3-06-2454/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2454 Otsuse kuupäev 20.03.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Stanislav Issajevi kaebus Tartu Vangla administratsiooni toimingule, mis seisnes kambrisse isikliku ventilaatori kasutamise mittelubamises – Tartu Vangla direktori asetäitja 13.11.2006 kiri nr E1/2697 ja 15.11.2006 kiri nr E1/2756. Asja läbivaatamise kuupäev 28.02.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Stanislav Issajev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.Issajev esitas 08.11.2006 Tartu Vangla direktorile taotluse loa saamiseks kambris ventilaatori kasutamiseks. 13.11.2006 kirjaga nr E1/2697 jäeti esitatud taotlus rahuldamata (tl 4). 15.11.2006 esitas S.Issajev uuesti Tartu Vangla direktorile avalduse isikliku ventilaatori kasutamise lubamiseks. 15.11.2006 kirjaga nr E1/2756 jäeti taotlus rahuldamata (tl 6). 15.11.2006 pöördus S.Issajev Tartu Vangla direktori poole selgituse saamiseks, millisel alusel oli talle lubatud kambris nr 1159 kasutada ventilaatorit perioodil 2002 – 2005.a. 04.12.2006 kirjaga nr E1/2785 (tl 8) vastati selgitusele, et ventilaatorit kasutada lubati ekslikult. 12.12.2006 esitas Stanislav Issajev Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla toimingutele. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-06-2407. Saabunud kaebuses kaebas S.Issajev aga kolmele erinevale Tartu Vangla toimingule: 1) Tartu Vangla administratsiooni toimingule, mis seisnes taksofoniga kohtusse ja prokuratuuri helistamise mittelubamises; 2) Tartu Vangla toimingule, mis seisnes elektriseadmete kasutamise loa andmisest keeldumises; 3) Tartu Vangla toimingule, mis seisnes kambrisse isikliku ventilaatori kasutamise mittelubamises. Seetõttu ning juhindudes HKMS § 5 lg 1 ning TsMS § 375 lg 1 eraldas kohus nõuded 15.12.2006 määrusega eraldi menetlusse. Käesolev haldusasi registreeriti numbriga 3-062454. 19.01.2007 esitas S.Issajev kaebuse täienduse (tl 20-23). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebuse esitaja märgib, et ta viibib praegu Tartu Vanglas teist korda:

1. a)esiteks 01.11.200213.09.2005,
2. b)teine kord alates 08.11.2006 kuni tänaseni. Ventilaatori hankis ta 2003 aastal Pärnu Vangla kauplusest, mille kohta on märge kinnipeetava isiklike asjade kaardil. Kaebuse esitaja kasutas ventilaatorit iga päev alates 2003.a algusest kuni 2005 aastani, seega 3 aastat, olles kambris 1159 Tartu Vanglas. Igal nädalal toimus läbiotsimine ja mitte keegi ei võtnud ventilaatorit ära. Aga nüüd, 08.11.2006 Tartu Vanglasse saabumisel, võeti ventilaator temalt ära ja viidi lattu. S.Issajev taotleb tunnistada Tartu Vangla toiming – ventilaatori kasutamiseks loa andmisest keeldumine – õigusvastaseks ja teha Tartu Vanglale ettekirjutus ventilaatori kambrisse lubamiseks (tl 2). Seoses toimingu õigusvastasusega soovib S.Issajev esitada edaspidi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Kaebaja Stanislav Issajev paigutati 08.11.2006.a Pärnu Vanglast edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Vanglasse vastuvõtmisel koostati S.lssajeviga kaasas olnud asjadest ühtne nimekiri selle kohta, millised asjad on kinnipeetava juures kambris ja millised asjad paigutati lattu hoiule. Kinnipeetavate isiklike asjade lattu paigutati muuhulgas ka ventilaator, mis ei ole tulenevalt vangla sisekorraeeskirja §-de 58 ja 59 kohaselt kinnipeetavale lubatud asi. Kaebaja pöördus 15.11.06.a vangla poole sooviga saada seletust, miks ei lubatud talle kambrisse kaasa võtta ventilaatorit, märkides sealjuures, et perioodil 2002-2005.a Tartu Vanglas viibides oli tal ventilaator kambris. 04.12.06.a kirjaga nr E1/2785 selgitati kaebajale, et vangla sisekorraeeskirja § 58 kohaselt ei ole ventilaator kinnipeetavale lubatud asjade loetelus ja sellest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus seda endale kambrisse taotleda. Samuti selgitati, et vaatamata aastatel 2002-2005 kaebajale ventilaatori kambrisse lubamisele ei kaasne sellega S.lssajevile õigust seda igakordsel Tartu Vanglasse saabumisel kambrisse nõuda. Kaebaja on vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvunud ja seega teadlik kinnipeetavale lubatud esemete loetelust, sh ka sellest et ventilaator ei ole lubatud. Asjaolu, et Tartu Vangla on varem ekslikult kaebaja suhtes soodsamalt käitunud kui seadus seda lubas, ei saa kaebajale anda õiguspärast ootust, et vangla ka edaspidi seadusandlike akte eirab. Kaebaja ei ole nimetanud, millist seadust ja mil viisil rikub tema õigusi või piirab vabadusi kambrisse ventilaatori mittelubamine. Kaebaja viide VangS §-le 45 on suunatud sellele, et 2 kambris olevad ventilatsiooniluugid on kinni keevitatud. VangS § 45 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Vastustaja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine temale aastaringselt isikliku ventilaatori kambrisse lubamiseks ja kaebaja taotleb kohtul teha Tartu Vanglale ettekirjutus ventilaatori edaspidiseks kasutamiseks lubamiseks. Käesoleva kaebuse lahendamiseks on vaja lähtuda Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg-st 2 alusel antud Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ning seda redaktsioonis, mis kehtis vaidlustatud toimingu tegemise ajal. VSKE § 58 määrab kinnipeetavale lubatud asjade loetelu ning märgitud sättes on nimetatud tingimusteta lubatud asjad. Loetelu on konkreetne ja ammendav ning säte ei kuulu laiemalt tõlgendamisele. Taoline järeldus tuleb normi sõnastusest, so § 58 lg 3: „Kinnipeetavale on lubatud hügieenivahendeid ja tarbeesemeid järgmiselt: /…/“. Nimetatud sättes ei ole märgitud „ja muid esemeid vastavalt vajadusele“. Asjaolu, et seadusandja on kehtestanud kinnipeetavale lubatud asjad ammendava loeteluna, on mõistetav kui julgeolekukaalutlustel tehtav piirang lubada kinnipeetaval omada mittevajalikke, ohtlikke ja teisi taolisi esemeid. Ventilaator ei kuulunud toimingu ajal kehtinud VSKE §-s 58 toodud nimekirja ega VSKE § 59 alusel direktori loal erandkorras kinnipeetavale lubatud asjade loetellu. Ventilaatorit saab käsitleda kui kambri sisustuse täiendava elemendina, mis võib osutuda vajalikuks kambris normaalsete elutingimuste tagamiseks. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava eluruum vastama eluruumidele kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Elamuseaduse § 7 lg 1 alusel kinnitas Vabariigi Valitsus 26.01.1999 määrusega nr 38 eluruumidele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta, keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab olema tagatud vastavalt Eestis kasutatavatele normidele. Tartu Vanglas on kõigis kambrites sundventilatsioon (so mehhaaniline ventilatsioon), mis tagab piisava hulga värsket õhku, mistõttu ei ole kohtul alust S.Issajevi taotlusel teha Tartu Vanglale ettekirjutust ventilatsioonisüsteemi seisukorra osas. Tartu Halduskohus on 08.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-647/04 (otsus on jõustunud) tuvastanud, et Tartu Vangla kambrites ületab õhuvahetus normatiivi kolmekordselt ja kuna õhuvahetus tagatakse sundventilatsiooni abil, siis kambrid kui eluruumid vanglas vastavad Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ punktile 6. Seega ei ole Tartu Vanglas vajalik kasutada isiklikku ventilaatorit ning Tartu Vangla keeldumine on ka selles osas õigustatud. 3 Tartu Vangla kambrites on aken-luuk (õhuluuk) suletud julgeoleku tagamiseks ning seetõttu on ka ventilatsioonirestid asendatud metallplaatidega. Samas ei ole ventilatsiooniava hermeetiliselt suletud ning distantspuksid tagavad originaalrestidega võrdväärse õhu vahetuse pindala. Haldusasjas nr 3-07-231 on tuvastamist leidnud, et Tartu Vangla kõigis kambrites olev sundventilatsioon tagab piisava hulga värsket õhku kahe inimese jaoks. Seetõttu ei ole õigustatud S.Issajevi esitatud põhjendus, et ventilaatorit tuleb lubada kambrisse seetõttu, et kambris ei jätku piisavalt värsket õhku. Tartu Vangla kambrid vastavad Euroopa Nõukogu Ministrite komitee soovituse Rec