3-06-976/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2006, Jõhvi 3-06-976 Z. H. kaebus Avinurme Vallavalitsuse toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja 22.05.2006 korralduse nr. 94 tühistamiseks Z. H ja tema esindaja Kaido Kooga RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.01.1999 ostis Z. H Avinurme vallas Kõveriku külas asuva elamu ja kõrvalhooned (I köite leht 47). 16.02.1999 esitas ta avalduse nende juurde 30-40 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamiseks (I köite leht 46). Septembris 2000 koostas Avinurme Vallavalitsuse maakorraldaja Jaak Tamm 20 ha suuruse maa kohta piiride kulgemise ettepaneku (I köite leht 48). 03.01.2006 võttis Avinurme Vallavalitsus vastu korralduse nr. 6 (I köite lehed 58-59), milles esitati Z. H ligikaudselt 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepanek, määrati maakasutuse sihtotstarve, teatati vastuväidete esitamise ja katastriüksuse moodustamise tööde tellimise tähtaeg ning hoiatati, et erastamise õigus kaob, kui tellimuse esitamise tähtaega mõjuva põhjuseta ei järgita. 22.05.2006 korraldusega nr. 94 (I köite leht 67) lõpetati maa ostueesõigusega erastamise menetlus ning märgiti, et Z. H kuuluvate ehitise teenindamiseks vajalik ca 0,4 ha suurune maa jäetakse riigi omandisse ja ehitiste omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. 19.05.2006 esitas Z. H Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (I köite leht 2) ning palus maa tagastamise ja erastamise toimingud peatada ja uuesti läbi vaadata. 01.09.2006 esitas kaebaja talle riigi poolt määratud advokaadi vahendusel kaebuse (II köite lehed 2-3), milles palus, et Avinurme Vallavalitsuse toimingud maa ostueesõigusega erastamisel tunnistataks õigusvastaseks ja 22.05.2006 vastu võetud korraldus nr. 6 tühistataks. Kaebaja kirjeldas oma toiminguid maa erastamisel ning leidis, et vallavalitsus ei arvesta temaga, venitab toimingutega, tahab tema poolt soovitud maid teistele erastada ning on välja andnud faktilise ja õigusliku aluseta korralduse. Avinurme Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (I köite lehed 37-42) peeti vaidlustatud haldusakti ja vallavalitsuse toiminguid õiguspärasteks, paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati, et kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanek hõlmas ligikaudu 20 ha ostueesõigusega erastamisest ja tagastamisest vabaks jäävat maad. Kaebaja poolt soovitud Kingsepa A-106, Luha A-49 ja A-50 talumaade suhtes märgiti, et tagastamise nõudeõiguse loovutas vald õigustatud subjektiks tunnistatud Kalju Mägi pärijana otsustuskorras Raivo Rohtile ja Väino Paasile, vastavad volikogu otsused võeti vastu 19.06.2001 ja 06.06.2002, lepingud sõlmiti 17.10.2001 ja 17.07.2002 ning maa 1 tagastamise korraldused anti 05.04.2002 ja 07.06.
2. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpetamist põhjendati asjaoludega, et vaatamata korduvalt saadud selgitustele, ei nõustu Z. H koostööga, keeldus esitatud piiride kulgemise ettepanekut vastu võtmast, ei esitanud vastuväiteid ega tellinud katastriüksuse moodustamist. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjaliku kaebuse väidete ja taotluste juurde Kaido Kooga leidis, et vallavalitsuse vastusest jäävad arusaamatuks üldplaneeringu ja osade talumaadega seonduvad väited ning see, miks peale enampakkumise läbikukkumist ei erastatud Kalju Mägi maid kaebajale. Z. H ise selgitas, et on vallavalitsusele mitu avaldust esitanud, esimese juba aastal 1994, kuid neid pole arvestatud ning otsuse tegemise ja kätteandmisega on väga kaua venitatud. Avinurme Vallavalitsuse oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle seaduses ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning teda oli teavitatud ka sellest, et asi võidakse läbi vaadata tema esindaja osavõtuta (I köite lehed 30, 31 ja 35). KOHTU PÕHJENDUSED Maareformi seaduse § 23 lg. 1’ kohaselt on ostueesõigusega erastamise õigust omav isik kohustatud erastatava maa nõuetekohase piiride kulgemise ettepaneku saamisel tellima kolme kuu jooksul selle alusel katastriüksuse moodustamise tööd, tähtaja mõjuva põhjuseta järgimata jätmine aga toob kaasa maa erastamise õiguse kaotamise. Avinurme Vallavalitsus tegi Z. H ligikaudu 20 ha suuruse ostueesõigusega erastatava maaüksuse piiride kulgemise ettepaneku oma 03.01.2006 korraldusega nr. 6 (I köite lehed 58-59). Z. H seda korraldust vastu ei võtnud (I köite leht 60). Haldusmenetluse seaduse § 30 kehtestatu kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks ka siis, kui ta keeldub seda vastu võtmast. Kohtuistungil põhjendas kaebaja oma käitumist väitega, et teadis juba eelmise aasta lõpus, mida ettepanek sisaldab (I köite leht 94). Ettepanekut sisaldav korraldus saadeti talle 10.03.2006 ka Ida-Viru Maavalitsuse poolt ning seejuures selgitati nii vastuväidete esitamise korda kui ka seaduses sätestatud tähtaegade mittejärgimise tagajärgi. Maa ostueesõigusega erastamise kohta kehtestatud seadusesätteid ning maa suuruse ja piiride määramise korda selgitas Ida-Viru Maavalitsus Z. H põhjalikult juba oma 13.06.2003 kirjaga (I köite lehed 49-52). Kaebaja enda väidete kohaselt sai ta maavalitsuse selgitused kätte (I köite leht 94), seega pole tal võimalik ennast vabandada väidetega, et ta ei tunne seadust ega teadnud selles kehtestatud toimingute tegemata jätmise tagajärgi. Ühtegi põhjendust, mida kohus saaks võtta kaalumisele kui mõjuvat põhjust seaduses katastriüksuse moodustamise tellimiseks antud tähtaja järgimata jätmisel, pole kaebaja esitanud. Katastriüksuse moodustamist ei ole Z. H Avinurme Vallavalitsuses koostatud ettepaneku alusel tellinud ning seetõttu on Avinurme Vallavalitsus toiminud igati seadusekohaselt, kui on andnud välja korralduse, millega tunnistatakse ta erastamise õiguse kaotanuks. Korraldus on arusaadav ja kontrollitav ning vastab seda liiki haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. Maareformi seaduse § 22 lg. 1 kehtestatust kohaselt on maa ostueesõigusega erastamise õigus vaid ehitise omanikul. Z. H omandas Avinurme vallas Kõveriku külas asuvad ehitised 12.01.1999 (I köite leht 47) ja seega saab tema mitmetest maa ostueesõigusega erastamise avaldustest arvesse tulla vaid 16.02.1999 esitatud avaldus (I köite leht 46). Maareformi seaduse § 23 lg. 3 kohustab maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendama kolme kuu jooksul avalduse esitamisest. Z. H maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalide (I köite lehed 43-67) kohaselt on Avinurme Vallavalitsus teinud maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku esimest korda septembris 2000 (I köite lehed 48), siis kui seaduses selleks antud tähtaeg oli juba möödas. Kaebaja selle ettepaneku saamist eitab (II köite leht 2) ja kirjalikus vastuses möönab ka vallavalitsus, et pole seda Z. H üle andnud (I köite leht 39). Toimikust ei nähtu, et enne 03.01.2006 korralduse nr. 6 andmist oleks tehtud veel mingeid maa erastamise toiminguid. Seega on Avinurme Vallavalitsus olnud kaebaja maa ostueesõigusega erastamisel tegevusetu ja rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 kohaselt saab halduskohus vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistada aga vaid siis, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Kohtuistungil põhjendas kaebaja 2 esindaja Kaido Kooga tuvastamisnõuet võimaliku kahju hüvitamise nõudega (t.l. 93). Kuigi selline põhjendus on üldjuhul aktsepteeritav, ei anna see käesoleval juhul alust kaebuse rahuldamiseks, sest tegevusetu on olnud ka kaebaja ise ning just see on põhjuseks, miks ta kaotas erastamise õiguse. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korra” punkt 13’ kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamist taotleval isikul talle esitatud erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise ettepanekuga mittenõustumisel esitada 15 päeva jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Z. H ei ole talle tehtud ettepaneku kohta kirjalikke vastuväiteid esitanud, samuti ei ole ta kohtus vaidlustanud haldusakti, millega ettepanek talle teatavaks tehti. Kuna Avinurme Vallavalitsuse 03.01.2006 korraldus nr. 6 pole käesoleva kaebuse esemeks, ei saa kohus hinnata, kas selles kajastatud erastatava maa suurus ja piirid vastavad seaduses sätestatud nõuetele, kas vallavalitsus on toiminud õigesti, kui ta on jätnud tähelepanuta kaebaja soovi erastada pakutust suurem maaüksus ning kas kaebaja vastavad väited ja neile esitatud vastuväited on tõesed. Eeltoodud põhjendustel tuleb Z. H kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Avinurme Vallavalitsus pole kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seega jäävad võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 106,30 krooni (I köite leht 97), kuna kaebaja on maksujõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu tasumisest, tuleb ka see summa jätta Eesti Vabariigi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3