KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2007 Haldusasja number 3-06-1248 Haldusasi OÜ Rako Rauakaubad kaebus

§ 26lg 1 p 1, 2).

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

3. Mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulu, kokku 1000 (üks tuhat) krooni (

§ 92lg 2).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24. maist 2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 1, 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. märtsi 2006 maksuotsusega nr 12-5/131 kohustas maksuhaldur OÜ-d Rako Rauakaubad tasuma käibemaksu summas 166 270 krooni, kinnipeetud tulumaksu summas 11 554 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 12 649 krooni, tulumaksu erisoodustustelt 1 139 krooni, sotsiaalmaksu summas 20 442 krooni, sotsiaalmaksu erisoodustustelt summas 1 446 krooni ning töötuskindlustusmakseid 944 krooni, samuti arvestama ja tasuma maksuotsusega määratud maksusummadelt intressi 0,06% päevas. 1 Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Rako Rauakaubad deklareeris maksustamisperioodidel november 2001 kuni juuli 2003 maksustatavat käivet vähem kui see nähtus OÜ-st Rako Rauakaubad võetuse teel äravõetud kaustikust nr.
3. Nimetatud kaustiku andmeid käsitles maksuhaldur OÜ Rako Rauakaubad tegeliku maksustatava käibena. Maksuhaldur tuvastas ka, et OÜ Rako Rauakaubad tegi maksustamisperioodidel november 2001 – juuli 2003 ettevõtlusega mitteseotud kulutusi (väljamaksed juunis ja juulis 2003 maalrile ja töömehele) kokku summas 36 000 krooni, millelt jättis tasumata tulumaksu. Maksuhaldur tuvastas ka, et OÜ Rako Rauakaubad tegi vaidlusalusel perioodil töötajatele kohvi ja suhkru näol erisoodustusi, summas 3 242 krooni, jättes 1139 kroonilt tasumata tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Samuti tuvastas maksuhaldur, et OÜ Rako Rauakaubad deklareeris eeltoodud perioodil maksuhaldurile 61 946 krooni võrra tegelikust vähem väljamakseid töötajatele, jättes kinni pidamata tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksed. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
4. Maksuotsuses on maksusumma määratud hindamise teel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 94 lubab tasumisele kuuluva maksusumma määrata hindamise teel, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega pole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Vastupidi, maksuhaldur on oma maksuotsuses asunud seisukohale, et äravõetud dokumente võib ning saab ja tuleb vaadelda osana raamatupidamisest. Kuna aga OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamise dokumente pole maksuhaldur üldse kontrollinud, siis tuleb sellest aru saada, et täielik maksukohustus on määratud osalise raamatupidamise alusel. Selline seisukoht on vastuolus MKS-ga, mille järgi tuleks kontrollida kõiki asjas tähtsust omavaid dokumente.
5. Kaebuse esitaja on pidanud raamatupidamisarvestust nii raamatupidamise seaduse kui ka maksukorralduse seaduse § 57 lõike 3 kohaselt ja on arvestuse korraldanud selliselt, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Jääb arusaamatuks, miks maksuhaldur ei kasutanud talle seadusega pandud kohustust lähtuda uurimispõhimõttest, vaid lähtus märkmetest, mis pole kaebuse esitaja dokumendid. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks ei saa lähtuda OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisest.
6. Maksuhalduri poolt osundatud Riigikohtu lahendid on käsitlenud olukorda, kus raamatupidamisdokumentatsioon puudub täielikult. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisdokumentatsioon on osaline ega kajasta tegelikult toimunud majandustehinguid. Läbiotsimise käigus J.S.lt ära võetud märkmed ei ole OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisdokumentatsioon . Äravõetud märkmetele saaks ja peaks tuginema juhul, kui puuduks muu materjal OÜ Rako Rauakaubad majandustegevuse hindamiseks. Maksuhaldur pole seda aga teinud ning on teinud maksuotsuse vaid J.S. märkmetele tuginedes.
7. Maksuotsuses osundatud isikute ütlused ei võimalda rajada seost J.S. isiklike märkmete ja OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamise dokumentatsiooni vahele, kuivõrd OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisdokumentatsioon ja J.S. märkmed ei kattu üheski osas. Kui lugeda J.S. märkmete kanded OÜ Rako Rauakaubad majandustegevuseks, siis ei kinnita vastavate tehingute toimumist ei tunnistajad ega ka dokumentaalsed tõendid. 2
8. Maksuhaldur on kokku arvestanud käivet juurde kokku 1 090 000 krooni. Summa saadi kaustikust, kus J.S. arvestas, kui palju peaks igas kuus käive suurem olema, et kasumlikumana tegutseda. Maksuhaldur on jätnud täielikult põhjendamata, miks on tema arvates sellises summas igal kuul käivet vähem deklareeritud. Teatavasti oli sel perioodil kehtinud käibemaksu seaduse (KMS) § 27 lg 1 p 2 alusel rahandusminister kehtestanud registreeritud maksukohustuslase maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestanud käibemaksu ning teistelt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või MKS § 3 lõikes 2 nimetatud ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva ning imporditud teenuste maksustatavalt väärtuselt arvestatud ja imporditud kaupade eest tasutud sisendkäibemaksu igapäevase arvestuse pidamise korra. Eelkõige oli selle korra eesmärk sätestada kõikidele maksukohustuslastele ühtsed reeglid käibe ja käibemaksu arvestamise kohta. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kontrollitavas äriühingus ei ole järgitud igapäevase ja igakuise arvepidamise korda, sest arvepidamist ei kontrollitud üldse.
9. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Rako Rauakaubad teinud ettevõtlusega seotud kulutusi summas 36 000 krooni. Sellist liiki väljamakseid ei ole tehtud. J.S. on korduvalt väitnud, et pidas isiklike väljaminekute arvestust. Füüsiline isik ei pea korjama dokumente ega pidama raamatupidamist oma isikliku raha kulutamise kohta. Seetõttu pole ka asjakohane maksuotsuse lk 11 viimane lõik raamatupidamise algdokumentidele kehtestatud nõuete kohta.
10. Ei saa nõustuda maksuotsuse punktiga 2.3, kus maksuhaldur on üritanud J.S. isikliku rahaga soetatud kohvi, tee jm toidukaupade kulu määratleda kui töötajatele antud erisoodustust. Kontrolliperioodil ja ka praegu kehtib põhimõte, et erisoodustus on see, kui tööandja teeb seoses töötajatega eelpool nimetatud kulutusi. Antud juhul ei ole tööandjaks mitte J.S., vaid OÜ Rako Rauakaubad.
11. Maksuotsuse punktis 2.4 jääb ebaselgeks maksuhalduri poolt väljamaksete erinev klassifitseerimine ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ja füüsilisele isikule tehtud väljamakseks. Maalrile ja töömehele makstud summad on kajastatud kui dokumentidega väljamaksed, samas on kojamehele ja juristile makstud summad välja toodud kui väljamaksed füüsilisele isikule. Isikute nimed on mõlemal juhul jäänud tuvastamata.
12. Vaidemenetluse sisuks on maksuhalduri kohustus vaidemenetluses ümber lükata vaide esitaja poolt esitatud väited ja põhjendused. Vaidemenetluses ei ole vaiet sisuliselt üldse arutatud, vaid on piirdutud varasema teksti ülekandmisega vaideotsusesse, kuigi vaideotsuse koostamiseks võeti pikem tähtaeg.
13. Maksuotsuses jääb arusaamatuks kaustikute alusel väljavalitud summade arvestamise metoodika. Osad summad on maksuotsuse lisades kajastatud ja teised jäetud tähelepanuta. MKS § 94 lg 2 sätestab, et maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaustikutest summade valikul puudub igasugune loogika. MKS § 92 lg 3 alusel võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel arvesse kõiki selles maksasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks. Käesolevas maksuasjas pole maksuhaldur seda nõuet järginud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
14. Käesoleva vaidluse sisu taandub sellele, kas kaebuse esitajalt ära võetud kaustikutes kajastuvad OÜ Rako Rauakaubad reaalsed majandustehingud ning kas kaustikute näol on tegemist ettevõtte raamatupidamisega. Kaustikutes on järjepidevalt peetud arvestust alates 2001 3 jaanuarist kuni 2003 juulini. Nendes sisalduvad andmed ja kaustiku pidamise iseloom osutavad üheselt, et seda on peetud jooksvalt vastavalt selles sisalduvate andmete talletamise vajadusele, vastavate (käibe)andmete tekkimise järgselt. Ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et tegemist oli tema eratarbimise üle arvestuse pidamisega, mitte OÜ Rako Rauakaubad tulusid ja kulusid kajastavate dokumentidega. Kaebuse esitaja väited, nagu oleks kaustikute eesmärk olnud prognoosida eeldatavat käivet või need ei kuulunud üldse osaühingule, ei saa tõsiselt võtta. Äravõetud kaustikuid nr 1 ja 6, mis sisaldasid olulisi märkmeid äriühingu tulude ja kulude kohta, võib vaadelda maksumaksja raamatupidamisdokumentidena. Sarnasele seisukohale on jõutud ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-39-04 punktis
16. Seega on äravõetud kaustikute näol tegemist OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisdokumentidega, mis sisaldasid märkmeid äriühingu tulude ja kulude kohta ning põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et maksusumma määramisel tuleb nimetatud dokumentidega arvestada. Tulenevalt eeltoodust ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole kontrollinud OÜ Rako Rauakaubad raamatupidamisdokumente ning on seetõttu rikkunud MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtet.
17. Ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur ei ole põhjendand oma seisukohta, millel tugineb arvamus, et OÜ Rako Rauakaubad on maksudeklaratsioonides esitanud valeandmeid. Kontrollaktis ning maksuotsuses tehtud järeldus OÜ Rako Rauakaubad poolsest maksukohustuse mittenõuetekohasest täitmisest tugineb läbiotsimise käigus saadud kaustikutes sisalduvate andmete võrdlemisele tema poolt deklareeritud ja tasutud maksusummadega. Lisaks viidatud võrdlusele kogus maksuhaldur üksikjuhtumi kontrolli raames täiendavaid tõendeid ja selgitas välja täiendavad asjaolud, mis kinnitavad tehtud järelduste õigsust.
18. Samuti ei nõustu maksuhaldur kaebuse esitaja väitega, et maksuotsuses ei ole arusaadavalt välja toodud, miks kaustikus märgitud summad on maksuotsuses kajastatud erinevalt ning et maksusumma määramisel puudub igasugune metoodika. Maksuhaldur on maksuotsuses läbivalt ja piisavalt põhjendanud, miks kajastatakse ühe või teise kaustiku andmeid just selliselt. Lisaks on maksuhaldur nii maksuotsuses kui ka vaideotsuses selgitanud, miks asuti töömehe ja maalri väljamaksete osas seisukohale, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga ja äriühingus töötanud isikutele tehtud rahaliste väljamaksete korral asuti seisukohale, et tegemist on töötasudega. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kulutusega, kuna kontrolli käigus ei tuvastatud töömehe ja maalriga sõlmitud töölepingut, töövõtulepingut või muud võlaõigusseaduses sätestatud lepingut. Samuti on selgusetu, mille eest väljamakse tehti, kuna vastavaid töid ei ole OÜ Rako Rauakaubad ruumides tehtud ning puudub ka vastav algdokument. Ettevõtlusega mitteseotud kulude maksustamisel ei ole oluline tuvastada, kellele raha tegelikult maksti, vaid asjaolu, et seda tehti raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastava algdokumendita.
19. OÜ Rako Rauakaubad dokumentidest nähtub, et perioodil november 2001 – juuli 2003 maksuhaldurile esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides on jäetud osaliselt või täielikult kajastamata äriühingus töötanud isikutele tehtud rahalised väljamaksed. Läbiotsimise käigus äravõetud kaustikus nr 1 on kirjas töötanud isikutele tehtud täiendavad väljamaksed kokku 61 946 krooni eest. Ära märgitud väljamakseid koristajale, kojamehele ja juristile ei olnud maksuhalduril võimalik isikustada. Siinkohal on aluseks võetud sõnade üldlevinud tähendus, et nendega tähistatakse teatud ameteid, ehk isikuid, kes teevad mingit liiki tööd. Maksuhaldur on seisukohal, et väljamaksed leidsid reaalselt aset, sest reaalsete väljamaksete kajastamiseks seda kaustikut peetigi. Samas ei ole ka kahtlust, et väljamakseid koristajale, kojamehele ja juristile 4 tehti kellelegi konkreetsele isikule või isikutele. Samas tulumaksuseaduse (TMS) kohaselt ei olegi oluline, et tegemist oleks nn kestvuslepinguga- või suhtega. TMS § 41 lg 3 sätestab otsesõnu, et tulumaks peetakse kinni füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult. Seega tulenevalt eelnevast on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud väljamaksete näol on tegemist välja makstud töötasuga ning vastavalt tuleb neid väljamakseid ka maksustada. KOHTU SEISUKOHT Käibemaksu määramine
20. Vaidlus puudub selle üle, et 21.08.2003 läbiotsimise käigus väärteoasjas nr. 12-6/76 võeti OÜ Rako Rauakaubad asukoha aadressil Tartu mnt. 33 ära kaustikud nr. 1, 2, 3, 5 ja 6 ning kaks kassaraamatut ja töölepingud nr. 37, 32, 31, 34 ja 35 (toimiku nr. 3 lk. 34-49). Maksuotsusega tuvastas maksuhaldur, et OÜ Rako Rauakaubad deklareeris maksustamisperioodidel november 2001 kuni juuli 2003 maksustatavat käivet tegelikust vähem. Maksuhaldur asus eeltoodud seisukohale, võrreldes omavahel OÜ Rako Rauakaubad poolt deklareeritud maksustatavat käivet võetuse teel saadud kaustikutes kajastatud käibeandmetega, leides, et kaustikud kajastavad OÜ Rako Rauakaubad mitteametlikke raamatupidamisandmeid. Kuna OÜ Rako Rauakaubad käibemaksusumma määrati kaebuse esitajalt ära võetud kaustikute abil, peab kohus tuvastama, kas vaidlusaluseid kaustikuid saab OÜ Rako Rauakaubad tegeliku käibe tuvastamisel kasutada.
21. Kaustikute võetust väärteoasjas kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Samas on kaebuse esitaja leidnud, et seoses kaustikutele tuginemisega on maksuhaldur maksuotsuses maksusumma määranud hindamise teel. MKS § 94 lubab määrata tasumisele kuuluva maksusumma hindamise teel vaid siis, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega pole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada.
22. Kohus, tutvunud kaustikute sisuga, on seisukohal, et kaustikuid on võimalik vaadelda kaebuse esitaja raamatupidamisena, hoolimata raamatupidamise eeskirjade eiramisest, sest kaustikud sisaldavad olulisi märkmeid kaebuse esitaja tulude ja kulude kohta. Järelikult ei ole tegemist maksusumma määramisega hindamise teel. Hindamise meetodist võiks rääkida juhul, kui maksuhaldur oleks maksusumma määranud statistiliste andmete abil. Analoogilisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium
23. oktoobri 2004 haldusasjas nr. 3-31-39-
24. Samuti on kohus seisukohal, et väärteoasjas tehtud võetus ning kogutud tunnistajate ütlused ei muuda tõendite kvaliteeti, mistõttu nii kaustikuid kui ka tunnistajate ütlusi on võimalik kasutada ka haldusmenetluses.
25. Kohus on seisukohal, et vastustaja on käesolevas haldusasjas veenvalt selgitanud maksuotsuse aluseks olevate kaustikute seotust kaebuse esitaja ettevõtlusega (toimiku nr. 2 lk. 1-4). Vastustaja selgitused kaustikute omavahelise seose kohta on paikapidavad. Veenev on vastustaja selgitus, mille kohaselt kaustikud nr. 3 ja nr. 5 kajastavad Rako 1 kahe kassa: kassa 1 ja kassa 2 päevaläbimüüke, mis on koos kajastatud ja liidetud kaustikus nr.
26. Ametlikes kassaraamatutes on kaebuse esitaja kajastanud vaid osa müüdud kaubast, mille tulemusel on tekkinud vahe kaustiku nr. 4 ja kassaraamatu andmetes. Vahesummade kokkuliitmisel kujuneb tulemuseks summa, mida kaebuse esitaja on pidanud enda prognoosiks. Kohus on seisukohal, et vastustaja on eeltoodust lähtuvalt pidanud õigesti kaebuse esitaja varjatud käibeks kaustikus nr. 6 (toimiku nr. 1 lk. 110-130) nähtuvaid, kaebuse esitaja poolt prognoosiks nimetatud, eraldi 5 väljatoodud summasid (nt. novembris 2001 „+ 50 000“, detsembris 2001 „+80 000“ jne.). Arvestades asjaolu, et ametlikes kassaraamatutes kajastatakse täpselt ja järjepidevalt kauba käibena osa kaustikutes kajastatud summadest, tuleb asuda seisukohale, et tegemist on identse kaubaga ning kuna teatud osa summadest jäetakse kajastamata, saab kajastamata jäävat osa pidada vaid varjatud käibeks. Seetõttu tuleb pidada ebaõigeks kaebuse esitaja selgitust, et ta pidas kaustikus nr. 6 arvestust selle kohta, kui suur peaks olema kaupluse käive, et kasumlikult tegutseda ning tegemist on prognooside, mitte tegeliku käibega.
27. Riigikohus on haldusasjas nr. 3-3-1-39-04 leidnud: „Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti.“ Kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtule veenvaid argumente selle kohta, miks jäeti kassaraamatutes järjepidevalt kajastamata osa kaustikutes nr. 3, 5 ja 4 kajastatud summasid ning miks nimetatud kajastamata jäänud summa ühtib kaustikus nr. 6 kaebuse esitaja poolt prognoosiks loetava summaga. Seoses eeltooduga ei saa kohus nõustuda kaebuse esitajaga ka selles, nagu oleks vastustaja rikkunud uurimisprintsiipi või pidanud täiendavalt põhjendama asjaolu, miks kaebuse esitaja igal kuul käivet vähem deklareeris. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur on tuvastanud kaebuse esitaja poolt maksuarvestuse pidamise kohustuse rikkumise ning võrrelnud kaebuse esitaja poolt deklareeritud ja deklareerimata käibeandmeid, on asjakohatu kaebuse esitaja väide, nagu oleks vastustaja pidanud kaebuse esitaja arvepidamist ja laoseisu veel täiendavalt kontrollima. Ettevõtlusega mitteseotud kulutused
28. Maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et OÜ Rako Rauakaubad tegi maksustamisperioodil november 2001 – juuli 2003 ettevõtlusega mitteseotud kulutusi (väljamaksed juunis ja juulis 2003 maalrile ja töömehele) kokku summas 36 000 krooni, millelt jättis tasumata tulumaksu. Väljamaksed maalrile 10 000 krooni 14.06.2003, 20.06.2003 ning 21.06.2003 samuti töömehele 3000.- krooni 01.07.2003 ning 23.07.2003, kokku summas 26 000.- krooni, nähtuvad võetuse teel saadud kaustikust nr. 1 (toimiku nr. 1 lk. 152-153), kuid samuti kaustikust nr.
30. Kaustiku nr. 1 kohta selgitas OÜ Rako Rauakaubad seaduslik esindaja J.S. kohtuistungil vande all, et kaustikus on J.S. isiklikud märkmed ning kaustikul ei ole midagi ühist kaupluse majandustegevusega. Kuupäevad kaustikus on suvalised ning põhiliselt pidas kaustikus arvestust J.S. palvel tema abikaasa. Kohtu küsimusele, miks kaustik ei kajasta perekonna kulutusi toidule, telefonile ja elektrile, selgitas J.S., et need olid väikesed kulutused ja nendega tegeles põhiliselt abikaasa.
31. aastal märge „palk“ tähendas seda, et kui J.S. maja ehitas, siis tal olid töömehed Moldooviast, kellele ta väljamakseid tegi. Ühtlasi selgitas J.S., et kanded kaustikus ei ole täpse kuupäevaga. Varem olid kõik kanded kirjas lipikute peal, kuid J.S. tahtis, et need oleksid ühes vihikus koos. J.S. selgitusel käis tal kodus koristaja, samuti ehitas ta Meriväljale maja ning ta tegeles alates
32. aastast ehitamisega. Ehitustegevus lõppes umbes kaks aastat tagasi
33. aastal, kui lõpetati sauna sisetööd (toimiku nr. 1 lk. 230-231).
34. Kohtul puudub alus kahelda väärteomenetluses üle kuulatud OÜ Rako Rauakaubad töötajate K. O.’e, S. T.’i ja I. K. ütlustes, mille kohaselt nad ei näinud kordagi maalrit ega töömeest ning remonti kaupluses ei tehtud. Ka kohtuasja materjalidest ei nähtu, et isikustamata maaler ja töömees oleksid OÜ Rako Rauakaubad palgal olnud. Samas puuduvad ka maalrile ja kojamehele tehtud väljamakseid kajastavad raamatupidamise algdokumendid. 6
35. Kohus, tutvunud kaustiku nr. 1 (toimiku nr. 1 lk. 131-153) sisuga on seisukohal, et ei saa pidada tõeseks OÜ Rako Rauakaubad seadusliku esindaja J.S. kohtuistungil antud selgitusi, mille kohaselt sisaldas kaustik tema isiklikke märkmeid ning kaustikus olevatel kuupäevadel ei ole mingit seost tegelike kulutustega, mis kanti juba enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kaustiku sisuga tutvudes nähtub, et kaustikut on peetud kuupäevalise täpsusega järjepidevalt alates
36. aastast ning kajastab tehtud kulutusi. On ebausutav, et kaustiku pidaja oleks varasemaid isiklikke kulutusi ilma mingi eesmärgita kindlate kuupäevadega tähistanud. Seetõttu tuleb järeldada, et kaustiku paremas tulbas seisvad kulutused on tehtud kaustikus märgitud kuupäevadel. Kaustikus olevad viited R1 ja R3 kattuvad kaustikus nr. 6 sisalduvate viidetega R1 ja R
37. Vaidlus puudub selle üle, et R1 ja R3 tähistavad OÜ Rako Rauakaubad kauplusi Rako 1 ja Rako
38. Samuti sisalduvad kasutikus sellised selgitused, nagu „palk“, „kohv, suhkur R1+ R3“, „R1 kohv, filtrid“; „R1 + R3 kohv, koorepulber“, „Aivar (vabad päevad kuni 28.07)“, „Liisu avanss“, samuti mahakriipsutatuna „tagasimaks (arvestada käibest maha esmaspäeval), „Titotška (kauba eest)“. Kohus on seisukohal, et eeltoodud märkmed viitavad üheselt, et tegemist on seoses OÜ Rako Rauakaubad ettevõtlusega peetava kaustiku ja mitte J.S. isiklike märkmetega. Kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaustikus puuduvad mistahes perekonna või indiviidi isiklikke kulutusi iseloomustavad kanded – aastaid ja kuid läbivalt puuduvad kulud riietusele, tavatoidule, mööblile ja majapidamistarvetele, samuti elektrile, telefonile ja veele. Samas nähtub kaustikust, et olulistes summades on tehtud kuid läbivalt kulutusi puuridele, kruvidele, viilidele, höövliteradele, lukkudele, mis otseselt seonduvad OÜ Rako Rauakaubad põhitegevusega, milleks on rauakaupade ja tööriistade jaemüük. Seega tuleb asuda seisukohale, et ka kaustikus märgitud kulutused maalrile ja töömehele on tehtud OÜ Rako Rauakaubad vahendite arvel, mitte kaebuse esitaja isiklikest vahenditest.
39. Alates 01.01.2003 kehtima hakanud Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatustega) § 7 näeb ette nõuded raamatupidamise algdokumendile kui majandustehingu toimumist kinnitavale tõendile. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903, koos hilisemate muudatustega) § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse §-des 49-52 sätestatud tulumaksuga residendist juriidilise isiku poolt ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuna kaebuse esitajal puuduvad maalrile ja töömehele tehtud väljamaksete tegemist kajastavad raamatupidamise algdokumendid, millest nähtuks konkreetsete tööde sisu ning OÜ Rako Rauakaubad töötajate ütlustest ei nähtu, et vastavaid töid oleks OÜ Rako Rauakaubad ettevõtluse tarbeks teostatud, on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks. Erisoodustused töötajatele
40. Kaustikust nr. 1 nähtuvalt on kaebuse esitaja
41. a. novembrist kuni
42. a. jaaunarikuuni teinud kulutusi suhkrule, kohvile, koorepulbrile ja muule toidule summas 3242 krooni, kuid jätnud deklareerimata ja tasumata maksud 1139 kroonilt. Eeltoodud kantud kulutuste suurusele kaebuse esitaja vastu ei ole vaielnud, kuid on leidnud, et tegemist on J.S. isiklike kulutustega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus on juba käesolevas otsuses tuvastanud, et kaustikut nr. 1 peeti OÜ Rako Rauakaubad tegevusega seoses kantud kulutuste kohta ning OÜ Rako Rauakaubad ei tegelenud toiduainete jaemüügiga, on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaustikust nr. 1 nähtuvate toiduainete ostmist saab pidada töötajatele tehtud erisoodustuseks, millelt kaebuse esitaja on TuMS § 48 lõike 1 kohaselt kohustatud maksma tulumaksu ning SMS § 2 lg 1 p 7 ning § 9 lg 1 p 3 kohaselt sotsiaalmaksu. 7 Väljamaksed füüsilistele isikutele
43. OÜ Rako Rauakaubad on deklareerinud alates novembrist 2001 kuni juulini 2003 (k.a.) füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid 253 967 krooni ning arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu 34 493 krooni. Kaustiku nr. 1 alusel, samuti OÜ Rako Rauakaubad töötajate seletuste alusel on maksuhaldur tuvastanud, et kaebuse esitaja jättis deklareerimata füüsilistele isikutele tehtud väljamakseid summas 61 946 krooni ning kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu summas 11 554 krooni. Kaustikust nähtub, et väljamakseid on tehtud Kaidole, Jürile, Kristelile, Reedale, Tanjale, Angelale, kuid samuti koristajale, kojamehele ja juristile. Maksuhaldur ei ole käsitlenud töötasu väljamaksetena neid väljamakseid, mille taha on märgitud konkreetne kaup, mille eest väljamakse tehti. Vaidlus puudub selle üle, et OÜ-s Rako Rauakaubad töötasid kontrollitaval perioodil K. O., J.S., R. L., T. V., A. . ning Kristel. Seega on kaustikus nr. 1 kajastatud väljamaksed Kaidole, Jürile, Kristelile, Reedale, Tanjale ja Angelale võimalik isikustada ning maksuhaldur on õigesti määranud maksu kaebuse esitaja poolt füüsilistele isikutele tehtud, kuid deklareerimata jäetud väljamaksetelt.
44. Maksuhaldur ei ole suutnud isikustada kaebuse esitaja väljamakseid koristajale, kojamehele ja juristile. Juristile on tehtud ühekordne väljamakse 31.07.2003 summas 1000.- krooni (toimiku nr. 1 lk. 153), mis kattub ka kaustikusse nr. 4 tehtud märkmega. Koristajale on tehtud väljamaksed, summas 250 krooni
45. aasta novembris ja detsembris. Kojamehele on tehtud väljamaksed, summas 300 krooni,
46. a. jaanuarist märtsini ning 250 krooni
47. a. aprillis, juunis ja juulis, 500 krooni
48. a. septembris, 250 krooni novembris ning 600 krooni detsembris, 300 krooni
49. a. jaanuaris ja veebruaris, 250 krooni
50. a. märtsist juunini (k.a.). K. O.’e ütluste kohaselt koristasid müüjad ning ta ise tegi kojamehe tööd. S. T. ütluste kohaselt äriühingul koristajat ei olnud. I. K. ütluste kohaselt ei näinud ta kordagi koristajat. Samas ei töötanud ükski eeltoodud tunnistajatest äriühingus
51. aasta novembris ja detsembris, mil väljamaksed koristajale on tehtud. Seega ei saa kohus eeltoodud isikute ütlustega arvestada. Samas kinnitavad eeltoodud isikud, et müüjad ise tegelesid koristamisega. Seega oli äriühingul ettevõtluse tarbeks koristamise vajadus olemas. Seega tuleb järeldada, et väljamakse koristamise eest
52. aasta novembris ja detsembris on tehtud reaalsele isikule, kes ei olnud äriühingu töötaja, mistõttu vastustaja on õigesti määratlenud nimetatud väljamakset väljamaksena füüsilisele isikule, millelt kinni pidada maksud. E.-L. E. kinnistusel oli äriühingul kojamees, kes ütluste andmise ajaks oli surnud. Seega on vastustaja ka kojamehele tehtud väljamakse õigesti määratlenud füüsilisele isikule tehtud väljamakseks. Samas on kohus seisukohal, et vastustaja on alusetult määratlenud juristile tehtud väljamakse füüsilisele isikule tehtud väljamakseks. Asjaolu, et kaustikus on märge „juristile“ ei anna alust järeldada, et tegemist oli töötasu väljamaksega, mitte kuluga, mis kanti seoses õigusbüroo poolt osutatud teenusega. Kuivõrd vastava kulu osas puudub äriühingul nõutav algdokument, tuleb väljamakset käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Vaideotsus
53. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muu hulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidlustatud vaideotsusega jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata ja maksuotsus jõusse. Võimalike menetlusnormide rikkumine ega vaideotsuse sõnastus ei saa olla 8 MKS § 151 lg 1 p 3 alusel vaideotsuse peale esitatud kaebuse aluseks. Kohus on seisukohal, et vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega jääb kaebus vaideotsuse peale rahuldamata. Kaebuse osaline rahuldamine
54. Eeltoodud kaalutlustel on kohus seisukohal, et maksuotsus tuleb tühistada juristile tehtud väljamakselt, summas 1000 krooni, määratud maksude osas, lugedes vastava väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning teha maksuhaldurile ettekirjutus vastavas osas maksu uueks määramiseks. Muus osas tuleb jätta kaebus rahuldamata.
55. Kaebuse esitaja taotleb kohtult õigusabikulude, summas 33 984 krooni ning riigilõivu, summas 5000 krooni, väljamõistmist vastustajalt kaebuse esitaja kasuks.

§ 92

lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja poolt kaebuse osalise rahuldamise tulemusena tasutav maksusumma oluliselt ei vähene, peab kohus võimalikuks vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja mõista kantud menetluskulu, kokku 1000.- krooni. Tiina Pappel kohtunik 9