lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. S OÜ on kaebuse kohtusse esitanud tulenevalt tema õiguste rikkumisest. Kaebaja väitel on vastustaja poolt rikutud vaidlustatud planeeringu menetluskorda (teda ei ole kaasatud planeeringu koostamisse) ning vaidlustatud detailplaneeringus kavandatud tee jätkumine Saia kinnistule seab kitsendusi Saia kinnistu kavandatud kasutamisele. Seega vajab esmalt lahendamist küsimus, kas vastustaja oli kohustatud kaebuse esitajat Rehe I ja Reheundi kinnistute detailplaneeringu menetlusse kaasama tulenevalt
§st 18 lg 5. Vastavalt
Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.
lg 5 sätestab, et kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Ka
lg 7 kohaselt tuleb kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest. Kohus on seisukohal, et S OÜ kaebuse puhul ei esine ühtegi
lg 5 sätestatud asjaolu, mis oleks tinginud kohalikule omavalitsusele kohustuse teatada kaebajale tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu avalikust väljapanekust. Vaidlustatud detailplaneeringuga ei olnud kavatsetud muuta kaebuse esitaja senist maakasutust või ehitusõigust ega pole ka kehtestatud planeeringuga neid muudetud. Kaebuse esitajal Saia kinnistul senini ehitusõigus puudub, seega ei ole vaidlustatud detailplaneeringuga ka seda muudetud. Vastavalt
Vaidlustatud detailplaneeringuga ei ole otseselt otsustatud Saia ja Johannese kinnistute omanike õiguste üle. Detailplaneering Saia kinnistule on algatatud märtsis 2006, samas kui vaidlustatud detailplaneering on algatatud jaanuaris 2005.a. Detailplaneering Saia kinnistu osas on alles eskiislahenduste esitamise etapis. Saia kinnistu planeeringu osas on eskiislahendus vallavalitsusele kaebuse järgi esitatud 05.09.2006 kirjaga, kuid Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneeringu väljapaneku kohta on teadaanne ajalehes Postimees avaldatud 26.08.2006 (tlk.16). Seega ei ole alust väitele, et kohalikule omavalitsusele pidi olema teada Saia kinnistu esialgne planeeringulahendus enne vaidlustatud detailplaneeringu avalikule väljapanekule panekut. 4 Nähtuvalt Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneeringu toimikust on detailplaneeringu protsess olnud avalik, planeeringu kehtestamisele eelnenud etappidest on üldsust informeeritud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse esitajal oli teiste isikutega võrdne võimalus saada planeeringu algatamisest ja selle menetlusest teada ja esitada oma vastuväited ajalehtedes avaldatud teadete alusel ning kohalik omavalitsus ei olnud kohustatud teda täiendavalt teavitama. Seega ei kuulu OÜ S
lg 5 sätestatud isikute hulka, keda pidanuks planeeringu väljapanekust eraldi tähtsaadetisega teavitama. Samas on kohus seisukohal, et hea halduse põhimõtetest tulenevalt oli kohalikul omavalitsusel kohustus teavitada kaebajat naaberkinnistu detailplaneeringu koostamisest ja selle lahendusest, kuna nähtuvalt vallavalitsuse 06.11.2006 kirjast, on vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatud Rehe tee jätkumisega kaebajale kuuluvale kinnistule vallavalitsuse poolt nõustutud. Seega oleks vallavalitsusel kui detailplaneeringu algatajal ja koostamise korraldajal tulnud teavitada planeeringu koostamisest naaberkinnistu omanikku, kelle õigusi ja huve võib kehtestatav planeering riivata. Antud juhul seda tehtud ei ole. Kuid ainuüksi antud asjaolu ei too kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja on kehtestatud detailplaneeringu vaidlustanud kohtus ning saanud selle raames välja tuua kõik asjaolud, milles vaidlustatud planeering tema õigusi rikub ning mida on kohtul antud asja käigus võimalik ka hinnata. Kaebaja väitel seab Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneering kitsendusi kaebajale kuuluvate Saia ja Johannese kinnistute kasutamisele, kuna selle detailplaneeringuga on ette nähtud Rehe tee jätkumine ka Saia ja Johannese kinnistute alale. Kaebuse esitaja on oma eskiislahenduses näinud ette teistsuguse teede lahenduse. Vaidlustatud planeeringuga ettenähtud tee jätkumine Saia kinnistul takistab kaebaja väitel nende poolt kavandatud elamuehitust. Oma õiguste rikkumisest sai kaebaja teada Ülenurme Vallavalitsuse 06.11.2006 kirjast (tlk.37), kus teatatakse, et Saia ja Johannese kinnistute planeeringulahenduses tuleb arvestada ka varem kehtestatud detailplaneeringus kavandatud teedelahendusega, millega on kavandatud Rehe tee jätkumine planeeringualale. Seega on vaidlustuse põhjuseks Rehe 1 ja Reheundi detailplaneeringuga paika pandud Rehe tee. Kaebuse esitaja ei soovi, et Rehe tee jätkuks Saia ja Johannese kinnistutele, vaid näeb oma kinnistutelt teistsugust avalikule teele väljapääsu lahendust. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud volikogu otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi.
lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta, antud juhul Rehe 1 ja Reheundi kinnistute kohta. Vaidlustatud detailplaneering kaebajale mingeid kohustusi ise pannud ei ole. Vaidlustatud planeering kaebaja maatükke ei hõlma. Rehe 1 ja Reheundi planeeringuga ei ole määratud, kuhu ja kuidas kaebuse esitaja kinnistutel peab teedevõrk paiknema. Kuna vaidlustatud detailplaneeringuga ei ole otsustatud kaebaja õiguste ega kohustuste üle, ei saa otsuse tühistamine kaasa tuua ka kaebaja väidetavate õiguste taastamist. Kaebaja kinnistutele teedevõrgu lahendus ning väljapääs kinnistutelt avalikule teele lahendatakse vastava detailplaneeringu koostamise käigus. Kohtuistungil kõigi menetlusosaliste seletustest ja seisukohtadest selgus, et kaebuse esitajal ei ole kohustust lähtuda pakutud teedelahenduse variandist, vaid tal oli ja on võimalik esitada oma 5 lahendused ja teistsugused variandid, mida tuleb vallavalitsusele selgitada ja põhjendada. Seega on kaebuse esitaja jaoks võimalikud ka teistsugused teelahenduse variandid, selleks ei pea tühistama vaidlustatud detailplaneeringut. Kaebuse esitaja ei saanud lähtuda 2006.a. mais avalikul väljapanekul olnud üldplaneeringu lahendusest, kuna vallavavolikogu esindaja väitel ei olnud üldplaneeringu avalikul väljapanekul sellel maaalal märgitud ühtegi tee, kogu ala oli ettenähtud ärimaaks ning et üldplaneeringuga ei panda üldse teedevõrku paika. Arvestades eeltoodut jätab kohus S OÜ kaebuse rahuldamata. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 8635.- krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kõik kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Eda Muts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.