← Eesti

3-06-888/2

Obsah (4)§ 56§ 40§ 3§ 58

3-06-888 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 21.08.2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-888 Haldusasi AS Enimex kaebus

§ 56

lg-st 3 tulenevalt olema haldusakti põhjenduses märgitud ka kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andmisel on lähtunud. Lennuameti põhjendusest nähtub, et Lennuamet ei ole arvestanud, et Läti tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki kohta on välja antud registreerimise tunnistus ja lennukõlblikkuse sertifikaat, millest nähtub, et nimetatud lennuk on tunnistatud Euroopa Liidu teises liikmesriigis lennukõlblikuks. Lennuamet ei ole kaevatava haldusakti andmisel kaebuse esitaja arvamust ära kuulanud ega andnud võimalust vastuväidete esitamiseks (

§ 40lg 1).

Samuti ei ole Lennuamet taotlenud kaebuse esitajalt täiendavate tõendite esitamist. Õhusõiduki rentimise õigusvastaselt kooskõlastamata jätmisega rikutakse kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust ning tekitatakse olulist majanduslikku kahju. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja tühistada Lennuameti 10.04.2006 otsus mitte kooskõlastada AS Enimexi poolt esitatud kuiva liisingu lepingut ning kohustada Lennuametit tegema uus otsus. Vastustaja Lennuameti vastulause ja taotlus Vastavalt LS § 7 lg-le 2 kohaldatakse Eestis ühtseid lennundusnõudeid (Joint Aviation Requirements – JAR). JAR-OPS nõuete järgimine lennutegevuse korraldamisel Eestis on kohustuslik. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium 26.06.2006 kohtumääruse nr 3-3-1-54-06 p-s

  1. 2 JAR-OPS 1.005 järgi tohib käitaja käitada õhusõidukit ärilise lennutranspordi eesmärkidel ainult kooskõlas JAR-OPS
  2. osas sätestatud nõuetega. JAR OPS 1 alaosa M “lennukite hooldus”, mida hooldusnõuete osas dubleerib ka Euroopa Komisjoni määrus 2042/2003 (Määrus) I lisa (Osa – M), kohaselt peavad ärilises lennutranspordis käitatavad lennukid olema hooldatud II lisa (Osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni poolt. Määruse art 7 p 6 sätestab, et Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides. AS-ile Enimex on väljastatud Lennuameti poolt 10.12.2004 sertifikaat EE.145.0106, mille kohaselt on AS Enimex Osa 145 nõuetele vastav hooldusorganisatsioon sertifikaadi lisas loetletud hooldustegevuseks ja vastavate hooldustõendite väljaandmiseks. Nimetatud sertifikaadi alusel omab AS Enimex A klassi pädevust. A kategooria klassipädevused on jagatud “baashoolduseks” ja “liinihoolduseks”. Vastavalt Lennuameti poolt väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaadile omab AS Enimex A klassi pädevust kategooriates A1 ja A
  3. Selleks, et tagada lennukite nõuetekohane tehniline hooldus, mis oleks vastavuses JAR-OPS 1 sätestatud nõuetega, peab Osa 145 nõuetele vastav hooldusorganisatsioon omama Määruse I alaosa IV liite p-des 3 - 6 määratletud sertifikaatide klasside ja pädevuste süsteemi. A klassi pädevus tähendab Määruse tähenduses, et (M osa A jao F alajao) nõuetele vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib õhusõidukeid ja kõiki komponente hooldada ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud, mis ei kehti juhul, kui neid komponente on võimalik ajutiselt õhusõidukilt hoolduseks eemaldada ja see on õhusõiduki hoolduskäsiraamatu järgi hooldustööde parema tegemise võimaldamiseks üheselt lubatud. Lennukite liinihooldus aga hõlmab ka komponentide vahetust, kaasa arvatud mootori või propelleri vahetus. A klassi hooldussertifikaati omav AS Enimex kui hooldusorganisatsioon võib käitataval lennukil selle komponente ajutiselt hoolduseks eemaldada, kui see on vajalik lennuki hoolduskäsiraamatu järgi, kuid AS-ile Enimex 10.12.2004 väljastatud sertifikaat ei anna talle hooldusorganisatsioonina pädevust liini- ja baashoolduse käigus paigaldada lennukile selle komponente, kui paigaldatav lennuki komponent ei oma hooldustõendit EASA vorm
  4. Määruse I lisa (M osa) M. A. 501 „Paigaldamine” alap (a) sätestab, et ühtki komponenti ei tohi enne paigaldada, kui ta on rahuldavas seisundis, kui tema kohta on välja antud asjakohane EASA vormile 1 vastav hooldustõend. AS Enimex võis 10.12.2004 sertifikaadiga saadud pädevuse piires iseseisvalt lennuki kõiki komponente hooldada ainult siis, kui need on lennukile paigaldatud. Hooldustööde tegemiseks ja hooldustõendi väljastamiseks lennuki komponentide osas, millised hooldusraamatu järgi hoolduse parema tegemise võimaldamiseks tuleb lennukilt eemaldada, puudus AS-il Enimex pädevus. AS Enimex poolt Lennuametile esitatud kuiva rendi lepingu p 4 kohaselt tagab nõuetekohase tehnilise hoolduse kogu liisinguperioodi jooksul lennukile liisinguvõtja ehk AS Enimex. Sama lepingu p 4.4 kohaselt varustab liisinguandja enam mittekõlbulike üksuste asendamisel Liisinguvõtjat (AS-i Enimex) operatsioonide teostamiseks kõigi õhusõiduki üksuste ja osadega, mootoritega ja APU-ga. Ühise nõusoleku puhul võib määratletud varuosade, üksuste ja materjalide kohaletoomist Liisinguvõtja teostada Liisinguandja kulul. Liisinguvõtja spetsialistid hoolitsevad enam mittekõlbulike üksuste ja osade asendamise eest. Võttes aluseks asjaolu, et käesoleval hetkel on Lennuameti poolt AS-ile Enimex väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat, mille kohaselt võib AS Enimex teostada hooldust ainult A klassi pädevuse piires, leiab Lennuamet, et ainult nimetatud pädevuse ulatuses ei ole võimalik tagada lennuki nõuetekohast tehnilist hooldust täies mahus kogu liisinguperioodi vältel kooskõlas JAR-OPS 1 nõuetega, seda eriti kuiva rendi lepingu p-s 4.4 sätestatud hoolduse osas - komponentide vahetamine ja hooldamine. Asjasse mittepuutuv on AS-i Enimex väide, mille kohaselt lennuk AN-74-TK-100 on kantud Läti tsiviilõhusõidukite registrisse ning õhusõiduki kohta on välja antud 3 registreerimistunnistus ja lennukõlblikkussertifikaat. See ei muuda asjaolu, et JAR-OPS p 1.875 kohaselt tohib ärilises lennutranspordis lennukit käitada ainult siis, kui sellele teeb hooldust ja väljastab hooldustõendeid niisugune hooldusettevõtja või organisatsioon, kes on sertifitseeritud/tunnustatud vastavalt Määruse II lisa Osa 145 nõuetele. Lennuamet leiab, et on rendilepingu kooskõlastamata jätmisel lähtunud

§ 3lg 2 ja § 4 lg 2 sätestatust.

Lennuameti üks peamisi põhimääruselisi funktsioone on lennuohutuse tagamine ja avaliku huvi kaitsmine ning sellest tulenevalt peab Lennuamet ka tagama, et lennuettevõtja tegevusega ei seataks ohtu inimese elu ega tervist. Vaidlustatud haldusakt on piisavalt motiveeritud (

§ 58). Kord on põhiseadusega kooskõlas.

Korra preambulas on delegatsiooninormina märgitud LS § 42 lg 2, mis näeb ette lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise korra, ühtlasi on preambulas nimetatud ka, et määrus on kehtestatud kooskõlas Euroopa Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuetega JAR-OPS

  1. Vastavalt JAR-OPS p-s 1.165 sätestatule on lennuettevõtjal kohustus kooskõlastada rendileping eelnevalt Lennuametiga. Ülaltoodust nähtub üheselt, et Lennuametil on seaduslik alus ja kohustus nõuda lennuettevõtjatelt rendilepingu eelnevat kooskõlastamist. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, täiendades neid järgnevalt. Haldusakt on motiveerimata. Alles vastuses ja täiendavas vastuses kaebusele on vastustaja viidanud JAR-OPS p-s 1.165 sätestatule ning erinevatele hooldustööde teostamise pädevustele, seejuures ei ole vastustaja ikkagi põhjendanud just sellise pädevuse vajalikkust. Haldusaktis ei ole aga nimetatud alusele viidatud, samuti ei ole seal toodud muud õiguslikku ega faktilist põhjendust. Vastustaja on ebaõigesti käsitlenud kaebuse esitaja pädevust teostada hooldust. Vastavalt 10.12.2004 väljastatud sertifikaadi tingimuste p-le 1 on sertifikaadiga lubatud tööde loetelu piiritletud heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu tegevusulatust käsitlevas peatükis ning ka sertifikaadi lisa kohaselt annab lisa õiguse hooldustegevuseks heakskiidetud Osa-145 hooldusorganisatsiooni käsiraamatu tegevusulatust käsitleva peatüki piires. Ka Määruse I alaosa IV liite p 3 kohaselt moodustavad hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd liikmesriigi poolt antud sertifikaadiklasside ja –pädevuste piires tegevusloa täpsed piirid. Kaebuse esitaja hooldustegevuse ulatus on määratletud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu p-s 1.
  2. Vastavalt Määruse I alaosa IV liite p-le 4 ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatu p-le 1.9 on kaebuse esitajale antud ka pädevus mittekõlbulike üksuste asendamiseks. Euroopa Ühtsed Lennundusnõuded (JAR-OPS) tuleb jätta kohaldamata. Õigusriigi printsiibist lähtuvalt tuleb kõik õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme, normiadressaatidele teatavaks teha nende avaldamisega ametlikus teadaandes. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väljaandes „Lennuameti Teataja“ ühtsete lennundusnõuete avaldamist ei saa lugeda ametlikuks avaldamiseks. Vastustaja jäi kohtuistungil kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, täiendades neid järgmiselt. Lennuamet on seisukohal, et LS alusel oli majandus- ja kommunikatsiooniministril õigus määrusega nr 6 käsitleda ka õhusõidukite rentimist. Õhusõiduki rentimisel kantakse renditud õhusõiduk lennuettevõtja sertifikaadi käitamistingimustesse, seega on õhusõiduki rentimine otseselt seotud sertifitseerimise tingimuste ja korraga. Lennuameti pädevus 4 otsuse andmiseks ja lennuettevõtja kohustus esitada Lennuametile kooskõlastamiseks õhusõiduki rendileping tuleneb lisaks täiendavalt ka JAR-OPS 1 jagu B p 1.165 (b) alap-st

(2). AS-il Enimex ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada seetõttu, et Lennuameti peadirektori poolt 11.07.2006 tehtud otsusega nr 2 on tunnistatud kehtetuks AS-ile Enimex välja antud „Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus” nr 1-02/
  1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juhul, kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, lõpetada menetlus. Seega kuulub käesolevas asjas menetlus Lennuameti arvates lõpetamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kõigepealt annab kohus hinnangu kaebaja väidetele, nagu oleks Korra § 9 ja JAR-OPS põhiseadusega vastuolus ja neid ei saaks kohaldada käesolevas haldusasjas. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Lennuameti keeldumine AS Enimex rendilepingu kooskõlastamisest oli sisuliselt õiguspärane ja siis kontrollib kohus akti formaalset õiguspärasust ning poolte ülejäänud väiteid. Lõpetuseks lahendab kohus poolte kohtukulude hüvitamise taotlused.
  2. JAR-OPS-i põhiseaduslikkuse kontroll Kohtu hinnangul on JAR-OPS põhiseadusega kooskõlas ning selle kohaldamata jätmiseks puudub alus. LS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse Eestis
  3. a Ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel välja antud «Ühtseid lennundusnõudeid» (Joint Aviation Requirements – JAR). «Ühtsete lennundusnõuete» tõlked avaldatakse ametlikus teatajas «Lennuameti Teataja». Kaebaja väidete kohaselt on JAR-OPS põhiseadusega vastuolus seetõttu, et nimetatud normid ei ole ametlikult avaldatud – avaldamist „Lennuameti Teatajas“ ei saa käsitleda ametliku avaldamisena. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. JAR-OPS 1 on avaldatud „Lennuameti Teatajas“ 7/
  4. Kaevatud otsuse tegemise ajal kehtinud Lennuameti põhimääruse § 14 p 13 kohaselt on „Lennuameti Teataja“ ameti ametkondlik väljaanne, milles avaldatakse lennundusstandardeid, nende rakendusdokumente ja lennundusteateid. „Lennuameti Teatajat“ saab paberkandjal osta Lennuametist ning eksemplarid on avalikult saadaval ka Rahvusraamatukogus, lisaks eeltoodule on olulisemad viited ja tõlked ära toodud ka elektrooniliselt Lennuameti kodulehel. Kohtu arvates saab eeltoodut käsitleda dokumendi ametliku avaldamisena, kuivõrd selle eesmärk – teha dokument kättesaadavaks kõigile huvilistele – on täidetud. Lisaks eeltoodule on LS 7 lg 2 alusel JAR-OPS 1 järgimise kohustuslikkust Eestis kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 26.06.2006 määruse nr 3-3-1-54-06 p-s
  6. Korra § 9 põhiseaduslikkuse kontroll LS § 42 lg 2 kohaselt kehtestab lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise korra majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002 määrusega nr 6 on kehtestatud Kord. Korra preambulast nähtuvalt on Kord kehtestatud LS § 42 lg 2 alusel ning kooskõlas
  7. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 6 «Õhusõidukite käitamine», Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi 8335 «Inspekteerimise, sertifitseerimise ja järelevalve protseduuride teostamise käsiraamat» nõuetega ning Euroopa Ühinenud Lennuametite (Joint Aviation Authorities – JAA) ühtsete lennundusnõuetega JAR-OPS
  8. JAR-OPS p 1.165 (b)
(2)(
  1. i)kohaselt, kui üks 5 JAA käitaja kasutab teise JAA käitaja lennukit või annab selle kasutamiseks teisele JAA käitajale – siis peab ta selleks saama eelnevalt loa oma vastavalt lennuametilt. Kõik nimetatud loaga seotud tingimused peavad sisalduma rendilepingus. P (
  2. ii)lisab, et lennuameti poolt lubatud/kinnitatud rendilepingu tingimusi käsitletakse lennuki suhtes kui lennuettevõtja sertifikaadi muudatusi, mille alusel hakatakse lende sooritama. Korra § 9 kohaselt esitab lennuettevõtja õhusõiduki(
  3. te)rentimise korral teiselt lennuettevõtjalt/isikult või teisele lennuettevõtjale/isikule enne rendilepingu sõlmimist rendilepingu tingimuste kooskõlastamiseks Lennuametile taotluse või rendilepingu projekti. Lennuamet analüüsib rendilepingu tingimusi tulenevalt lennuohutuse ja lennundusjulgestuse ning riikliku järelevalve tagamise nõuetest vastavalt 1944. a Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, lennundusseaduse ja ühtsete lennundusnõuete JAR-OPS, JAR-145 ja JAR26 nõuetele. Vajadusel kooskõlastab Lennuamet riikliku järelevalve küsimused rendilevõtja asukohamaa lennundusvõimudega kooskõlas 1944. a Chicago konventsiooni artikliga 83 bis. Kaebaja väidete kohaselt on Korra § 9 põhiseadusega vastuolus, kuivõrd LS § 42 lg 2 ei anna ministrile volitust kehtestada õhusõidukite rentimise Lennuametiga kooskõlastamise korda ja tingimusi. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Korra preambulast nähtuvalt on Kord antud mitte üksnes LS vaid ka JAR-OPS-i alusel. Kohtuotsuse põhjendava osa p-s 1 tuvastas kohus, et JAR-OPS on Eestis täitmiseks kohustuslik. JAR-OPS p 1.165 ülaltsiteeritud sätetest nähtuvalt peavad rendilepingud enne sõlmimist saama lennuameti eelneva heakskiidu ning õhusõiduki rentimisel kantakse renditav lennuk sertifikaadi käitamistingimustesse (rendilepingu tingimused kui sertifikaadi muudatused). Seetõttu on õhusõiduki rentimine otseselt seotud sertifitseerimismenetlusega ning Korra § 9 on kooskõlas LS § 42 lg-s 2 sätestatud volitusnormi ulatusega, arvestades ka JAR-OPS 1 p-s 1.165 sätestatut. Korra § 9 on põhiseadusega kooskõlas ning puudub alus selle kohaldamata jätmiseks. 3. Lennuameti 10.04.2006 otsuse sisuline õiguspärasus ja põhjendatus Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja poolt rentida soovitud lennukit ei ole võimalik käitada ärilises lennutranspordis, kuna AS-il Enimex ei ole võimalik tagada lennuki hooldamist JAR-OPS 1-s toodud hoolduskorralduse nõuetele vastavalt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. JAR-OPS p 1.005 (
  4. a)järgi tohib käitaja käitada õhusõidukit ärilise lennutranspordi eesmärkidel ainult kooskõlas JAR-OPS 1. osas sätestatud nõuetega. JAR OPS 1 alaosa M “lennukite hooldus” p 1.875 (
  5. a)kohaselt tohib käitaja lennukit käitada ainult siis, kui sellele teeb hooldust ja väljastab hooldustõendeid niisugune hooldusettevõtja/organisatsioon, kes on sertifitseeritud/tunnustatud vastavalt JAR-145 nõuetele. AS-ile Enimex on väljastatud Lennuameti poolt 10.12.2004 sertifikaat EE.145.0106, mille kohaselt on AS Enimex Osa 145 nõuetele vastav hooldusorganisatsioon sertifikaadi lisas loetletud hooldustegevuseks ja vastavate hooldustõendite väljaandmiseks. Vastavalt sertifikaadile on Osa-145 sertifikaadiga lubatud tööde loetelu piiritletud heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu tegevusulatust käsitlevas peatükis. Osa-145 sertifikaadiga lubatud tööd peavad olema teostatud vastavalt heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käsiraamatule. Sertifikaadi lisast nähtuvalt omab AS Enimex A1 ja A2 klassi pädevust, mis on jagatud “baashoolduseks” ja “liinihoolduseks”. Määruse I alaosa IV liite p-des 3 - 6 on määratletud sertifikaatide klasside ja pädevuste süsteem. P-de 3 ja 4 kohaselt moodustavad hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud tööd liikmesriigi poolt antud sertifikaadiklasside ja -pädevuste piires tegevusloa täpsed piirid. A-klassi pädevus tähendab, et M osa A jao F alajao nõuetele 6 vastav sertifitseeritud hooldusorganisatsioon võib õhusõidukeid ja kõiki komponente (kaasa arvatud mootoreid ja abijõuseadmeid) hooldada ainult siis, kui need komponendid on õhusõidukile paigaldatud, mis ei kehti juhul, kui neid komponente on võimalik ajutiselt õhusõidukilt hoolduseks eemaldada ja see on õhusõiduki hoolduskäsiraamatu järgi hooldustööde parema tegemise võimaldamiseks üheselt lubatud ning hooldusorganisatsiooni käsiraamatus on selleks puhuks määratletud liikmesriigi jaoks vastuvõetav kontrollimenetlus. AS-i Enimex hooldustegevuse käsiraamatu, mis on kinnitatud Lennuameti poolt 10.12.2004, p 1.9 kohaselt hõlmab lennukite AN-72/74 liinihooldus vormid A1, A2 ja B. AS Enimex poolt Lennuametile esitatud kuiva rendi lepingu p 4 kohaselt tagab nõuetekohase tehnilise hoolduse kogu liisinguperioodi jooksul lennukile liisinguvõtja ehk AS Enimex. Sama lepingu p 4.4 kohaselt varustab liisinguandja enam mittekõlbulike üksuste asendamisel Liisinguvõtjat (AS-i Enimex) operatsioonide teostamiseks kõigi õhusõiduki üksuste ja osadega, mootoritega ja APU-ga. Liisinguvõtja spetsialistid hoolitsevad enam mittekõlbulike üksuste ja osade asendamise eest. Ülaltoodust saab kohus järeldada, et A1 ja A2 klassi hooldussertifikaati omav AS Enimex võib käitataval lennukil selle komponente ajutiselt hoolduseks eemaldada, kui see on vajalik lennuki hoolduskäsiraamatu järgi, kuid AS-ile Enimex väljastatud sertifikaat ei anna talle pädevust liini- ja baashoolduse käigus paigaldada lennukile selle komponente, kui paigaldatav lennuki komponent ei oma hooldustõendit EASA vorm 1 [Määruse I lisa (M osa) M. A. 501 „Paigaldamine” alap (a)]. Kohtu hinnangul on väär kaebaja tõlgendus, mille kohaselt määrab kaebaja hoolduspädevuse tegeliku ulatuse hooldustegevuse käsiraamat. Määruse I alaosa IV liite p 3 (millele kaebaja ka ise justkui oma väite tõenduseks viitab) sätestab kohtu arvates üheselt, et hooldusorganisatsiooni pädevuse piirid paneb paika liikmesriik sertifitseerimismenetluse kaudu ning et hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud töid saab teostada üksnes liikmesriigi poolt antud sertifikaadiklasside ja -pädevuste piires. Kohtu arvates ei saa nimetatud punkti eesmärgipäraselt teisti tõlgendada. Seega, kuna AS-ile Enimex väljastatud sertifikaat piiritleb tema pädevuse üksnes A1 ja A2 pädevusena, saab ta ka teostada vaid neid töid hooldustegevuse käsiraamatu järgi. Ülejäänud töid, mille teostamist näeb ette hooldustegevuse käsiraamat, peab teostama järelikult mingi teine selleks pädev ja vastavalt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, keda lennuki rendilepingus aga ära märgitud ei ole. Lepingu järgi peab kõik tööd teostama AS Enimex ise. Eeltoodut kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et Lennuamet on oma 10.04.2006 otsuses põhjendatult ja õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja poolt rentida soovitud lennukit ei ole võimalik käitada ärilises lennutranspordis, kuna AS-il Enimex ei ole võimalik tagada lennuki hooldamist JAR-OPS 1-s toodud hoolduskorralduse nõuetele. 4. Lennuameti 10.04.2006 otsuse formaalne õiguspärasus Kohtu hinnangul on Lennuameti 10.04.2006 otsus koos kohtule kohtumenetluse jooksul esitatud täiendavate põhjendustega piisavalt motiveeritud ja kohtule kontrollitav. On õige, et otsuse tekstis endas on haldusakti motivatsioon napp, kuid kohtupraktikas juurdunud seisukohtade kohaselt, kui haldusorgan toob kohtumenetluse jooksul haldusakti andmise põhjendamiseks välja täiendavaid motiive, siis ei saa kohus neid jätta tähelepanuta, vaid peab neid arvestades hindama haldusakti õiguspärasust. Lisaks tuleb arvestada, et kohtumenetluse kestel Lennuameti poolt välja toodud põhjendused ja Lennuameti nõudmised (seega kogu probleemi olemus) pidi kaebajale kui kauaaegsele lennundusettevõtjale tegelikkuses teada olema. Nii saab kohus jõuda järeldusele, et 7 puudulik motivatsioon haldusaktis ei saanud mõjutada asja otsustamist, mistõttu ei saa üksnes sel põhjusel akti kehtetuks tunnistada (

§ 58

). Lennuameti otsus on antud diskretsiooni piire ja eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid järgides. Otsuses väljendatud keeldumine oli kohane ja vajalik abinõu, tagamaks lennuohutust. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 3 märgitud õigusnormidest tulenevalt puudus Lennuametil võimalus kooskõlastada kaebaja poolt taotletud rendilepingut.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Käesoleval juhul puudus Lennuametil nimetatud sätte alusel vajadus kaebajat enne otsuse langetamist ära kuulata. Nagu nähtub ka käesolevast kohtuotsusest, ei saanuks kaebaja eelnev ärakuulamine muuta kuidagi Lennuameti otsustuse sisu.

  1. Protsessiosaliste ülejäänud väited Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja väited renditava lennuki registreerimise tunnistusest ja lennukõlbulikkuse sertifikaadist Lätis on asjakohatud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et antud hetkel võib lennuk olla lennukõlbulik ning et Lätis on lennuk registrisse kantud. Need asjaolud ei saa aga kuidagi mõjutada fakti, et asjas kogutud materjalide valguses ei ole lennukile võimalik tagada hooldust JAR-OPS 1-s toodud hoolduskorralduse nõuetele vastavalt. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 5 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja põhjusel, et kaebajal ei ole kaebuse eesmärki võimalik enam saavutada, kuna Lennuameti peadirektori 11.07.2006 otsusega nr 2 on tunnistatud kehtetuks AS-ile Enimex välja antud „Hooldussüsteemi heakskiitmise kinnitus“ nr 1-02/
  2. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt märgitud TsMS säte ei ole halduskohtumenetluses analoogia alusel kohaldatav. Kuid isegi juhul, kui nimetatud sätet saaks kohaldada, ei oleks kohtul võimalik vastustaja taotlust rahuldada. Käesolevas asjas kaevatud Lennuameti 10.04.2006 otsuse tegemise ajal ei olnud Lennuameti 11.07.2006 otsust veel tehtud. Kohus aga vaatab haldusasja läbi kaevatud otsuse andmise aja seisuga. Teiseks on vastustaja poolt viidatud Lennuameti 11.07.2006 otsus nr 2 Tallinna Halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-06/1405) ning seega ei ole tegemist jõustunud haldusaktiga.
  3. Kohtukulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud. Lennuamet on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 17 405.krooni. Kohtukulu nimekiri ja summa tasumist tõendavad dokumendid on kohtule esitatud (tl 110-112). Kohus leiab, et vastustaja õigusabi kulud on põhjendamatult suured ja neid tuleb vähendada HKMS § 87 lg 2 alusel. Vastustaja ei ole kohtule selgitanud, miks oli ametiasutusel vaja asjas kasutada välist õigusabi ning miks ei saanud seda teha selleks pädevust omav ametnik. Käesoleva vaidluse sisu on olnud valdavalt tehnilist laadi ning Lennuametile õigusabi osutaja on olnud sunnitud lennunduse spetsiifilistes küsimustes konsulteerima Lennuameti spetsialistidega. Seega on kohtule arusaamatu, miks need spetsialistid ei olekski võinud Lennuametit esindada kohtus. Samas möönab kohus, et haldusasja 8 arutamine eeldas orienteerumist ka suhteliselt keerulises õiguslikus raamistikus, mistõttu väline õigusabi võis ses osas osutuda vajalikuks. HKMS § 87 lg 2 annab kohtule võimaluse vähendada poole õigusabikulusid, kui need on põhjendamatult suured. Kohus peab õigusabile kulutatud õiglaseks ja hüvitatavaks summaks 9000.- krooni. AS Enimex taotlus kohtukulude hüvitamiseks jääb HKMS § 92 lg 1 alusel rahuldamata. Maret Altnurme Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.