3-07-1021/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 18.05.2007.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-1021 Haldusasi A. S. kaebus Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo tegevusele Resolutsioon Tagastada A. S. kaebus, kuna see ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kui kaebuse esitaja soovib vaidlustada eraõigusliku tõlkebüroo tegevuse, siis tuleb tal esitada hagi ettenähtud korras Harju Maakohtule. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada HKMS § 11 lg 8 alusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaebusest nähtub, et Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo on teostanud A.S. kirja/vaide tõlkimise töö ja väljastas töö üleandmise akti 06.03.07.a. ja töö üleandmise akti 24.04.07.a. Töövõtjaks on märgitud Indrek Suursoo. Kaebaja arvab, et see dokumentatsioon ei ole nõuetekohaselt kinnitatud pitsatiga ning tal on selle tõttu kahtlused, et selle võis teha ka vangla ning arve suuruse võis formeerida vangla. Temale ei ole välja saadetud dokumenti, mis märgiks: kes tegi tõlketöö, mis organ selle tegi, kust saabus temale tõlke dokument, kelle kaudu oli saadetud dokument tõlkimisele ja millal. Kaebaja leiab, et dokumendi kinnitamine üksnes allkirjaga, on õigusvastane; büroo töötajat tuleks kohustada kinnitama allkirja pitsatiga. Kaebaja palub välja mõista kohtukulud vastustajalt. A.S. taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna tal ei ole vara ja rahalisi vahendeid, et tasuda kohtukaebuselt ettenähtud riigilõiv. KOHTU SEISUKOHT Kaebus on esitatud kohustamisnõudes, kuid kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebus on suunatud Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo vastu. 1 Kohus selgitab kaebajale järgmist. Kaebusele on lisatud töö üleandmise akt 06.03.07.a., millest nähtub, et konkreetne büroo teostas tõlketeenuse alase töö ja tõlkis A. S. kirja/vaiet. Ilmselt on kaebaja esitanud vaide Justiitsministeeriumile, mistõttu on tõlgitud vaie edastatud sinna, kellele see oli mõeldud esitamiseks. Aktist nähtub, et büroo (või selle töötaja) on sõlminud 14.02.07.a. töövõtulepingu nr

1. Sellest lepingust tulenevalt tehti tõlge, mis oli kokku 2,3 arvestuslikul lehel. Kuna töö on teostatud, siis lepingu alusel saadetakse vanglale koos töö üleandmise akti koopiaga arve. Kui vangla saab originaali, siis kinnipeetav saab nendest dokumentidest koopia. Ühtlasi teatatakse, et töö läks maksma 385, 39 kr . Lisatud on veel teinegi tööde üleandmise akt 24.04.07.a. ja selle kohaselt teostas sama büroo A.S. kirja/vaide tõlkimise töö. Tõlge ja kaebaja kirjutatud originaaldokument saadeti edasi Justiitsministeeriumile. Viidatakse, et töö tegemise aluseks oli 14.02.07.a. sõlmitud töövõtuleping nr
2. Kokku oli tõlget 1,3 arvestuslikku lehte. Selle akti alusel tuleb kaebajalt kinni pidada 217, 83 krooni. Akti alla on märgitud leheküljele mahtuva töö tähemärkide arv. Seega nähtub, et kas vangla või siis Justiitsministeerium on sõlminud töövõtulepingud tõlkebüroodega, kes aitavad kinnipeetavatel esitada kaebusi riigikeeles, seega teostavad kinnipeetavate huvides tõlketöid. Võimalik, et ka iga kinnipeetav on saanud võimaluse sõlmida lepinguid. Kui kaebaja on palunud tõlkida tema vaiet, siis on ta ühtlasi andnud nõusoleku tõlketöö tegemiseks. Kaebaja ei märgi kahjuks, kuidas vanglas on organiseeritud ära vaiete tõlkimine, kuid kuna kaebaja ei vaidlusta tõlketeenuse osutamise vajalikkust ja lepingu seaduslikkust, siis eeldab kohus, et kaebajale on teada, et nad saavad kasutada tõlgi-spetsialisti teenust, mille kulud kannavad kinnipeetavad ise. Ilmselt on kaebaja ka teadlik, missugused vaided ta esitas ja missugused tõlgiti ning edastati lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Sõlmitud tõlketöö teenuse kasutamine tähendab, et kinnipeetava vaie tõlgitakse ära, temale saadetakse koopia arvest ja töö üleandmisaktist. Kaebusest ei selgu, kas kaebaja sai ka arve koopia, kuna kaebaja selle kohta midagi ei märgi, samuti ei lisa ta arvet. Võimalik, et nii töö üleandmise akt kui ka selle p-is 2 ära toodud summa ongi ühtlasi arve tehtud töö eest, so kahesugused andmed esitatakse büroo poolt ühel lehel. Kuigi kõiki asjaolusid kaebusest ei nähtu, märgib kohus, et Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo vastu kaebust esitada Tallinna Halduskohtule ei saa. Kui kaebaja ei ole rahul osutatud tõlketeenusega või büroo tööga, siis saab ta vahetult pöörduda kas tõlkebüroo poole, esitades oma soovid või siis selle isiku poole, kes tellis teenuse, so ilmselt kas vangla või siis Justiitsministeerium. Kaebaja saab uurida vangla kaudu, kes tellis teenuse. Samuti võib ta seda uurida tõlkebüroolt. Samas selgitab kohus, et käesoleval ajal enam ei kinnitata töövõtulepingu alusel saadetud arveid büroo pitsatiga. Arvete liikumise kohta võetakse arvuti vahendusel või panga väljatrükkide kaudu arvete ja ülekannete liikumise andmed ja need allkirjastatakse. Allkirjastaja võtab allkirjastamisega vastutuse enda kanda selle eest, et andmed on õiged. Kui kaebajal on kahtlus, et tema soovitud töö ei ole teostatud või et see töö ei maksnud niipalju, kui on näidatud arvesumma, siis võib ta lepingu sõlmijalt või büroolt nõuda täiendavat informatsiooni. Seega ei ole töövõtulepingu alusel töötav büroo ja töö tegija Indrek Suursoo ametnikuks, kelle peale saab kaevata halduskohtusse. Kaebajale väljastatud dokumendid kinnitavad, et 2 tegemist on eraõigusliku isiku poolt esitatud dokumentidega, so tõlkebüroo nimega Balti Õiguskeskuse Tõlkebüroo. Seega esitas akti ja arve see büroo ja vangla omakorda andis kaebajale dokumendid, mis peavad üle antud olema kinnipeetavale. Kaebaja alusetult märgib, et ta ei tea, kes need temale esitas. Töövõtulepingu alusel teostatud tööde osas saab esitada hagisid Harju Maakohtule. Tegemist ei ole avalik õiguslikus suhtes esitatud kaebusega ja akti /arve väljastaja ise märgib, et ta tegutses töövõtulepingu alusel. Töövõtulepingu alusel tekkivad vaidlused ei ole reeglina avalik –õiguslikud ja kaebusest ei nähtugi, et kaebaja on püstitanud või algatanud avalikõigusliku vaidluse. Kui kaebaja vaidlustaks seejuures vangla tegevuse või ministeeriumi tegevuse ja nemad oleksid märgitud vastustajaks, siis tuleks kohtul edasi uurida, mida kaebaja sooviks vaidlustada ja kas tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Kui aga kaebajale ei meeldi mingil põhjusel vangla või Justiitsministeeriumi tegevus selliste arvete ja aktide aktsepteerimisel, siis tuleb pöörduda nende avalik õiguslike asutuste poole ja märkida ära oma pretensioonid, kes vastavalt neid ka lahendavad. Kui nendelt saadud vastus või lahend ei ole kaebaja arvates kooskõlas seadusega, siis saab kaebaja pöörduda halduskohtusse. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud enne kohtukaebuse esitamist avalik-õiguslike ülesannete küsimuses vangla või Justiitsministeeriumisse. Kuna tegemist ei ole avalik-õigusliku isiku vastu algatatud kaebusega, siis tuleb kaebus tagastada. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 1, lg 4 kohus MÄÄRAB: Tagastada A. S. kaebus, kuna see ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kui kaebuse esitaja soovib vaidlustada eraõigusliku tõlkebüroo tegevuse, siis tuleb tal esitada hagi ettenähtud korras Harju Maakohtule. Määrusele on õigus esitada HKMS § 11 lg 8 alusel määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Karin Kalmiste kohtunik 3