Asjaolud ja menetluse varasem käik D. K esitas 17.08.2006 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu, milles palus tunnustada D. K ja A. Ki vahel 13.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu tühisust ning A. Ki ja V. Li (tegelikult A. Ki, V. Li ja AS S.P) vahel 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute tühisust; samuti palus hageja kustutada kinnistusraamatust Tallinnas XX pst xxx-x asuvale korteriomandile Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx neljandasse jakku AS S.P kasuks seatud hüpoteek ning kustutada nimetatud korteriomandi kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx teises jaos V. Li kohta tehtud omanikukanne ning kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Hagiavalduse esitas hageja nimel talle teises tsiviilasjas (nr 2-05-15149) riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat Arvo Junti. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning Harju Maakohus rahuldas selle taotluse, vabastades 18.08.2006 määrusega D. K hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Sama määrusega võttis Harju Maakohus D. K hagi menetlusse. Kostja AS S.P esitas koos vastusega hagile
lg 1 p 3 alusel taotluse hageja kohustamiseks tagatise andmiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 50 000 krooni, kuna hageja väidetest nähtuvalt on tema majandusliku seisundi tõttu kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud või võimatu. Harju Maakohus kohustas 20.11.2006 määrusega hagejat D. K’d andma tagatise 50 000 krooni kostja AS S.P eeldatavate menetluskulude katteks ning kandma nimetatud tagatise 7 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumis. Hageja esindaja sai tagatise nõudmise määruse kätte 21.11.2006, kuid kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei maksnud. Eeltoodust tulenevalt jättis Harju Maakohus 01.12.2006 D. K hagi A. Ki, V. Li ja AS S.P vastu
alusel läbi vaatamata ning menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, hageja kanda. 02.01.2007 esitas D. K (vandeadvokaat Arvo Junti vahendusel) määruskaebuse Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale, millega jäeti tema hagi läbi vaatamata. Hageja vaidlustas Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse menetluskulude jaotuse osas. Kuna määruskaebuselt oli tasumata riigilõiv 200 krooni, jättis Harju Maakohus 04.01.2007 määrusega D. K määruskaebuse käiguta, tuginedes
lg-le 1, §-le 659 ja § 638 lg-le 2 ning riigilõivuseaduse § 56 lg-le 20, ning kohustas määruskaebuse esitajat tasuma 200 krooni riigilõivu hiljemalt 15.01.2007. Hageja esindaja sai kohtumääruse 04.01.2007 kätte, kuid määruskaebuse puudusi kohtu antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. 17.01.2007 määrusega keeldus Harju Maakohus D. K määruskaebuse sama kohtu 01.12.2006 määruse peale menetlusse võtmisest ja tagastas määruskaebuse selle esitajale. Vastavalt
lg-le 1 maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.
järgi ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 20 kohaselt tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni. Maakohus asus seisukohale, et RLS § 56 lg 20 on imperatiivne norm ja hageja pidanuks määruskaebuse esitamisel tasuma 200 krooni riigilõivu. Hageja ei ole riigilõivu tasunud.
lg 1 p 3 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kuna D. K määruskaebuselt on riigilõiv tasumata, siis tuleb määruskaebus
lg 4, millest tulenevalt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohtuotsus ja kohtumäärus on mõlemad tsiviilasjas tehtavateks kohtulahenditeks ning seetõttu on hageja, kes oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, kohtumääruse edasikaebamisel samuti vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt
K määruskaebuse esitamisel kohustatud riigilõivu tasuma (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-106-06). Kuna määruskaebuse käiguta jätmise määrus (Harju Maakohtu 04.01.2007 kohtumäärus) ei olnud edasikaevatav, pöördus hageja esindaja Harju Maakohtu poole elektronkirja teel, kus selgitas, et hagejale on antud menetlusabi ja ta on vabastatud riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, tulenevalt
Paluti esitada kohtu seisukoht nimetatud küsimuses, kuid pöördumisele vastust ei saadud. Vastuväited määruskaebusele Kostja AS S.P vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Riigilõivu tasumisest vabastamine hagi esitamisel ja määruskaebuse esitamisel on erinevad menetlustoimingud ning menetlusabi jätkuvus ei saa laieneda määruskaebuse esitamisele, kuna selle menetlustoimingu tegemisel ei olnud kohus D. K’d eelnevalt riigilõivu tasumisest vabastanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimaldanud tasuda 200 krooni riigilõivu määruskaebuse esitamisel. Kostja V. L on vastanud hageja määruskaebusele Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale. A. K määruskaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 17.01.2007 määruse tühistamiseks.
lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb Harju Maakohtu 17.01.2007 määrus jätta muutmata ja D. K määruskaebus rahuldamata. D. K määruskaebuse põhjendatuse ja Harju Maakohtu 17.01.2007 määruse õigsuse kontrollimisel on keskseks õiguslikuks küsimuseks
lg-s 4 sätestatud menetlusabi jätkuvuse printsiibi kohalduvuse ulatuse kindlakstegemine.
lg 4 kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium on seisukohal, et menetlusosalised vabastatakse riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest konkreetse menetlustoimingu tegemiseks. Eelöeldu tuleneb asjaolust, et vastavalt
lg 2 p-st 1 tulenevalt kuulunud 200-kroonise menetluskulu tasumisest vabastamisele. Eeltoodud põhjendustel puudus hagejal tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev alus eeldada, et ta on määruskaebuse esitamisel vabastatud 200 krooni riigilõivu tasumisest menetlusabi jätkuvuse korras. Vastavalt
lg-le 3, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel. RLS § 56 lg-st 20 ja
lg-st 3 tulenevalt oleks pidanud hageja Harju Maakohtu 01.12.2006 määruse peale 02.01.2007 esitatud määruskaebusele lisama dokumendi 200 krooni riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks või vähemalt põhjendama määruskaebuses, miks ta loeb, et on määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Nimetatud lisasid ega põhjendusi D. K 02.01.2007 esitatud määruskaebus ei sisalda. Hageja, keda esindas vandeadvokaat, ei vastanud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul Harju Maakohtu 04.01.2007 määrusele, millega kohus jättis hageja määruskaebuse käiguta ja nõudis 200 krooni riigilõivu tasumist. Toimiku materjalidega ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, et D. K esindaja pöördus pärast Harju Maakohtu 04.01.2007 määruse saamist kohtu poole elektronkirjaga, milles osundas, et D. K on
lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, ja et kohus sellele pöördumisele ei vastanud. Tsiviilasja toimikus ei ole eelkirjeldatud hageja pöördumist Harju Maakohtu poole ja hageja ei ole väljatrükki väidetavalt kohtule saadetud elektronkirjast lisanud ka oma määruskaebusele, mistõttu kolleegium loeb määruskaebuse väite kohtule elektroonilise järelepärimise saatmise kohta paljasõnaliseks. Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu 13.11.2006 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06, milles Riigikohus käsitles menetlusabi jätkuvuse printsiipi. Analoogia käesoleva vaidlusega puudub, kuna mainitud Riigikohtu lahendis oli kõne all menetlusabi andmise jätkuvus apellatsioonkaebuse esitamisel esimese astme kohtu otsuse peale ning muuhulgas olid apellandid esitanud riigi menetlusabi taotluse, mille andmisest keeldumise motiveeritust Riigikohus analüüsis. Kuivõrd hageja ei kõrvaldanud 02.01.2007 määruskaebuse puudusi kohtu antud tähtaja jooksul (see on kuni 15.01.2007), ei esitanud sama tähtaja jooksul menetlusabi taotlust ega reageerinud mingil viisil kohtunõudele, siis oli Harju Maakohtul
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.