) §-st 1 lg 1 p 1 on õigus nõuda alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Rahandusministeerium vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tekkis hüvitise taotlemise õigus kaebuse esitajal 18.10.2004, kui Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseiosakonna määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 01282000533 menetlus. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal kuue kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks taotlusega Rahandusministeeriumi poole. Kuuekuuline tähtaeg kahju hüvitamiseks möödus
§-st 1 lg 1 p 1 hüvitatakse alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju isikule, kes viibis kohtu loal vahi all ning kelle asjas on 2 kriminaalasja menetlus lõpetatud eeluurimise staadiumis või kohtu korraldaval istungil või kelle kohta on jõustunud õigeksmõistev otsus.
§-st 1 lg 3 tulenevalt ei hüvitata kahju isikule, kes uurimise või kohtuliku arutamise käigus eneserõõnaga või muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustas endalt vabaduse võtmise; kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku; kelle suhtes lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 2 ja §-de 202-205 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest ei nähtu ühtegi
§-s 1 lg 3 toodud hüvitise maksmist välistavat asjaolu.
lg 1 kohaselt tekib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Seega tekkis kaebuse esitajal hüvitise taotlemise õigus 18.10.2004, kui lõpetati tema suhtes kriminaalmenetlus. Hüvitise saamiseks tuleb vastavalt
§-le 4 lg 2 esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. J.M. esitas avalduse Rahandusministeeriumile 02.10.2006.
Kuna J.M. ei olnud avaldust Rahandusministeeriumile esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, on Rahandusministeeriumi otsus avalduse läbivaatamata jätmise kohta õiguspärane. Õiguspärane on ka Rahandusministeeriumi selgitus tähtaja ennistamise võimatuse kohta, tulenevalt HMS § 34 lg-test 1 ja 3. Asjaolu, et Rahandusministeeriumil ei olnud seadusest tulenevalt võimalik kaebuse esitaja taotlust rahuldada ei tähenda, et sellega on kaebuse esitajalt võetud õigus ja võimalus üldse talle tekitatud kahju eest hüvitist nõuda. Riigivastustuse seaduse (RVastS) § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt väljaandmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi.
kui ka RVastS järgi on kohustatud isikuks Eesti Vabariik. Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskond on kriminaalasja nr 01282000533 menetluse lõpetamisel jätnud sooritamata toimingud, milleks teda kohustab kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 206 lg 2 p 2 järgi tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale. Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna kinnitusel võis seoses sellel perioodil kriminaalasjade massilise lõpetamisega jääda J.M. ile menetluse lõpetamise määrus väljastamata. Ka määrusest nähtuvalt on määruse ärakirjad saadetud ainult kannatanutele, mitte J.M. ile või tema kaitsjale. Seega ei olnud Valga politseijaoskonna õigusvastasest tegevusetusest tingitult kaebuse esitajal võimalik kuue kuu jooksul, arvates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse jõustumisest, avaldust ega ka vastavat määrust Rahandusministeeriumile esitada. Valga politseijaoskonna poolt väljastati esmakordselt määruse koopia kaebuse esitajale 28.06.2006. Seega saab seda aega lugeda tähtajaks, millal kaebuse esitaja sai teada temale kahju tekitamisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kaebus kohtule on esitatud HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul. Hüvitisest ilmajäämine riigiasutuse süül on varaline kahju, mille hüvitamine toimub riigivastutuse seaduse alusel. Antud juhul ei ole eriseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendi 3 kasutamata jätmine kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kahjuks tuleb lugeda hüvitist, mille maksmist ei olnud kaebuse esitajal võimalik taotleda
alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Rahandusministeerium esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 16. märtsi 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on tulenevalt HKMS §-st 14 lg 1 halduskohtumenetluses protsessiosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Poolteks on HKMS § 14 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt kaebuse või protesti esitaja ning haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Haldusorgani mõiste on sisustatud HMS §-s 8 lg 1, millest tulenevalt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Isikuna mõistetakse halduslepingu poolt ning üksikisikut või eraõiguslikku juriidilist isikut, kelle vastu on kaebus esitatud. Reeglina saab vastustajaks olla seega asutus või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik ehk siis haldusorgan HMS § 8 lg 1 mõttes. HKMS ei sätesta võimalust, et vastustajaks võiks olla Eesti Vabariik. Nõuded tuleb suunata konkreetse haldusorgani vastu. Eesti Vabariiki ei saa vaadelda ei asutuse ega muu avalik-õiguslikus suhtes haldusülesandeid täitva isikuna haldusvõi halduskohtumenetluses. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 441 lg 5 kohaselt osaleb halduskohtumenetluses riik protsessiosalisena haldusorgani kaudu. Nõuete suunamist konkreetse haldusorgani vastu toetab ka riigivastutuse seadus. RVastS § 17 lg 1 sätestab, et taotlus kahju hüvitamiseks esitatakse kahju tekitanud haldusorganile. Kohtumenetluse kaudu kahju hüvitamise nõudmisel peaks seega vastustajaks olema seesama haldusorgan, kelle vastu saaks nõude esitada kohtuvälises menetluses. Vastustajaks ei saa pidada Eesti Vabariiki või Rahandusministeeriumi ning Rahandusministeerium ei saa seetõttu osaleda protsessis riigi esindajana. RVastS § 7 lg 1 ja 2 alusel on tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise aluseks avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes toime pandud konkreetne rikkumine. Seega saaks kohaseks vastustajaks olla vaid Lõuna Politseiprefektuur. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on tegevusetusega tekitatud kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt toimingu sooritamata.
§-s 1 lg 3 toodud aluste puudumist saab kinnitada vaid menetluse lõpetanud haldusorgan. J.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tulenevalt
-st kahju hüvitamise kohustus Rahandusministeeriumil. Menetluse lõpetamise määruses ei ole märgitud selliste asjaolude esinemist, mis annaksid aluse keelduda kahju hüvitamisest.
sätestab põhimõtte, et kahju hüvitatakse sõltumata ametiisiku süüst. RVastS § 19 annab võimaluse kahju hüvitanud avaliku võimu kandjal esitada regressinõue isiku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis. Seega võib Rahandusministeerium esitada soovi korral regressinõude Lõuna Politseiprefektuuri vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 16.03.2007 otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kuna otsuse saab teha üksnes selle nõude kohta, mille kaebaja on esitanud ja mis halduskohtu poolt on menetlusse võetud, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks ega otstarbekaks saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, vaid teeb ise asjas uue otsuse, millega jätab esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata. 4 Asja materjalidest nähtuvalt esitas J.M. algselt kaebuse Eesti Vabariigi vastu
sätete alusel, paludes Eesti Vabariigilt kaebaja kasuks välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitis
27.11.2006 tegi halduskohus iseenesest põhjendatult määruse kaebuse käiguta jätmise kohta, selgitades, et
lg 6 sätestab küll võimaluse esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud Rahandusministeeriumi poolt rahuldamata või läbi vaatamata, kuid
ei näe ette võimalust, et kaebuse alusel mõistaks kohus hüvitise välja Rahandusministeeriumi asemel
sätete järgi. Eelnimetatud määruse tõttu täpsustas J.M. 19.12.2006 kaebuses esitatud taotlust (halduskohtu toimik, lk 30) ja formuleeris kaebuse taotluse järgmiselt: „Tühistada Rahandusministeeriumi 16.10.2006 otsus J.M. i 02.10.2006 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmise kohta ja kohustada Rahandusministeeriumi J.M. i avaldus rahuldama ja välja maksma J.M. ile hüvitis summas 34 503 krooni alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.“ 21.12.2006 määrusega võttis halduskohus menetlusse J.M. i kaebuse Rahandusministeeriumi 16.10.2006 otsuse tühistamise ja kohustava ettekirjutuse tegemise nõuetes ning tunnistas vastustajaks haldusorganina HKMS § 14 lg 2 p 2 järgi Rahandusministeeriumi. HKMS § 25 lg 4 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega sai halduskohus lahendada J.M. i kaebust üksnes 19.12.2006 esitatud täpsustatud taotluse piires, hinnates Rahandusministeeriumi 16.10.2006 otsuse (kirja) õiguspärasust ja sellest tulenevalt kohustava ettekirjutuse tegemise võimalust. Vaidlustatud 16.03.2007 kohtuotsuse resolutsioonist nähtuvalt ei ole halduskohus üldse andnud hinnangut kaebuse esitaja poolt 19.12.2006 esitatud täpsustatud nõuetele, vaid on rahuldanud kaebuse ja mõistnud Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu RVastS alusel tekitatud kahjuna välja hüvitise 34 503 krooni, kuigi 19.12.2006 esitatud taotluses ei olnud esitatud nõuet tekitatud kahju väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt on õige apellandi põhjendus, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 25 lg 4 nõudeid. Apellant on põhjendatult viidanud ka sellele, et kui halduskohus otsuse põhjendavas osas leidis, et Rahandusministeeriumi 16.10.2006 otsustus jätta J.M. i avaldus hüvitise saamiseks läbi vaatamata, oli põhjendatud ja seaduspärane, siis oleks, tulenevalt kaebuses esitatud taotluse täpsustusest, tulnud kaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud otsuse põhjendavas osas märgituga, mille kohaselt ei saa halduskohus ennistada
alusel makstava hüvitise taotlemiseks esitatava avalduse esitamise tähtaega. Samuti on halduskohus vaidlustatud otsuse põhjendavas osas õigesti leidnud, et Rahandusministeeriumi 16.10.2006 kirjas märgitud seisukoht jätta J.M. i avaldus läbi vaatamata oli õiguspärane, kuna J.M. esitas Rahandusministeeriumile
alusel avalduse alles 02.10.2006, kuigi hüvitise taotlemise õigus tekkis tal juba 18.10.2004, mistõttu oli 2006. a oktoobris juba möödas
§-s 4 lg 2 sätestatud tähtaeg ja haldusorganil puudus tulenevalt HMS §-st 34 lg 1 ja 3 ka õigus ja võimalus avalduse esitamise tähtaega ennistada. Kuna halduskohus ei ole otsuse põhjendavas osas tuvastanud, et haldusorgani 16.10.2006 kiri (mida saab käsitleda pigem haldusorgani toiminguna, mitte haldusaktina HKMS § 4 lg 1 mõttes) e. J.M. i avalduse läbi vaatamata jätmine oleks olnud õigusvastane, siis tulnuks sellekohane seisukoht väljendada kohtuotsuse resolutsioonis ja jätta esitatud kaebus rahuldamata, kuna halduskohtul puudus seega ka alus kaebuse täpsustatud taotluses esitatud kohustava ettekirjutuse tegemise nõude rahuldamiseks. Selle asemel on halduskohus aga leidnud, et J.M. i taotlus talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada RVastS § 7 lg 2 alusel seetõttu, et Valga politseijaoskonna tegevus kaebuse esitajale tema suhtes tehtud kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse väljastamisega seoses on olnud õigusvastane ja mõistnud eeltoodu alusel Eesti Vabariigilt Rahandusministeeriumi kaudu 5 välja tekitatud kahjuna selle summa, mille hüvitamist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna J.M. 2006. a Rahandusministeeriumilt
alusel nõudis. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu sellekohase seisukohaga. Nagu eelnevalt märgitud, sai halduskohus, tulenevalt kaebuse esitaja poolt esitatud täpsustatud taotlusest, otsust teha üksnes nende nõuete osas, mis kohtule 19.12.2006 kaebuse taotluse täpsustusena esitati. Selles taotluses ei ole kaebuse esitaja taotlenud riigilt Lõuna Politseiprefektuuri Valga politseijaoskonna väidetava seadusevastase tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu puudus halduskohtul ka käesoleva menetluse raames alus sellise väidetava kahju väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Apellant on iseenesest õigesti viidanud ka sellele, et kohtulahend on tehtud sellise vastustaja (Eesti Vabariik) suhtes, keda ei ole eelnevalt menetluses HKMS § 12 lg 2 p 1 alusel vastustajaks tunnistatud ega ka vastustajana kaasatud. Samuti on õige apellandi väide, et RVastS alusel riigilt või muult avaliku võimu kandjalt kahju väljamõistmisel oleks vastustaja kindlaksmääramisel pidanud lähtuma RVastS §-st 12, Vabariigi Valitsuse Seaduse §-st 441 ja HKMS §-st 14 lg 2 p 2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei saa ka kirjaliku menetluse raames otsust tehes eirata HKMS §-s 25 lg 4 sätestatut ning asuda kohtuotsuses hindama selliseid asjaolusid, mis ei ole puutumuses kohtule esitatud taotlusega ega avaldada seisukohti küsimuste suhtes (Valga politseijaoskonna toimingu õigusvastasus), mille osas seisukoha võtmiseks ei ole kaebaja taotlust esitanud ning mille lahendamiseks ei ole menetlusse kaasatud kohast vastustajat. Iseenesest on õige halduskohtu seisukoht, et kui isik pöördub kaebusega kohtusse
lg 6 järgi, siis ei saa kohus ise Rahandusministeeriumi asemel nõutavat hüvitist välja mõista
sätete alusel, vaid kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada RVastS-s märgitud kahju hüvitamise aluseid silmas pidades ning RVastS järgi tuleb ka määratleda, milline on see õigusvastane tegevus, millega kahju tekitati ja kes on avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Siiski ei saanud halduskohus käesolevas asjas ise omal algatusel RVastS-ga seotud küsimust lahendama hakata, kuna kaebuse esitaja ei ole sellist nõuet kohtule esitanud. Kui kaebuse esitaja soovib esitada kaebust kahju hüvitamiseks RVastS alusel, siis on tal võimalus uuesti kaebus esitada, järgides HKMS-s sätestatud kaebuse esitamise nõudeid ning tähtaegu. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.