← Eesti

3-07-1166/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1166 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – V.M., sünd. xx xx xxxx Valgevenes Kohtuistungi toimumise aeg
  3. juuni
  4. a, Tallinn Resolutsioon Anda luba V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni
  5. august
  6. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt
  7. juunil
  8. a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. V.M. saabus Eestisse väidetavalt
  10. aastal koos vanematega Valgevenest.
  11. aprillil
  12. a abiellus V.M. N. M. (nüüd S.). Aastatel 1994-1997 kandis V.M. vabadusekaotuslikku karistust N. M. (S.) isa suhtes toimepandud raske isikuvastase kuriteo eest. V.M.i ja N. M. abielu lahutati Tallinna Linnakohtu
  13. septembri
  14. a otsusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA)
  15. juuni
  16. a otsusega nr 20090113-8 ja
  17. mai
  18. a otsusega nr 20061113 on keeldutud V.M.ile elamisloa andmisest. Tallinna Linnakohtu
  19. veebruari
  20. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1641/03 mõisteti V.M. süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 5 ja 7, KarS § 214 lg 2 p 1 ja 4 ning KarS § 141 lg 1 järgi kokku 4-aastase vangistusega. V.M. vabanes karistuse kandmiselt Ämari Vanglast
  21. aprillil
  22. a.
  23. Tallinna Halduskohtu
  24. aprilli
  25. a määrusega haldusasjas nr 3-07-730 anti KMA-le luba paigutada Eestis ebaseaduslikult viibiv V.M. väljasaatmiskeskusesse kuni
  26. juunini
  27. a. Kohus leidis, et kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa väljasaatmist täide viia.
  28. KMA esitas
  29. juunil
  30. a Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra.
  31. V.M. ei ilmunud kohtuistungile. KOHTU PÕHJENDUSED
  32. Kohus leiab, et KMA taotlus V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1, § 14 lg 31, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  33. Kohtumääruse punktis 1 toodud asjaolud tuleb lugeda tuvastatuks haldusasjade nr 3-07-730 ja 307-1166 toimikutesse võetud dokumentaalsete tõenditega. V.M. on Valgevenest pärit ja praeguste andmete kohaselt määratlemata kodakondsusega isik, kes oma sõnade kohaselt saabus Eestisse
  34. aastal viisa alusel. V.M.il puudusid enne süüdimõistmist ja puuduvad pärast karistuse kandmiselt vabanemist välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ja ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isik on pärit Valgevenest, ta on seal olnud sisse registreeritud (kuni
  35. juunini
  36. a Vitebskis xxxxxxx) ning Valgevenes elavad tema lähisugulased (Valgevene kodanikust ema aadressil Vitebskis xxxxxxx). Valgevene Vabariigi Peakonsulaat Tallinnas on
  37. jaanuari
  38. a kirjas KMA-le teatanud, et V.M.ile dokumentide vormistamiseks tuleb tal pöörduda konsulaati, võimalik on ka V.M.i kirjaliku taotluse esitamine KMA vahendusel. Valgevene Vabariigi Peakonsulaat Tallinnas kinnitas V.M.i dokumenteerimise võimalust Valgevenesse tagasipöördumiseks. Eespooltoodut aluseks võttes on tõenäoline isiku väljasaatmine Valgevene Vabariiki.
  39. aprillil
  40. a saatis KMA V.M.ile soovituse pöörduda kirjaliku taotlusega Valgevene konsulaadi poole, kuid isik on sellest keeldunud, väites, et soovib Eestis saada elamisluba. Kohus märgib, et KMA
  41. juuni
  42. a ja
  43. mai
  44. a kehtivate otsustega on V.M.ile keeldutud elamisloa andmisest. Arvestades V.M.i kuritegelikku tausta – tema poolt toimepandud kuritegude laadi ja sagedust – esineb jätkuvalt suur avalik huvi tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseks ning uue elamisloa taotluse esitamise korral on selle rahuldamine vähetõenäoline (välismaalaste seaduse § 12 lg 4 p 5 ja lg 10 p 2). Isiku soov Eestisse elama jääda ei takista tema väljasaatmist – elamisluba taotleb välismaalane reeglina Eesti välisesindusest. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt peab väljasaadetav kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Seega on V.M.il seadusest tulenev kohustus täita Valgevene Vabariigi Peakonsulaadi nõutavad dokumendid.
  45. Praegu puudub V.M.il kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Väljasaatmiskeskuses neljakuune kinnipidamine on kohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend kallutamaks V.M.it kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele ning on kooskõlas põhiseaduse § 20 lõike 2 punktiga
  47. V.M.il puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab V.M.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni
  48. augustini
  49. a. Villem Lapimaa 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.