← Eesti

3-07-289/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma

  1. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-289 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kohalike Vabatahtlike Ühenduse K.S kaebus Eesti Vabariigi poolt õigusvastaselt tekitatud kahju kompenseerimiseks Tallinna Halduskohtu 28.03.2007 määrus nr 3-07-289 Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetluse alus ringkonnakohtus Kohalike Vabatahtlike Ühenduse K.S määruskaebus RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 28.03.2007 määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. Muus osas jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Kohalike Vabatahtlike Ühendus K.S esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleti tunnistada Eesti Vabariigi poolset rikkumist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud õigustele – eluasemele ja selle puutumatusele. Samuti taotleti Eesti Vabariigi poolt õigusvastase omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 lg-ga 3 ühenduse liikmetele õigusvastaselt tekitatud moraalsete, füüsiliste ja materiaalsete kahjude kompenseerimist. Kaebuses leiti, et riigi poliitilise otsuse tagajärjel on rikutud 1/3 Eesti elanike õigusi, neilt on võetud omand (varaline positsioon) ning jäetud nad faktiliselt koduta. Kaebusele olid alla kirjutanud M. S ja M.-L. A kaebuse esitajatena.
  3. Tallinna Halduskohtu 16.02.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus palus täpsustada, kes on kaebuse esitajaks ning esitada esindusõigust tõendavad dokumendid; näidata, kes on vastustajaks; esitada HKMS § 6 nõuetele vastav taotlus; selgitada, millist avalik-õiguslikus suhtes antud konkreetset kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvat haldusakti või millise avalik-õigusliku ametiisiku toimingut kaebaja vaidlustada soovib; 3-07-289 täpsustada, kellele ja mis asjaoludel on kahju tekitatud, mis on väidetava kahju suurus ja esitada muud kahjunõude põhistamiseks vajalikud asjaolud ning tõend riigilõivu tasumise kohta.
  4. Kaebuse täpsustuses on kaebuse esitajana märgitud Kohalike Vabatahtlike Ühendus K.S, keda volituse alusel esindavad ühenduse esimees M. S ja ühenduse juhatuse liige M.-L. A. Vastustajaks on märgitud Eesti Vabariigi Valitsus ja selle kaudu peaminister. Kaebuses taotletakse tunnistada Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja Eesti Vabariigi põhiseadusega tagatud kodanikuõigused eluasemele ja selle puutumatusele rikutuks. Kahjude hüvitamise taotluse esitamisest loobuti.
  5. Tallinna Halduskohtu 28.03.2006 määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult HKMS § 11 lg 3 alusel ja järgmise põhjendusega. Kaebuse puudused on kõrvaldamata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub küll M. Si ja M.-L. Ai õigus esindada ühendust, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks M.Si ja M-L.Ai volitus esindada ühenduse liikmeid – sundüürnikke. Samuti puudub dokument, millest nähtuks, et ühendusel on õigus esitada ühenduse liikmete nimel kohtule kaebust. HKMS § 7 lg 3 kohaselt võib ühendus oma liikmete või muude isikute huvides pöörduda halduskohtusse üksnes siis, kui seadus talle sellise õiguse annab. Kaebaja ei ole tõendanud ega esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks ühenduse õigus oma liikmete nimel kohtusse pöördumiseks ning ühenduse õigust oma liikmete kohtus esindamiseks. Vastusest kohtumäärusele nähtub, et kaebus on esitatud ühenduse nimel, samas on märgitud, et kohtusse on pöördutud ühenduse liikmete väidetavate rikutud õiguste kaitsmiseks. Ühenduse liikmete õiguste kaitseks kohtusse pöördumiseks ühendusel õiguslik alus puudub. Ühenduse õiguste rikkumist kaebusest ei nähtu. Seega on endiselt ebaselge tegelik kaebuse esitaja ja/või tema esindusõigus ning kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja ei ole täpsustanud, kes on käesolevas menetluses vastustajaks. Kaebaja on jätkuvalt märkinud, et vastustajaks on Eesti Vabariigi Valitsus ja selle kaudu – peaminister. Samas taotleb kaebaja väidetavalt Eesti Vabariigi poolt ORAS-ga tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse täienduses esitatud taotlus ei vasta HKMS § 6 nõuetele. Kaebuses ei ole märgitud, millist avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakti või toimingut soovitakse vaidlustada. Halduskohtu poole ei saa kaebusega pöörduda „inimõiguste rikkumise tunnistamiseks Eesti Vabariigi poolt”. Halduskohtusse ei saa esitada kaebust avalikes huvides, kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  6. Määruskaebuses leiab Kohalike Vabatahtlike Ühendus K.S, et ta on kaebuse puudused kõrvaldanud. Kuna kaebuse esitaja jääb oma seisukoha juurde, et vaidlustatud on õigustloov akt ja mitte haldusakt, palub ta teatada, millise kohtu kompetentsi kuulub kaebuses toodud taotluse – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätete rikkumise tuvastamine lahendamine. Kaebuse esitajaks on Kohalike Vabatahtlike Ühendus K.S. Mittetulundusühing loodi eesmärgiga kaitsta oma liikmete õigusi. Ühendust esindavad ühenduse kõigi liikmete poolt volitatud M. S ja M.-L. A vastavalt Kohalike Vabatahtlike Ühenduse asutamise 25.08.2005 protokollile nr
  7. Mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel, kelleks on M. S ja M.-L. A, õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes. Kaebaja peab antud haldusasjas vastustajaks Eesti Vabariiki ja selle kaudu Vabariigi Valitsust ja Riigikogu. Kaebuse taotlus on esitatud selgelt. Kuna ühendus koosneb liikmetest, siis rikutakse nii ühenduse kui ka ühenduse liikmete – sundüürnike õigusi. Nii sundüürnikel kui ka kaebajal on riigivastutuse seaduse (RVS) § 14 alusel õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, sest sundüürnikud kuuluvad eriliselt kannatanud isikute rühma. 2

(3)3-07-289 Riigikohus tuvastas, et ORAS § 7 lg 3 ei vasta õigusselguse põhimõttele ning on vastuolus PS § 13 lg-ga 2 ja §-ga 14 nende koostoimes. Seadusandja on jätnud täitmata oma kohustuse sõnastada piisavalt arusaadavalt ümberasujate ning neile kuulunud vara kasutajate õigused. Rikutud on kõigi Kohalike Vabatahtlike Ühenduse K.S liikmete Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja põhiseaduse §-ga 33 tagatud õigusi eluasemele ja selle puutumatusele.
  1. Tallinna Halduskohtu 11.04.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-289 jäeti määruskaebus rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, küll tuleb muuta halduskohtu poolt kaebuse tagastamise alust ja põhjendusi.
  3. Ühenduse kaebusest saab järeldada, et ühenduse liikmed soovivad lõpptulemusena neile ORAS § 7 lg 3 kui põhiseadusega vastuolus oleva normi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist, taotledes praeguse kaebusega eelnevalt sundüürnike kui eriliselt kannatanud isikute rühma õiguste rikkumise kindlaks tegemist. Ühenduse väitel rikutakse nii ühenduse kui ka ühenduse liikmete õigusi eluasemele ja selle puutumatusele.
  4. Kohus on määruses õigesti viidanud HKMS § 7 lg-le 3, mille kohaselt saab ühendus oma liikmete huvides pöörduda kohtusse üksnes siis, kui seadus talle selleks õiguse annab. Ükski seadus ei anna mittetulundusühingule õigust oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Eelpool käsitletud kaebuse asjaoludest ilmneb, et ühenduse kui sellise õigusi põhiseaduse vastase normi kohaldamine ei saanud riivata, sest ühendusel pole eluaset ega õigust sellele. Seega ei saaks ühendusel ilmselgelt olla kaebeõigust ka siis, kui eeldada, et kõik kaebuse asjaolud on õiged, ning kaebus tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.
  5. Nagu eeltoodust nähtub, ei saa ühendus oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Seepärast pole kaebajale võimalik anda suuniseid pädeva kohtu poole pöördumiseks. Kohus on õigesti leidnud, et HKMS § 6 ega RVS § 2 lg 1 ei võimalda esitada kohtule nõuet tunnistada Inimõiguste konventsiooni ja põhiseadusega tagatud kodanikuõigused rikutuks. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, pole vaja kaebajale teha ettepanekut kaebuse taotluse muutmiseks. Iga isik, kes leiab, et tema suhtes on olemas RVS § 14 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused, võib pöörduda halduskohtusse iseseisva kahju hüvitamise nõudega. Samuti on isikutel, kelle õigusi rikuti ORAS § 7 lg 3 alusel antud haldusakti või toiminguga, mille läbi tekkis neile kahju, õigus pöörduda kohtusse tuvastamaks haldusakti või toimingu õigusvastasust ning nõudmaks kahju hüvitamist.
  6. Kaebus on seega lõppkokkuvõttes õigesti tagastatud. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.