KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24302 Tsiviilasi OÜ A.F hagi S. Gi vastu võlgnevuse 15.309, 30 krooni väljamõistmiseks Lahendatav küsimus S. Gi avaldus apellatsioonimenetluse uuendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant S. G (IK xxxxxxxxxxx, elukoht XX x-xx, Tallinn) Vastustaja OÜ A.F (registrikood xxxxxxxx, asukoht XX tn. x, Tallinn), lepinguline esidaja Külliki Tammik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta apellatsioonimenetlus uuendamata ja S. Gi avaldus menetluse uuendamiseks rahuldamata.
- Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, muuhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud
- märtsil
- a. esitas S. G Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu
- veebruari
- a. otsuse peale. Apellandi taotlusel määras ringkonnakohus asja lahendamiseks kohtuistungi
- mail
- a. kell 12.
- Apellant kohtuistungile ei ilmunud ja kohut oma ilmumata jäämise põhjusest ei teavitanud.
- mai
- a. määrusega jättis ringkonnakohus vastustaja taotlusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
- mail
- a. esitas G. F ringkonnakohtule avalduse, milles palus määrata asja läbivaatamiseks uus kohtuistungi aeg, kuna seoses haigestumisega ei olnud tal võimalik ilmuda kohtuistungile
- mail
- a. Avalduses oli G.F märkinud, et ta on S. Gi nõustaja.
- mai
- a. kirjaga tagastas ringkonnakohus avalduse esitajale, kuna TsMS § 228 lõike 2 2 kohaselt võib nõustaja esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid ei saa teha menetlustoiminguid, sealhulgas esitada menetlusosalise nimel avaldusi ja taotlusi. S. Gi menetluse uuendamise avaldus
- juunil
- a. saabus ringkonnakohtusse apellandi avaldus apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Avalduse kohaselt sõlmis apellant
- märtsil
- a. õigusabi osutamise lepingu OÜ-ga H.I G. Fi isikus. Õigusabi osutamise lepingu p. 1 ja p.
- 4 kohaselt kohustus OÜ H.I esindama volitajat kohtutes ja vahekohtutes, riigiasutustes, juriidiliste ja füüsiliste isikute ees. Lepingu p. 3 on sätestatud, et lepingu ülesannete täitmisel juhindub Inkasso kehtivast seadusandlusest ja lepinguga antud volitustest ning p. 4 on sätestatud, et lepingu ülesannete täitjaks on Inkasso volitatud esindajad ja juristid. OÜ H.I teenuste eest on S. G tasunud Inkasso kviitungi orderi nr. 070307/01 alusel. Seega polnud apellandil põhjust kahtlustada, et volitatud isik täidab oma lepingujärgseid kohustusi juriidiliselt korrektselt, s. o. teatab kohtule oma esindusõigusest ja volitusest ning vormistab ja esitab kohtule kõik vajalikud dokumendid.
- mail
- a. oli apellant valmis ilmuma kohtuistungile koos oma volitatud esindajaga, kuid 30 minutit enne kohtuistungit teatas esindaja telefoni teel, et ei saa ilmuda istungile tervislikel põhjustel ning ta esitab kohtule mitteilmumise põhjused ning taotleb kohtuistungi edasilükkamist. Olles kindel, et esindaja tegutseb seaduse kohaselt, ei võtnud apellant isiklikult kohtuga ühendust. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et S. Gi avalduses toodud asjaolud ei anna alust apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 650 lõike 1 kohaselt, kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant või tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (käesoleva seadustiku § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Apellant ei ole oma avalduses esitanud põhjust, mida saaks lugeda istungilt puudumise mõjuvaks põhjuseks ega ole seda ka põhistanud. Samuti ei ole apellant põhistanud istungilt puudumise põhjusest kohtule teatamise võimatust. Nii ei nähtu avaldusest, et apellandil oleks olnud mingeid takistusi määratud ajal kohtuistungile ilmumiseks või kohtu probleemist teavitamiseks, kui niisugune probleem olemas oli. Kuni apellandi menetluse uuendamise avalduse kohtusse saabumiseni ei olnud ringkonnakohtule teada, et apellandil on esindaja: ei apellant ega esindaja olnud sellest kohut teavitanud. Enne
- mai kohtuistungit kantseleisse helistanud isik nimetas end apellandi nõustajaks ning ka
- mai avalduses nimetas G. F, keda avaldaja vaidlusaluse avalduse kohaselt peab enda esindajaks, end apellandi nõustajaks. TsMS § 221 lg. 2 kohast volikirja ei ole ringkonnakohtule tänaseni esitatud: koos menetluse uuendamise avaldusega esitas apellant üksnes OÜ-ga H.I sõlmitud käsunduslepingu. Isegi kui apellant oli kohtuistungi toimumise ajaks G. File andnud volituse enda esindamiseks, ei saanud kohus sellega arvestada, sest volituse andmisest ei olnud kohtule TsMS § 217 lõikes 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 127 lõikes 1 sätestatut arvestades teatatud. Apellandi menetluse uuendamise avalduses toodud põhjendusi kohtuistungile ilmumata jätmiseks ei saa käsitleda mõjuva põhjusena TsMS § 422 lõike 1 mõttes. Mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks on TsMS § 422 lg. 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Osundatud 3 sättes loetletud või nendega võrreldavat põhjust ei ole apellant esitanud. Apellant on istungile ilmumata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et uskus oma esindajasse ja lootis, et nimetatu täidab oma lepingujärgsed kohustused korrektselt. Kolleegium leiab, et apellandi poolt esiletoodu puudutab apellandi suhet oma väidetava esindajaga, ei saa aga olla aluseks apellatsioonimenetluse uuendamisele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik