kedagi, sellistel alustel nagu rass, nahavärvus, sugu, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, tervis, kuulumine rahvusvähemusse, sünnipära või muu selline tegur. 11. Samuti on selline olukord vastuolus Nõukogu direktiiviga 2000/43/EÜ. EL diskrimineerimisvastaste direktiivide kohaselt
- a)otseseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ühte inimest koheldakse halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras;
- b)kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ilmselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul kui kõnealune säte, kriteerium või tava on objektiivselt põhjendatud õigustatud eesmärgiga ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. 12. Kaebuse esitaja järeldab Sotsiaalkindlustusameti 11. juuli 2006.a. kirjast nr 6-9/14775, et peale Vene relvajõudude pensionäride on iga teise välisriigi sõjaväepensionäridel õigus saada samaaegselt Eesti pensioni ja teise riigi sõjaväepensioni. Kaebaja leiab, et järelikult koheldakse Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre halvemini kui teiste välisriikide sõjaväepensionäre samalaadses olukorras. Kuna nii teiste riikide sõjaväepensionärid kui ka Vene Föderatsiooni sõjaväepensionärid on maksnud Eesti Vabariigile makse, on Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre diskrimineeritud. Vastavalt sama direktiivi art 8 lg-le 1, kui isik, leiab, et ta on võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamata jätmise tõttu kannatanud, esitab kohtule või muule pädevale asutusele asjaolud, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, peab vastustaja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud 13. Pensioni maksmise peatamine on vastuolus rahvusvahelise õiguspärase ootuse põhimõttega. Tallinna Pensioniamet määras kaebuse esitajale pensioni teades, et ta saab samal ajal Vene Föderatsioonilt sõjaväepensioni. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 4 14. Faktiliselt on sotsiaalmaksu maksmine kohustuslik riigi kindlustus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 422 kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingut muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Käesoleval juhtumil on kindlustusandjaks riik, kindlustusvõtjaks sõjaväepensionär, kindlustusjuhtumiks on vähemalt 63 aastase eluea saabumine ja 15-aastane tööstaaž Eestis, kindlustusmakseteks on sotsiaalmaks (20% brutopalgast), kokkulepitud rahasummaks on vanaduspension. Kindlustusvõtja on oma kohustuse täitnud ja kindlustusjuhtum on toimunud, ainult kindlustusandja Pensioniameti isikus ei soovi oma kohustusi täita. 15. Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) Esimese protokolli art 1 lg-le, igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei tohi võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Käesoleval juhtumil on kaebaja igakuised sotsiaalkindlustusmaksed ja õigus pensionile omandiks Konventsiooni Esimese protokolli art 1 lg 1 mõistes. Seega võttis riik Tallinna Pensioniameti isikus kaebajalt omandi, millega rikkus EÕIK esimese protokolli art 1 lg-t 1. Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-ga 14 kooskõlas tagatakse käesolevas konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni-või muu seisund. Kuna käesolevas asjas on omand ära võetud üksnes Venemaa sõjaväepensionäridelt, siis rikkus Tallinna Pensioniamet Konventsiooni artiklit 14. 16. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on palju analoogseid kohtuasju. Näiteks, Kjartan Asmundsson Island vastu 30.03.2005 asi, Zeman Austria vastu 29.06.2006 asi, Vasilopoulou Kreeka vastu 21.06.2002 asi Wessels-Bergervoet Holland vastu 04.09.2002 asi. Kõikides nendes asjades tunnistas kohus Konventsiooni 1 protokolli rikkumist. 17. Vastavalt Põhiseaduse §-ile 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Järelikult kohustub Tallinna Pensioniamet rakendama oma otsustes eelkõige Põhiseadust, ÜRO ja EN õigusakte ning rahvusvahelisi põhimõtteid. VASTUSTAJA SEISUKOHT 18. RPKS § 4 lg 3 sätestab, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid kui käesolev seadus, kohaldatakse välislepingut. 19. Vastavalt Kokkuleppe artiklile 5 võivad sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid ja vastupidi. 20. Selle Kokkuleppe on lepingupooled ratifitseerinud ning Kokkuleppe sätted kuuluvad tingimusteta täitmisele. Seega peab Kokkuleppe artikli 5 mõtte kohaselt olema välistatud sõjaväepensionäridele pensionide maksmine samaaegselt nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni poolt. 5 21. L.S.´ile määrati tema avalduse alusel vanaduspension Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel alates 21.veebruarist 2006.a. 27.veebruaril 2006.a. teavitas Tallinna Pensioniamet oma kirjaga nr 6.TL 15.5-9/4799 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonda pensioni määramisest kaebajale alates 21. veebruarist 2006.a. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakonna kaudu toimunud andmevahetuse tulemusena selgus, et kaebajale kui sõjaväepensionärile jätkatakse endiselt Vene Föderatsiooni poolt pensioni maksmist. Kooskõlas Kokkuleppe artikliga 5 peatati kaebajale Eesti Vabariigi eelarvest pensioni maksmine. Tallinna Pensioniamet on seisukohal, et 28. aprilli 2006.a. otsus on tehtud kooskõlas Kokkuleppega ja ei kuulu tühistamisele. KOHTU PÕHJENDUSED 22. Poolte vahel on vaidlus selles, kas sõjaväepensionäril, kes saab pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel, on õigus samal ajal saada ka pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele (s.o kas sõjaväepensionäril on õigus saada samal ajal pensioni Vene Föderatsiooni vahendite arvel ja Eesti Vabariigi vahendite arvel) ning juhul kui ei ole, siis kas selline olukord on kooskõlas Põhiseaduse ning rahvusvahelise õigusega. 23. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et L.S. saab jätkuvalt talle varem Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensioni. 24. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon sõlmisid 26.juulil 1994 „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil“ (Kokkulepe). Riigikogu ratifitseeris Kokkuleppe 20.detsembril 1995, Vabariigi President kuulutas ratifitseerimise seaduse välja 22.detsembril 1995 (RT II 1995,46,203). Kokkulepe jõustus 2.veebruaril 1996 (RT II 1996,13,lk 463). Seega on Kokkulepe Riigikogu poolt ratifitseeritud jõus olev välisleping. 25. Kokkuleppe artikli 5 kohaselt sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi organid tema vahendite arvelt. Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa (ümberpöördult/vastupidi). Kohus leiab, et Kokkuleppe artikli 5 sätte sõnastus on selge ja ühemõtteline – sõjaväepensionärile maksab pensioni ainult üks riik ning samaaegselt ei maksa mõlemad riigid pensioni. Kuni Kokkuleppe sellist sõnastust pole muudetud, ei ole õige kaebuse esitaja väide, et pensioni maksmise saab peatada ainult Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariigil pensioni maksmise peatamise õigust ei ole. Tulenevalt Kokkuleppe artikli 5 teise lause lõppu lisatud klauslist „vice versa“ on ka Eesti Vabariigil õigus peatada pensioni väljamaksmine, kui sõjaväepensionär saab pensioni Vene Föderatsioonilt ning ei soovi selle saamisest loobuda. 26. Õige on kaebuse esitaja väide, et Kokkuleppe artikli 12 kohaselt Kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamiseks luuakse segakomisjon ning isikud, kellele laieneb Kokkuleppe toime, võivad esitada mainitud komisjonile läbivaatamiseks pöördumisi nende õigusi puudutavates küsimustes. Samas aga ei oma Kokkuleppe kehtivuse seisukohalt tähtsust see, kas segakomisjon on teinud ettepanekuid muuta Kokkuleppe artiklit 5 või mitte, sest kohaldamisele kuulub kehtiv Kokkulepe ning siiani ei ole Kokkuleppe artiklit 5 muudetud. 27. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et Kokkuleppe artikli 5 lause 2 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 28 ja seetõttu ei võinud Eesti Vabariik Kokkulepet sõlmida, sest Põhiseaduse § 123 kohaselt Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus Põhiseadusega. 6 Vastavalt Põhiseaduse §-ile 28 on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral; abi liigid ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. L.S.´il on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebuse esitaja ilma jäetud Põhiseaduse §-s 28 ettenähtud abist vanaduse korral, vaid ta saab seda rahvusvahelise lepingu alusel Vene Föderatsiooni vahenditest. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud riiklike elatusrahade seaduse § 4 sätestas, et isikule, kellel on õigus mitmele elatusraha liigile, määratakse üks liik tema valikul. Kehtiv RPKS § 4 lg 2 sätestab, et Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratakse riiklik pension juhul, kui isik ei saa riiklikku pensioni Eesti teiste seaduste alusel ja RPKS §-i 6 kohaselt isikul, kellel on õigus mitmele pensionile, määratakse üks riiklik pension tema valikul. Eelnimetatud sätted võimaldavad isikul, kellel on õigus mitmele riiklikule pensionile, pensioniliiki valida, kuid välistavad võimaluse saada samaaegselt mitut pensioni. Seega ei näinud Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud seadused ette võimalust saada kahte pensioni. Samuti ei näe Eesti Vabariigis kehtiv siseriiklik pensionikindlustuse korraldus ette võimalust saada korraga kahte pensioni ning see ei ole vastuolus põhiseaduse §-ga 28. 28. Ka juhul kui Eesti Vabariigi õigusaktides puuduksid mitme pensioni üheaegset maksmist keelavad sätted, ei oleks L.S.´il võimalik korraga saada Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni, sest RPKS § 4 lõige 3 kohaselt peab juhul, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks sellest seadusest teistsuguseid sätteid, kohaldama välislepingut. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb Põhiseaduse §-st 123. Riigikohtu Halduskolleegium on oma 20. detsembri 2002.a. kohtuotsuses nr 3-3-1-58-02 märkinud: „Põhiseaduse § 123 lg 2 alusel tuleb juhul, kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldada välislepingu sätteid. Sellest põhimõttest ei tulene, et ratifitseeritud välislepingut ei saa kohaldada juhtumil, kui Eesti seadus ja välisleping ei ole vastuolus./…/Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega./…/Välislepingu vahetu kohaldamine eeldab ka seda, et välislepingu vastav säte on suunatud siseriiklike suhete reguleerimisele ja ei vaja konkretiseerimist Eesti õigusega.“ 29. Kokkulepe ja Eesti Riikliku pensionikindlustuse seadus ei ole vastuolus. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleeri Vene Föderatsiooni poolt määratud sõjaväepensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele. Kuna antud küsimuses on vahetult kohaldatav Kokkulepe, siis on Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna pensionikomisjon õiguspäraselt peatanud L.S.´ile Riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel määratud vanaduspensioni maksmise seniks, kuni on tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt makstava sõjaväepensioni maksmine on peatatud. 30. Kohus möönab, et kaebuse esitaja Eesti Vabariigis töötatud aastate mittearvestamine ja Eesti Vabariigi vanaduspensioni mittemaksmine ilma Vene Föderatsioonist saadavast pensionist loobumata võib tunduda ebaõiglane, kuid ei saa anda alust kaebuse nõude rahuldamiseks. Kohus viitab võrdluseks Kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikele 5, mille kohaselt määratakse isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele selles seaduses või teistes seadustes sätestatud pensionile, tema valikul üks pensioniliik. Seega ka Eesti enda kaitseväelased ei saa topeltpensioneid (vanadus- ja kaitseväelase pensionit üheaegselt), isegi kui nad on mõlema pensioni saamise tingimused täitnud. See tähendab, et ka Eesti Vabariigi kaitsmisel osalenud isiku osa pensionistaaži võib minna kaduma. 7 31. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et on olemas muid välislepinguid, mis tagavad Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridele õiguse pensionile nii Vene Föderatsioonis kui Eesti Vabariigis. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses selliseid konkreetseid välislepinguid nimetanud ja kohtule ei ole teada, et eksisteeriks lisaks Kokkuleppele välislepinguid, mis reguleeriksid Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäridele pensioni maksmist. 32. Kaebuses viidatud Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artiklis 12 ja ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 9 sätestatud õigusest sotsiaalkindlustusele ei ole kaebuse esitajat ilma jäetud, kuna ta saab pensioni Kokkuleppe alusel Vene Föderatsiooni vahenditest vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses. 33. Asjakohatud on kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud viited: ÜRO Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 5 lg 2; ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 5 lg 2 ja; ÜRO Konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta artiklile 23; ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklile 41; ÜRO Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklile 16 lg 2; Rahvusvahelise võõrtöötajate ja nende perekonnaliikmete õiguste konventsiooni artiklile 81; Kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni artiklile 13; Konventsioon abielunaise kodakondsuse kohta artiklile 3; ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni artiklile 5; Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse tõkestamise Euroopa Konventsiooni artiklile 17 lg 1; Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artiklile H; Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artiklile 22; Isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni artiklile 11; Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklile 14, kuna nimetatud rahvusvahelised õigusaktid kehtestavad üldise iseloomuga õigusi ega reguleeri pensioni määramise ja maksmise tingimusi ning korda ja on seetõttu asjasse mittepuutuvad. 34. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste Eesti Vabariigis elavate samas olukorras olevate isikutega ning rikutud ei ole Põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuse esitaja on ebaõigesti mõistnud Sotsiaalkindlustusameti 11. juuli 2006.a. kirja nr 6-9/14775 (tl 13-15), väites, et teiste riikide sõjaväepensionäridel on õigus nii Eesti Vabariigi seadustes sätestatud pensionile kui ka teiste riikide sõjaväepensionidele. Nimetatud kirja kohaselt toimub teiste riikide sõjaväepensionäridele pensionide määramine ja maksmine üldise korra alusel, vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud tingimustele või Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolsete sotsiaalkindlustuslepingu sätetele. Seega ei tulene kirjast see, et teiste riikide sõjaväepensionäridel on õigus nii Eesti Vabariigi seadustes sätestatud pensionile kui ka teiste riikide sõjaväepensionidele. Lisaks eeltoodule ei ole tegemist diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemisega juba seetõttu, et pensioni maksmise peatamise aluseks on olnud kahe riigi vahel sõlmitud Kokkulepe, mis reguleerib Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalseid tagatisi Eesti Vabariigi territooriumil ning Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäre on koheldud võrdselt. 35. Kaebuse kohaselt on rikutud kaebajale kahe pensioni mittemaksmisega Nõukogu Direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust. Kaebuse esitaja peab kaebaja rassiliseks või etniliseks diskrimineerimiseks seda, et tema väitel teiste riikide sõjaväepensionäre koheldakse Eesti Vabariigis teisiti kui Vene Föderatsiooni sõjaväepensionäre. Nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ artikli 1 kohaselt on direktiivi eesmärk kehtestada raamistik rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks, et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine liikmesriigis. Seega isegi siis, kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse 8 sotsiaalkindlustuse lepingu alusel oleks teiste riikide sõjaväepensionäridele pensioni maksmine lahendatud erinevalt Kokkuleppe artiklist 5, ei saaks rääkida sellest, et toimuks isikute ebavõrdne kohtlemine etnilise või rassilise päritolu alusel. 36. Alusetu on kaebuse esitaja väide õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise kohta. Kaebuse esitajale määrati pension 23. veebruaril 2006.a. ning pensioni maksmine peatati 28.aprilli 2006.a. otsusega nr 1.1-8 TL 15/762. Kuna nii Eesti vabariigi seadustest kui ka Kokkuleppe artiklist 5 tuleneb põhimõte, et isikule ei maksta kahte liiki pensioni, siis ei saanud kaebuse esitajale tekkida õiguspärast ootust selles, et talle seaduse vastaselt makstakse kahte liiki pensioni edasi ja ei peatata neist ühe maksmist. 37. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, et kuna antud juhul on kindlustusandjaks riik, kindlustusvõtjaks sõjaväepensionär, kindlustusjuhtumiks vähemalt 63-aastase eluea saabumine ja 15-aastane tööstaaž Eestis, kindlustusmakseteks on sotsiaalmaks ning kokkulepitud rahasummaks on vanaduspension, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 422. VÕS § 422 kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil; teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Nähtuvalt seaduse sõnastusest, sätestab VÕS § 422 eraõigusliku kindlustuslepingu mõiste. Isiku sotsiaalkindlustusega seonduv aga on tema ja riigi vaheline avalik-õiguslik suhe ning on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja välislepinguga, mistõttu ei kuulu VÕS § 422 käesolevas asjas kohaldamisele. 38. Kaebaja poolt väidetavalt analoogsetes kohtuasjades EIK lahendites Kjartan Asmundsson v. Iceland; Zeman v. Austria; Vasilopoulou vs Greece ja Wessels-Bergervoet v. The Netherlands tunnistas kohus tõepoolest muuhulgas ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde käiva esimese protokolli artikli 1 rikkumist, kuid nimetatud kohtuasjade asjaolud ei ole sarnased käesoleva asjaga. Nimetatud kohtulahendites ei käsitletud pensioni maksmist kahe riigi vahelise kokkuleppe alusel. 39. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebajale Eesti pensioni mittemaksmisega Vene Föderatsioonist pensioni saamisel on Eesti riik Tallinna Pensioniameti isikus võtnud kaebajalt omandi. Omandikaitse on sätestatud Põhiseaduse §-s 32. Põhiseaduse § 32 sisustamisel tuleb arvestada EIK tõlgendustega Euroopa inimõiguste konventsiooni protokollis nr 1 artiklis 1 sätestatud omandiõiguse küsimuses. Riigikohus leidis oma 17.06.2004 otsuses nr 3-2-1-14303, p 18., et põhiseaduse § 32 kaitsealasse kuulub peale kinnisasjade ja vallasasjade ka rahaliselt hinnatavad õigused ja nõuded. Selleks, et isiku õigus pensioni saamiseks oleks põhiseaduse omandiõiguse sätte kaitse all, peab isik täitma õigusaktidega sätestatud nõuded pensioni saamiseks. Kuna RPKS § 4 lõige 3 koostoimes Kokkuleppe artikliga 5 välistab sõjaväepensionäri õiguse saada Eesti pensioni Vene Föderatsioonist pensioni saamise korral ja kaebaja ei soovi loobuda Vene Föderatsioonist saadavast pensionist, siis tuleb järeldada, et kaebaja ei täida õigusaktides sätestatud Eesti pensioni saamise tingimusi, mistõttu tema õigus pensionile ei ole kaitstav ei EIÕK protokoll 1 artikli 1 ega ka põhiseaduse § 32 kohaselt. Oluline on siinjuures asjaolu, et kaebajal on võimalik alati valida Eesti pension Vene Föderatsiooni pensioni asemel. 40. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.S.´i õigust pensionile ei ole rikutud, kuna L.S.´il on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväepensioni näol olemas sissetulek, mis makstakse Kokkuleppe artikli 3 alusel välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses ja seega on talle tagatud vanaduse korral äraelamist võimaldav sissetulek. 9 Aili Maasik Kohtunik 10