kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonis) mõistes ei esitatud. VI. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Haldur on pidanud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust, korraldanud raamatupidamiskohustuslasest võlgniku raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele, valitsenud pankrotivara. Pankrotivara valitsemine on seisnud pankrotivõlgniku tegevuse juhtimises ja pankrotivara säilimise tagamises. Halduril on olnud seejuures juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur on olnud kohustatud kasutama pankrotimenetluse huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Halduril on olnud kohustus teavitada pankrotitoimkonda pankrotimenetluse läbiviimisega seotud tegevustest. Haldur on seda teinud, kaitsnud kõigi võlausaldajate seaduslikke huve, samuti võlgniku õigusi ja huve ning taganud seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse, selgitanud võlausaldajate nõuded, valitsenud pankrotivara, korraldanud selle moodustamise ja müügi ning korraldanud võlausaldajate nõuete rahuldamise, võlgniku likvideerimise, andnud teavet võlausaldajatele ja võlgnikule, andnud aru ning esitanud pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale ja täitnud muid seadusest tulevaid kohustusi. Pankrotimenetlus on läbi viidud nõuetekohasel viisil ja seadusega kindlaksmääratud tähtaegadel. Haldur ei ole jätnud kohustusi täitmata ega täitnud kohustusi mittenõuetekohaselt. Haldur on võimaldanud tutvuda toimkonna liikmetel kõigi dokumentidega, esitanud kinnitamiseks toimkonna nõusolekut vajavad tehingud ja kooskõlastanud toimingud. Pankrotitoimkond on kaitsnud võlausaldajate huve, valvanud halduri tegevuse üle, jälginud, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, otsustanud halduri taotlusel halduri pädevuses olevaid küsimusi. Kuni 01.01.2004.a. kehtinud pankrotiseaduse § 34 redaktsiooni kohaselt võisid halduri tegevuse peale võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule. Halduri tegevuse peale esitatud kaebusi vaatas läbi võlausaldajate üldkoosolek ning edasi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale esitatud kaebusi vaatas läbi kohus. 01.01.2004.a. jõustunud pankrotiseaduse § 67 redaktsiooni kohaselt võivad halduri tegevuse peale võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Justiitsministeeriumile. Kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või Justiitsministeeriumi taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kaebusi halduri tegevuse peale esitatud ei ole. VII. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I RAHULDAMISJÄRGU NÕUDED – pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Jrk.nr Võlausaldaja nimi 1. AS Eesti Maapank (pankrotis) Tunnustatud nõude summa 9 756 703,44 Saamata 9 756 703,44 II RAHULDAMISJÄRGU NÕUDED – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Võlausaldaja nimi 1. 2. 3. 4. 5. AS Eesti Energia AS Pärnu Õlu AS Viru Õlu Ida-Viru Maksuamet Eesti Otis AS Kokku Tunnustatud nõude summa Saamata 23 603,78 27 063,15 120 176,50 1 106 411,00 2 672,70 1 279 927,13 23 603,78 27 063,15 120 176,50 1 106 411,00 2 672,70 1 279 927,13 VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Hagisid esitatud ei ole. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kulud on ära toodud ptk-s 2. X. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Maksejõuetuse tekkimise põhjus. Pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Halduril puuduvad käesolevaga täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õigusrikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Maksejõuetuse tekkimise põhjused on majanduslikku laadi ning tulenevad äritegevuse ebaõnnestunud planeerimisest ning kaadrivalikust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et AS Pärnavir (pankrotis) pankrotivara lõpparuanne vastab seaduse nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid lõpparuande suhtes kohtule ei esitanud. Lõpparuanne vastab
§-le 162.
kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuse on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Vastavalt
§-le 157 p 5, lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Lõike 3 kohaselt kehtestab justiitsminister halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ja tasu piirmäärad protsentides. Pankrotitoimkonna 03.06.2005.a. koosoleku protokollist nähtub, et pankrotitoimkond nõustus ühehäälselt halduri tasu määramisega summas 25 000 krooni. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 §-s 4 sätestatakse pankrotihalduri tasu piirmäärad. Määruse § 4 lg 3 kohaselt pankrotihaldurile kuni 100 001 kuni 200 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu reegelmäär on 25 000 krooni. Haldur taotleb temale tasu maksmist summas 25 000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
, § 164, § 165 kinnitab kohus halduri poolt esitatud lõpparuande, lõpetab pankrotimenetluse ja vabastab pankrotihalduri kohustuste täitmisest. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.