← Eesti

3-06-2454/11

3-06-2454 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2454 Haldusasi S.I. i kaebus Tartu Vangla toimingule, millega keelati kambris isikliku ventilaatori kasutamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.03.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.I. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – S.I. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED S.I. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
  3. a toimingutele (kirjadele), milledega keelati kambris isikliku ventilaatori kasutamine. Kaebuse kohaselt esitas S.I. 08.11.2006 Tartu Vangla direktorile taotluse loa saamiseks kambris ventilaatori kasutamiseks. 13.11.2006 kirjaga nr E1/2697 jäeti S.I. i taotlus rahuldamata. 15.11.2006 esitas S.I. uuesti Tartu Vangla direktorile avalduse isikliku ventilaatori kasutamise lubamiseks. 15.11.2006 kirjaga nr E1/2756 jäeti taotlus rahuldamata. 15.11.2006 pöördus S.I. Tartu Vangla direktori poole selgituse saamiseks, miks oli talle lubatud kambris nr 1159 kasutada ventilaatorit perioodil 2002–
  4. a. Tartu Vangla selgitas 04.12.2006 kirjas nr E1/2785, et ventilaatorit lubati 2002-2005 aastatel kasutada ekslikult. Kaebuse esitaja leidis, et Tartu Vangla toimingud, millega keelati kambris isikliku ventilaatori kasutamine, on õigusvastased. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ventilaator tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-dest 58 ja 59 kinnipeetavale lubatud. Kaebuse esitaja on vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvunud ja seega teadlik kinnipeetavale lubatud esemete loetelust, s. h ka sellest, et ventilaator ei ole lubatud. Asjaolu, et Tartu Vangla on varem ekslikult kaebuse esitaja suhtes soodsamalt käitunud kui seadus seda lubas, ei saa kaebuse esitajale anda õiguspärast ootust, et vangla ka edaspidi seadusandlikke akte eirab. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
  5. märtsi 2007 otsusega S.I. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt määrab VSKE § 58 kinnipeetavale lubatud asjade loetelu. Loetelu on konkreetne ja ammendav ning säte ei kuulu laiemalt tõlgendamisele. Ventilaator ei kuulunud toimingute tegemise ajal kehtinud VSKE §-s 58 toodud nimekirja ega VSKE § 59 alusel direktori loal erandkorras kinnipeetavale lubatud asjade loetellu. Ventilaatorit saab käsitleda kambri sisustuse täiendava elemendina, mis võib osutuda vajalikuks kambris normaalsete elutingimuste tagamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Elamuseaduse (ES) § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määrusega nr 38 eluruumidele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Tartu Vanglas on kõigis kambrites sundventilatsioon (s. o mehhaaniline ventilatsioon), mis tagab piisava hulga värsket õhku. Tartu Halduskohus on 08.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-647/04 tuvastanud, et Tartu Vangla kambrites ületab õhuvahetus normatiivi kolmekordselt ja kuna õhuvahetus tagatakse sundventilatsiooni abil, siis vastavad kambrid kui eluruumid vanglas Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ p-le
  6. Tartu Vangla kambrites on aken-luuk (õhuluuk) suletud julgeoleku tagamiseks ning seetõttu on ka ventilatsioonirestid asendatud metallplaatidega. Samas ei ole ventilatsiooniava hermeetiliselt suletud ning distantspuksid tagavad originaalrestidega võrdväärse õhu vahetuse pindala. Samuti on haldusasjas nr 3-07-231 tuvastamist leidnud, et Tartu Vangla kõigis kambrites olev sundventilatsioon tagab piisava hulga värsket õhku kahe inimese jaoks. Tartu Vangla kambrid vastavad Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse Rec

(2006)liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku p 18.2 p-le a „Kõikides kohtades, kus vangid elavad, võimaldatakse värske õhu juurdepääs sundventilatsiooni tagamisega“. Seega ei ole 2 Tartu Vanglas vajalik kasutada isiklikku ventilaatorit ning Tartu Vangla keeldumine oli õigustatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED S.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  1. märtsi 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega keelati kambris isikliku ventilaatori kasutamine ning teha vanglale ettekirjutus ventilaatori kasutamise lubamiseks. Apellatsioonkaebuse ja selle täienduse kohaselt oli aastatel 2002 kuni 2005 ventilaator kogu aeg kambris. Iga nädal toimunud läbiotsimistel ei tunnistatud ventilaatorit keelatud esemeks. Kambris nr 1065, kus apellant karistust kannab, on ventilatsioon kinni keeratud ning ei toimu õhu liikumist. Seega on isikliku ventilaatori omamine kambris hädavajalik. Apellant leidis, et Tartu Vangla on oma keeldumisega rikkunud PS § 12 ja 18, VangS § 45, VSKE § 58 ja Euroopa vanglareeglistiku § 18.2a. Eeltoodust tulenevalt on ka Tartu Vangla direktori kirjad 12.12.2006 nr E1 3051, 15.11.2006 nr E1 2756 ja 04.12.2006 nr E1 2785 õigusvastased. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võib lähtudes HKMS §-st 31 lg 1 halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud tõendeid ebaõigesti või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Apellant ei ole viidanud oma kaebuses materjaalõiguse normide või kohtumenetluse normide rikkumisele ega tõendite ebaõigele hindamisele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 3 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt sama seaduse §-s 3 sätestatud õigusalaste selgituste andmist. MSVS § 3 kohaselt annab valitsusasutus õigusalaseid selgitusi tasuta tema poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta. Selgitustaotlusele vastamisega antakse isikule selgitusi, millega ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi, st selgitustaotlusele vastamine ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tartu Vangla kirjade 12.12.2006 nr E1 3051, 15.11.2006 nr E1 2756 ja 04.12.2006 nr E1 2785 näol on tegu selgitustaotlusele vastamistega. Ükski kirjadest ei ole välja antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ega too kaebuse esitajale kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kirjade puhul tegu haldusaktidega haldusmenetluse seaduse HMS § 51 ja HKMS § 7 mõttes ning apellandil ei ole õigust neid kohtus vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 3 Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus ja vastustaja on rikkunud VSKE §
  3. Lähtudes vaidlustatud toimingute tegemise ajal kehtinud VSKE §-st 58 on halduskohus ja ka Tartu Vangla põhjendatult leidnud, et S.I. i taotlus kambrisse ventilaatori saamiseks tuli jätta rahuldamata, kuna ventilaator ei ole VSKE § 58 järgi kinnipeetavale lubatud tarbeese. VSKE § 58 lubas kinnipeetavale elektriliste tarbeesemetena elektripardli ja veekeetja, kuid elektrilist ventilaatorit kinnipeetavatele lubatud asjade nimekirjas ei ole. Samuti on halduskohus vaidlustatud otsuses leidnud, et ventilaatorit ei ole alust käsitleda ka VSKE §-s 59 märgitud kinnipeetavale vanglas erandkorras lubatud asjana, kuna ventilaator ei kuulu nimetatud paragrahvi teises lõikes antud isiklike asjade loetellu ning seda ei saa lugeda ka vaba aja veetmiseks vajalikuks muuks esemeks. Asjaolu, et aastail 2003-2005 lubati S.I. il kambris eraldi ventilaatorit kasutada, ei tähenda, et vangla peaks eeltoodust tulenevalt seda ka
  4. a lubama, kuna Tartu Vangla on selgitanud, et 2003-2005 ventilaatori lubamine S.I. ile oli tegelikult vastuolus VSKE §-ga 58 ning vangla ei pea edaspidi võimalikuks sarnase ebaõige praktika jätkumist. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et eraldi ventilaatori kambrisse mittelubamisega on rikutud VangS §
  5. Vaidlustatud otsuse põhjendustes on halduskohus õigesti leidnud, et S.I. i kambri osas ei ole tuvastatud, et see ei vastaks eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele, kuna Tartu Vangla kõigis kambrites on sundventilatsioon, mis tagab piisava värske õhu olemasolu kambris. Tartu Halduskohus on eeltooduga seoses põhjendatult viidanud halduskohtu 08.03.2005 jõustunud otsusele haldusasjas nr 3-647/04 ning haldusasja nr 3-07-231 materjalidele (s. h OÜ Variax tööle nr 518-02), mis käsitlevad kambrites õhuvahetuse normatiivide järgimist Tartu Vangla poolt ja kinnitavad seega, et kuna kambrites on sundventilatsiooni tulemusel piisava värske õhu hulga saamine tagatud, siis puudub vajadus täiendava ventilaatori lubamiseks S.I. i kambrisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et ventilaatori kambrisse mittelubamisega
  6. a on rikutud PS § 12 ja
  7. Halduskohus on samuti õigesti leidnud, et rikutud ei ole Euroopa vanglareeglistiku § 18.2a, kuna see käsitleb akende suuruse ja nende avamise küsimust kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad ning samas sättes on ka märgitud, et aknad peavad võimaldama värske õhu juurdepääsu üksnes siis, kui tagatud ei ole piisava konditsioneerimissüsteemi olemasolu. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.