← Eesti

3-06-810/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-810 Haldusasi OÜ Livilla kaebus Energiaturu Inspektsiooni 30.03.2006 otsuse nr. 55-TK/EITS tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Livilla Vastustaja – Energiaturu Inspektsioon Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord
  2. Jätta OÜ Livilla kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetluskulud OÜ Livilla kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
  4. novembril
  5. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. 30.03.2006 tegi Energiaturu Inspektsioon (edaspidi ETI) otsuse nr. 55-TK/EITS, milles leidis, et OÜ Livilla poolt 24.08.2005 M. O.e esitatud elektriarve EL 27 ja selles toodud „omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse arvestus” ei ole koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr. 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra” (edaspidi Kord) § 4 lg 1 ja 2 alusel.
  7. 28.04.2006 jõudis Tallinna Halduskohtusse OÜ Livilla kaebus, milles ta taotleb Energiaturu Inspektsioon 30.03.2006 otsuse nr. 55-TK/EITS „Kaie Ojasalu kaebuse OÜ Livilla poolt esitatud elektriarve EL27 arvestuse õigsuse kontrollimise kohta”, tühistamist.
  8. Kaebus vastas seaduse nõuetele ja 29.05.2006 võttis Tallinna Halduskohtu kohtunik Kristiina Maimann kaebuse menetlusse. Kohus määras vastustajaks Energiaturu Inspektsiooni ja kaasas menetlusse kolmanda isikuna M. O..
  9. 17.08.2006 esitas kohus kaebajale, vastustajale ja kolmandale isikule kohtunõude, milles palus nõusolekut haldusasja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 24.08.2006, 25.08.2006 ja 29.08.2006 kohtuni jõudnud vastuses teatasid vastavalt kaebaja, vastustaja ja kolmas isik kohtule, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
  10. 26.09.2006 tegi kohus määruse, millega otsustas asja lahendada kirjalikus menetluses ning andis osapooltele aega täiendavate tõendite, dokumentide või taotluste esitamiseks kohtule
  11. oktoobrini
  13. 04.10.2006 saabusid kohtusse vastustaja täiendavad selgitused haldusasjas, milles ETI selgitab oma arvestusviga ja esitab arvestuse lõplikuks käibemaksuga summaks 298 201,16 krooni.
  14. 09.10.2006 jõudsid kohtuni OÜ Livilla täiendavad seletused, milles OÜ Livilla põhimõtteliselt nõustub, et paušaaltarbija erinevate (1- või 3-faasiline) tariifide rakendamine ei muuda arvestuse lõpptulemust juhul, kui kasutatakse ühesugust rakendusvoolu definitsiooni. Muus osas jäi kaebaja oma kaebuse ja selles esitatud seisukohtade juurde. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  15. Kaebuse kohaselt põhjendab OÜ Livilla oma taotlust ETI 30.03.2006 otsuse nr. 55-TK/EITS tühistamiseks järgnevalt:
  16. ETI käsitleb oma otsuses omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramise arvestuses kaitselüliti rakendusvooluna selle nimivoolu. Kord ei näe ette omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu määramisel peakaitsme suuruse või selle peakaitselüliti nimivoolu käsitlemist seadme rakendusvooluna.
  17. M. O. tarbimiskohas xxxxxxx Kurtnas on maja peakaitsmeks 3-faasiline standartne Crakendustunnusjoonega kaitselüliti nimivooluga 25 amprit. See kaitselüliti vastab DIN VDE 0100 nõuetele ja selle tootja poolt kontrollitud väikseim rakendusvool (teimihoidevool, testvool) on 1,13 kordne kaitselüliti nimivool. Seega on M. O. maja peakaitselüliti tootja poolt kontrollitud väikseim rakendusvoolu suurus ühes faasis 1,13x25=28,25 amprit ja summaarne 3-faasilise peakaitsme rakendusvool on 3x(1,13x25)=84,75 amprit.
  18. Kaebajale OÜ Livilla teadaolevalt nimetatakse elektriseadme nimivooluks elektrivoolu suurust, millele ta on arvestatud ja selle nimivoolu suurust voolu peab elektriseade taluma lõpmatult pika aja vältel. Kaitselülitite rakendusvool on üldjuhul suurem nimivoolust ja on määratud tema rakendustunnusjoontega. Käsitletava 25 amprilise nimivooluga kaitselüliti iga faasilüliti peab taluma 25 amprilist koormusvoolu lõpmatult pikka aega seejuures välja lülitumata.
  19. ETI otsuses sisaldub ka arvutusviga, mis seisneb käibemaksuta arvutatud elektrienergia maksumusest käibemaksuga maksustatud ja varem tasutud elektrienergia maksumuse lahutamises.
  20. OÜ Livilla leiab, et elektriarve EL 27 on koostatud õigesti ja selle koostamisel on arvestatud Korra § 4 lg 1 ja 2 nõudeid.
  21. Energiaturu Inspektsioon kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 2
  22. OÜ Livilla arvutus ei vasta Korra § 4 lg 1 ja 2 sätetele. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus määratakse kindlaks võttes aluseks võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu. Võrguühenduse läbilaskevõimet määravaks või koormust piiravaks seadmeks on kaitseseade, peakaitse, mis on selline vahelduvvooluga töötava elektriahela element, mis rakendub tööle siis, kui juhtsuurus (voolutugevus) saavutab mingi kindla väärtuse. Antud juhul oli selleks määratud väärtuseks voolutugevus 25 amprit. Voolutugevust, millele peakaitsme kontaktid reageerivad, nimetatakse selle peakaitsme rakendusvooluks.
  23. Asjaolu, et kaebaja kasutab kaebuses mõistet „kaitselüliti” „peakaitsme” asemel ja „rakendusvoolu” sisustab mõistega „nimivool”, ei muuda omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse määramist Korra § 4 lõige 1 mõttes. Kaitselüliti ja peakaitse on oma funktsioonilt kaitseseadmed ja nii rakendusvool kui nimivool iseloomustavad võrguühenduse läbilaskevõimet. Seega on oli M. O. tarbimiskoha peakaitsme, kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrava ja koormust piirava seadme, rakendusvooluks 25 amprit vastavalt Korra § 4 lg
  24. OÜ Livilla toimis oma arvutustes vastuolus Korraga.
  25. Hoidevvool on nimivoolu ületav vool, mille juures tagatakse liigkoormuse korral kaitseseadme väljalülitamine teatud aja jooksul. Kui Korra § 4 lg 1 oleks ette näinud, et omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus määratakse lisaks võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu veel hoidevoolu alusel, oleks see sõnaselgelt Korra § 4 lõikesse 1 kirjutatud. Kehtiv kord mõistet hoidevool ei kasuta ja seetõttu on OÜ Livilla poolt põhjendamatu ja Korra § 4 lg 1 vastuolus võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu määramine hoidevoolu näitajat kasutades.
  26. OÜ Livilla on kasutanud omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramisel valet tariifi. Vastavalt Korra § 4 lg 2 tulnuks tal rakendada akti koostamise ajal kehtinud paušaaltarbija 1,25-kordseid tariife. OÜ Livilla on kasutanud suurust 117 kr/A, mis pole õige. 3faasilise ühenduse puhul tuli aluseks võtta tariif 351 kr/A (käibemaksuta). Selle hinna oli ETI kooskõlastanud vastavalt Energiaseaduse (kehtis 01.07.2003) § 19 lg 2 selles tegevuspiirkonnas tegutsevale AS-le F-Elekter (20.05.2002 kooskõlastus nr 018-02E, lisa nr.5), sest võrguühendus on 3-, mitte 1-faasiline.
  27. Asjaolu, et ETI vaidlustatud otsuses omavoliliselt kasutatud elektrienergia arvestusel ei esitanud 263 250 krooni koos käibemaksuga, ei ole selline viga, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Tegemist on HMS § 59 mõttes haldusakti põhjendavas osas esineva ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu ning mille parandamine kuulub haldusorgani enda pädevusse. K. O. esitatud kaebuse läbivaatamisel on otsus tehtud kaalutlusõiguse alusel, motiveeritult ja see põhineb kehtival õigusel. Vastustaja esitas õige arvestuse kohtule oma 04.10.2006 seletuses ja leidis, et arvestuse õigeks lõplikuks summaks koos käibemaksuga on 298 201,16 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED
  28. OÜ Livilla vaidlustab oma kaebuses ETI otsuse väites, et ETI on sisustanud Korra § 4 lg 1 nimetatud rakendusvoolu mõiste valesti ja moel, mis ei vasta kaitseseadmete tehnilistele tunnustele. 3
  29. Elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku poolt maksmisele kuuluva summa määramise kord on sätestatud « Elektrituruseaduse» (RT I 2003, 25, 153) § 68 lõike 3 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr. 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korras” (edaspidi Kord).
  30. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et on toimunud elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine. Vaidlus käib Korra § 4 lg 1 kasutatud mõiste „rakendusvool” sisustamise üle. Korra § 4 lg 1 on sõnastatud järgmiselt: §
  31. Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ja maksumuse määramine

(1)Juhul kui elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku võrguühenduse läbilaskevõimet määrav või koormust piirav seade on korras ja plommitud, siis omavoliliselt kasutatud elektrienergia kogus ja võrguteenuse maht määratakse võrguühenduse läbilaskevõimet määrava või koormust piirava seadme rakendusvoolu alusel.
  1. Kaebaja väidab, et mõiste „rakendusvool” tuleks sisustada kaitseseadmete tootja poolt tehnilistes katsetustes määratud teimihoidevoolu või testvoolu tähenduses. Kaebaja käsitleb neid rakendusvooluna ja käesolevas vaidluses oleval seadmel on see nimivoolu ja muutuja 1,13 korrutis. Kaebaja arvestustes aluseks oleva väärtuse saavutamisel lülitub kaitseseade tegevusse. Kohus leiab, et see on üks võimalik mõiste „rakendusvool” seletusi, kuid ei nõustu, et see seletus on rakendatav käesoleva vaidluse lahendamisel.
  2. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga Korra § 4 lg 1 kasutatava mõiste „rakendusvool” sisustamisel ning põhjendab seda järgnevalt. Ei Korras, selle väljaandmise aluseks olnud Elektrituruseaduses ega ka Elektriohutusseaduses ei ole rohkem kasutatud ega lahti seletatud mõistet rakendusvool. Sellest tulenevalt tuleb Korras kasutatud mõistet „rakendusvool” sisustamisel kasutada õiguse tõlgendamise meetodeid. Sõna „rakendusvool” grammatiline tõlgendus ei anna käesoleval juhul meile ühest vastust, mida on silmas peetud – kas tehnilist rakendumist või arvestuslikku näitajat. Korra teksti süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb esiteks arvesse võtta, et seadusandja on kõrvuti ja teineteist täiendavana kasutanud mõisteid „võrguühenduse läbilaskevõimet määrava” ja „koormust piirava seadme” rakendusvool. Sellisest sõnastusest nähtub selgelt, et silmas on peetud tõlgendust, mille kohtule esitas vastustaja. See tõlgendus vastab ka tavalise inimese arusaamisele kaitseseadmete tööst. Tavaarusaam seisneb kohtu veendumuse järgi siin selles, et 25 A kaitseseade tagab 25A voolu kasutamise ja selle ületamisel lülitub kaitseseade tööle ehk teeb võimatuks suurema voolu kasutamise.
  3. Mõiste „rakendusvool” tõlgendamise kasuks tavaarusaamisest ja eelmises punktis toodud süstemaatilise tõlgendamise seisukohast lähtuvalt räägib veel asjaolu, et juhul, kui seadusandja oleks soovinud mõistet „rakendusvool” rakendada seadme tehnilistes tingimustes määratletud erimõistete „testvoolu” või „hoidevoolu” mõttes, oleks ta seda tulenevalt üldtunnustatud õigusloometavadest ka niimoodi teinud ja vastava selgesõnalise seletuse õigusakti teksti lisanud.
  4. Mõiste „rakendusvool” kasutamine kaebaja poolt soovitud tähenduses on vastuolus ka õiguse selguse ja arusaadavuse ja ökonoomsuse põhimõttega. Nimelt tähendaks see seda, et igal elektrienergia ebaseadusliku kasutamise juhul tuleks hakata uurima kasutatud seadmete tehnilisi spetsifikatsioone ja nendes toodud näitajaid. See asetaks tavatarbija sisuliselt ettemääramatusse olukorda, sest temalt ei saa eeldada vastavate tehniliste näitajate tundmist. Lisaks juhib kohus siinkohal tähelepanu asjaolule, et vaidluse objektiks võib antud juhul saada isegi tehniline spetsifikatsioon, sest seal on toodud testtulemused temperatuuril 30ºC. Eestis ei ole sellise temperatuurinäitaja kasutamine kaheaastase arvestuse puhul tehnilise alusnäitajana ilmselgelt õigustatud. 4
  5. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et puhtalt loogilisel tasandil oleks nimetatud tehnilistest dokumentidest tuleneva erisuuruse rakendamine vastuolus korra ja seadusandja soovitud eesmärgiga. Nimelt ei oleks kuidagi võimalik, ja seda tunnistab ka kaebaja, et elektrienergia ebaseaduslik kasutaja saaks kasutada testvoolu (teimihoidevoolu) ulatuses elektrienergiat kogu arvestusperioodi jooksul, sest selle saavutamisel lülitub tööle kaitseseade. Korraga ettenähtud trahviv ja korralekutsuv eesmärk on saavutatud juba 1,25-kordse tariifi rakendamisega, mis katab ka kaebaja kulutused voolu tarnimisel.
  6. Vastustaja on andnud kohtule selgituse Kaebaja poolt tõstatud küsimuses ebaõigest arvestusest vaidlustatud otsuses ning lisanud õige arvestuse. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et tegemist on HMS § 59 toodud ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Selle ebatäpsuse saab ja peab haldusorgan ise parandama ja haldusakti adressaadile teatavaks tegema.
  7. Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et OÜ Livilla kaebuse on põhjendamatu ja jätab selle rahuldamata. Menetluskulud jäetakse HKMS § 92 lg 1 alusel OÜ Livilla kanda.
  8. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates selle avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebusele rakendatakse HKMS § 32 nõudeid. Daimar Liiv Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.