3-06-2397/5

3-06-2397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-2397 Haldusasi A.D. kaebus Murru Vangla ametnike poolt läbiotsimiste käigus teostatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Murru Vangla kohustamiseks läbiotsimistel äravõetud isiklike asjade tagastamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja A.D. , Vastustaja Murru Vangla esindajad Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A.D. kaebus osaliselt
4. Tunnistada õigusvastaseks A.D.’lt esemete (va. kõrvaklappide pikendusjuhe) äravõtmine 21.11.2006.a. toimunud läbiotsimisel.
5. Kohustada Murru Vanglat kahekümne päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest arvates tegema uue otsuse A.D.’lt järgmiste isiklike asjade äravõtmise kohta: arvuti toiteblokk koos juhtmega, printeri toiteblokk koos juhtmega, arvutihiired „Targus” ja „Genius”, hiireotsik PS/2, USBotsik CD-pleieri toitmiseks, USB-otsik välise CD-Rom’i toitmiseks, 3 disketti, kõvaketas „Toshiba” HDD, scart juhe telerile, USB pikendusjuhe printeri ühendamiseks.
6. Tunnistada õigusvastaseks A.D.’lt kipsist inglikujulise figuuri äravõtmine 30.11.2006.a. toimunud läbiotsimisel.
7. Kohustada Murru Vanglat kahekümne päeva jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest arvates tegema uue otsuse A.D.’lt kipsist inglikujulise figuuri äravõtmise kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). I KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8. A.D. esitas 11.12.2006.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Murru Vangla poolt teostatud läbiotsimised ning nende läbiotsimiste käigus kaebuse esitajale kuulunud isiklike mittekeelatud asjade äravõtmise. Lähtudes kaebuses näidatud põhjendatud huvist, millena oli toodud ühelt poolt kaebuse esitaja soov saada äravõetud ajad tagasi ning teiselt poolt see, et Murru Vangla edaspidi korraldaks edaspidi läbiotsimisi korrektselt (preventiivne huvi), tõlgendas kohus kaebuse esitaja taotlust ühtlasi kui taotlust Murru Vangla kohustamiseks tagastada kaebuse esitajale läbiotsimise käigus äravõetud asjad.
9. Kaebuse kohaselt võeti kaebuse esitajalt 07.10.
10. aastal Murru Vangla I eluosakonna toas nr 2 toimunud läbiotsimise käigus ära Sony PlayStation’i modulaator, mille valvurid rikkusid ning PlayStation’i adapter, samuti rikuti talle kuulunud telerit selliselt, et pärast läbiotsimist selle esipaneeli nupud ei töötanud. Võetuse akt vormistati kaebuse kohaselt 30.11.2006.a. ning see ei vasta Vangla sisekorraeeskirja §-s 71 sätestatule. Lisaks sellele võeti kaebuse esitajalt 21.11.2006.a. toimunud läbiotsimise käigus ära arvuti toiteblokk koos võrgujuhtmega, printeri toiteblokk koos võrgujuhtmega, kaks arvutihiirt, PS/2 hiireotsik, kõrvaklappide pikendusjuhe, USB-otsik CD-pleieri toitmiseks, USB-otsik välise CD-Rom’i toitmiseks, disketid, kõvaketas Toshiba, Scart-juhe ning USB-juhe printeri ühendamiseks. Neid asju kaebuse esitaja sõnul talle tagastatud ei ole ning asjade äravõtmise kohta koostatud akti kaebuse esitajale ei väljastatud ning Vangla sisekorraeeskirja §-is 71 sätestatud nõuetele mittevastavast aktist sai ta teada alles 30.11.2006.a. Lisaks sellele toimus kaebuse kohaselt 30.11.2006.a. läbiotsimine I-1 eluosakonna toas nr
11. Nagu ka eelmistel kordadel, ei lubatud kaebuse kohaselt ühelgi kinnipeetaval läbiotsimise ajaks tuppa jääda ning läbiotsimise käigus korraldasid valvurid toas korralageduse. Seejuures võeti nimetatud läbiotsimise käigus kaebuse esitajalt ära religioosse sümboolika hulka kuuluv kipsist inglikujuline pisike figuur, kaelas olnud ristikujuline ripats koos ketiga ning südamekujuline ripats eeltoodud ketil. Kaebuse esitaja märgib, et võetud asjade kohta väljastati akti koopia, ent avaldusi ega pretensioone läbiotsimise käigu kohta esitada ei võimaldatud ega nõutud ka akti kantu õigsuse kinnitamist.
12. Kaebuse esitaja tugineb kaebuses vangistusseaduse §-le 68 ning justiitsministri 01.04.2003.a. määrusele nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ §-le 43, mille kohaselt on läbiotsimise eesmärk avastada ja ära võtta keelatud esemed ja ained ning kontrollida ruumide ning vangla vara tehnilist seisundit. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud õigusaktidest ei tulene alust ära võtta kinnipeetavale lubatud vallasasju ega ajada läbiotsimise käigus tube segamini, samuti ei keela ükski õigusakt kinnipeetaval läbiotsimise juures viibimist. Veel märgib kaebuse esitaja, et Murru Vanglas kehtestatud läbiotsimise akti (protokoll) vorm võimaldab isikul esitada pretensioone ja avaldusi läbiotsimise korra kohta, mida isik saab teha vaid siis, kui ta läbiotsimise juures viibib. Lisaks peab akt vastama vangla sisekorraeeskirja §–s 71 sätestatule ning keelatud asjade äravõtmisel tuleb väljastada võetuse akt vangla sisekorraeeskirja § 63 lg 2 kohaselt. II VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub see rahuldamata jätta.Vangistusseaduse § 15 lg 2 kohaselt kehtestab justiitsminister kinnipeetavale vanglas lubatud asjade loetelu ning asjade hoidmise korra. Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 59 kohaselt on kinnipeetavale vanglas lubatud isiklikud asjad. Vastustaja selgitab, et 07.10.2006.a. kaebuse esitajalt ära võetud esemed ei kuulu vanglas lubatud esemete hulka ning on seetõttu keelatud, seejuures ei olnud kaebuse esitajal läbiotsimise ajal erandkorras saadud PlayStation’i kasutamise õigust ning 07.10.2006.a. aktis loetletud esemete äravõtmine oli õiguspärane. Ka 21.11.2006.a. toimunud läbiotsimisel kaebuse esitajalt ära võetud ja aktis kajastatud esemete kasutamiseks ei olnud kaebuse esitajale VSE § 59 lg 2 alusel luba antud ning selles loetelus ei ole ka kinnipeetavale VSE § 58 kohaselt lubatud esemeid, mistõttu oli nende äravõtmine õiguspärane. Samuti ei kuulu VSE § 58 kohaselt kinnipeetavale lubatud esemete hulka ka 30.11.2006.a. aktis loetletud esemed, sealhulgas kaebuse esitajalt ära võetud metallist kett, kipskuju, metallist rist ning südamekujuline ripats.
14. Vastustaja möönab, et läbiotsimisega kaasnevad kinnipeetavatele mõningad ebamugavused, ent kambris asuvate esemete ümberpaigutamine ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks, samuti ei tulene seadusest, et kinnipeetav peaks saama viibida läbiotsimise juures ning juhul, kui kinnipeetav läbiotsimise juures ei viibi, ei ole tarvilik talle ka protokolli pretensiooni kirjutamise võimalust anda. Viimaks märgib vastustaja, et kaebusest ei selgu, milliste esemete tagastamist kaebuse esitaja nõuab, läbiotsimisel ära võetud esemed on hoiule võetud. Samuti märgib vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole oma väiteid tõendanud. III KAEBUSE ESITAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
15. Vastuseks vastustaja kirjalikule seletusele täpsustas kaebuse esitaja kaebuses esitatud väiteid. Kaebuse esitaja leiab täiendavalt, et lisaks VSE §-s 58 sätestatud esemetele reguleeritakse VSE §-s 61 ka erandkorras lubatud asjade kasutamist. Kaebuse esitaja sõnul oli talle antud luba kasutada arvutit ja printerit ning nende riistade toimimiseks vajalike detailide äravõtmine on seega õigusvastane. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et asjaolu, et mõnda asja ei ole kinnipeetavale lubatud asjade nimekirjas, ei tee seda veel keelatuks. Mis puudutab PlayStationi adapteri ja modulaatori äravõtmist, siis märgib kaebuse esitaja, et tal oli luba PlayStationi hooldamiseks, millega olemuslikult kaasneb ka luba lisatarvikute kasutamiseks, lisaks ei ohusta need vangla julgeolekut. Ka märgib kaebuse esitaja, et 30.11.2006.a. ära võetud esemed ei olnud keelatud, tegemist oli religioosse sümboolikaga, sealjuures märgib kaebuse esitaja, et vähemalt ketil olnud risti- ja südamekujulised ripatsid ei ohusta julgeolekut kindlasti rohkem kui näiteks metallist lusikas. Vastustaja väite kohta, et kaebuse esitaja ei ole oma väiteid tõendanud, märgib viimane, et ei saagi seda teha, kuna tal ei võimaldatud viibida läbiotsimise juures ega pretensioone esitada. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17. Vaidlusaluste läbiotsimiste ajal kehtinud vangistusseaduse (VangS) § 15 lõikes 2 on antud justiitsministrile volitusnorm kehtestada nende asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud. Kõnealune nimekiri sisaldus vangla sisekorraeeskirja (VES) §-s 58 ning täiendavalt sätestati VES § 59 lõikes 1, millised asju võib kinnipeetaval vanglas olla erandkorras. Seega lähtus vaatlusalusel ajal kehtinud regulatsioon põhimõttest, et õigusaktides on kehtestatud niiöelda positiivne nimekiri asjadest, mis on kinnipeetavale lubatud ning mis teisisõnu tähendas seda, et kõik sellised asjad, mida kas kinnipeetavale üld- või erandkorras lubatud asjade loetelusse kantud ei ole, on kinnipeetavale keelatud. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et mingisuguse konkreetse asja puudumine lubatud asjade loetelust ei muuda seda veel keelatuks. Vaatlusalusel ajal, st.
18. aasta viimastel kuudel kehtinud õigusaktide redaktsioonide kohaselt tuli keelatud esemetena käsitleda kõiki esemeid, mille valdamine ei olnud kinnipeetavale sõnaselgelt lubatud. Siinjuures märgib kohus, et alates
19. veebruarist
20. a. kehtib VS 15 lg 2 uues redaktsioonis, millest nähtub pigem vastupidine kontseptsioon – kinnipeetavale on lubatud asjad, mis ei kuulu sätte uues redaktsioonis loetletud keelatud esemete kategooriasse. Kohus rõhutab aga, et nii ei olnud see käesoleva vaidluse esemeks olevate sündmuste toimumise ajal.
21. Mis puutub kaebuse esitaja väidetesse läbiotsimiste korralduse kohta, siis on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja vastavasisulised väited ei anna alust pidada läbiotsimisi õigusvastasteks. Vastustaja on õigesti märkinud, et seadusest ei tulene vangla administratsioonile kohustust võimaldada kinnipeetaval vahetult läbiotsimise juures viibida. Siinjuures tasub aga märkida, et Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituse „Euroopa Vanglareeglistiku kohta” (http://www.coe.ee/?op=body&id=452) punktis 54.8 on sätestatud, et vangi asjade läbiotsimist võib läbi viis üksnes vangi juuresolekul, välja arvatud juhul, kui see on keelatud seoses kasutatava uurimistehnikaga või potentsiaalse ohuga vanglaametnikele. Kohtu hinnangul võib läbiotsimise ajaks kinnipeetavate toast või kambrist eemaldamine olla mõistlik nii läbiotsimist teostavate vanglaametnike julgeoleku huvides kui ka selleks, et kinnipeetavad ei saaks hakata läbiotsimist takistama. Sisuliselt kätkeb vangla eluosakonnas toa läbiotsimisel kinnipeetavate juuresviibimine endast ohtu vanglaametnike julgeolekule ning võib kahjustada ka läbiotsimise tõhusust. Kindlasti ei saa aga asjaolu, et kinnipeetaval ei lubatud viibida läbiotsimise juures, muuta õigusvastaseks läbiotsimisel keelatud esemete äravõtmist.
22. Mis puudutab kaebuse esitaja väiteid, et läbiotsimisel leitud asjade kohta ei koostatud akte vastavalt VES §-s 71 sätestatule, siis nimetatud asjaolu kuidagi kaebuse esitaja õigusi rikkuda ei saa. On tõsi, et VES § 63 lõike 2 kohaselt tuleb kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta koostada akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu, ent isegi kui seda nõuet oleks käesoleval juhul läbiotsimise käigus ära võetud esemete osas rikutud, ei muudaks see iseenesest õigusvastaseks vanglas lubamatute asjade äravõtmist. Liiatigi ei näi käesoleval juhul olevat poolte vahel vaidlust selles, millised kaebuse esitajale kuulunud asjad täpselt ära võeti – vähemalt ei ole vastustaja väitnud, ent mõnda neist esemetest, mille kaebuse esitaja väidab endalt ära võetud olevat, tegelikult läbiotsimise käigus ära ei võetud. Samas nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et kaebuse esitajale on esitatud 07.
23. ja 21.11 toimunud läbiotsimise aktid, kusjuures esimesele nendest on kaebuse esitaja kirjutanud märkuse (tl 14) ning teisele on tehtud kanne selle kohta, et kaebuse esitaja sellele allkirja andmisest keeldus (tl 13). Samuti väidab kaebuse esitaja oma kaebuses, et ka 30.11.2006.a. toiminud läbiotsimise kohta on kaebuse esitajale akt esitatud, kuigi selle kohta avalduste ja pretensioonide esitamise võimalust ei antud.
24. Nõuet, et kinnipeetav peaks saama vahetult pärast läbiotsimise teostamist või temalt keelatud esemete äravõtmist teha läbiotsimise ja/või asjade äravõtmise kohta koostatud akti märkusi, seadusest samuti ei tulene. Kinnipeetaval on aga alati võimalus pöörduda ükskõik milliste vangla administratsiooni toimingute peale esitatavate kaebustega vangla juhtkonna või kohtu poole. Asjaolu, et kinnipeetaval läbiotsimise akti (protokolli) kohta märkusi teha ei võimaldatud, kinnipeetava õiguste kaitse võimalusi iseenesest ei vähenda. Siinjuures juhib kohus tähelepanu sellele, et ära võetud asju kajastava akti kinnipeetavale allkirja vastu kätte andmise eesmärk on eelkõige vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, millised asjad täpselt ära võeti. Kuna käesoleval juhul ei näi selles küsimuses vaidlust olevat, siis kohus sellel pikemalt ka ei peatu, märkides siiski, et vastustajal maksab läbiotsimiste tulemuste fikseerimisel olla siiski hoolsam. Seonduvalt kaebuse väitega 30.11.2006.a. läbiotsimise protokolli tegelikkusele mittevastavalt tehtud kandest , mille kohaselt kaebuse esitajale kuuluvast riideesemest leiti 3 elektroonilist detaili, peab kohus vajalikuks märkida, et haldusmenetluse seaduse § 72 lg 2 kohaselt vaidlustatakse haldusmenetluse toiming koos haldusaktiga. Seega kuna kaebuse kohaselt võib selline alusetu kanne olla aluseks kaebuse esitaja suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamisele, on kaebuse esitajal temale distsiplinaarkaristuse määramise vaidlustamisel õigus tugineda muu hulgas väidetavalt ebaõigele läbiotsimise protokolli kandele.
25. Kaebuse esitaja taotlus tunnistada õigusvastaseks läbiotsimiste käigus kinnipeetavate eluruumis korralageduse tekitamine ei ole põhjendatud. Läbiotsimiste toimetamine on vajalik vangla julgeoleku seisukohast ning arvestades, et läbiotsimise eesmärk on leida keelatud esemeid, mis eelduslikult võivad olla peidetud, siis on läbiotsitavates ruumides asjade liigutamine ja ümberpaigutamine paratamatu ning see, et pärast läbiotsimist olid kinnipeetavate eluruumid segamini, ei muuda läbiotsimist õigusvastaseks. Läbiotsimise kiiruse ja tõhususe huvides oleks ebamõistlik nõuda, et läbiotsimise teostajad paigutaksid läbiotsimise lõppedes asjad samamoodi, nagu need olid enne. Seega leiab kohus, et läbiotsimise käigus segaduse tekitamine ei ole iseenesest õigusvastane. Küll tuleks õigusvastaseks pidada läbiotsimise käigus asjade põhjendamatut rikkumist või lõhkumist. Kaebuse esitaja on küll väitnud, et läbiotsimise käigus rikuti muuhulgas talle kuulunud teler, ent see kaebuse esitaja väide ei ole leidnud tõendamist. Vastustaja seevastu on kinnitanud, et telerit rikutud ei ole. Kuivõrd vastustajal ei ole sisuliselt võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk siis seda, et telerit ei rikutud, siis tulnuks kaebuse esitajal tõendada, et teler läbiotsimise käigus rikuti. Seda kaebuse esitaja aga teinud ei ole. Samuti ei ole tõendamist leidnud see, et läbiotsimise käigus oleksid vanglaametnikud rikkunud Sony PlayStation’i adapterit – asja materjalidest nähtuvalt kanti läbiotsimise akti märkus, et adapter on rikutud seetõttu, et kõnealust adapterit oli ümber ehitatud (väidetavalt vahetatud juhe), st. tegemist ei olnud enam toote originaalkujuga. Ka kaebusest ei nähtu otseselt, et adapter oleks rikutud läbiotsimise käigus.
26. Mis puutub erinevate läbiotsimiste käigus ära võetud konkreetsetesse esemetesse, siis selles osas märgib kohus järgmist.
27. 07.10.2006.a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud Sony PlayStation’i modulaator ja adapter ei kuulunud kahtlemata kinnipeetavale lubatud esemete hulka VES § 58 mõistes ning kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajale oleks antud erandkorras luba Sony PlayStation’i kasutamiseks, siis ei ole ka mingisugust mõistlikku põhjendust, miks oleks vangla pidanud lubama kinnipeetavale selle seadme lisatarvikuid. Kaebuse esitaja väitega, et talle oli antud luba PlayStation’i hooldamiseks, kohus ei nõustu. Kaebuse esitaja on esitanud küll ilmselt administratsiooni resolutsiooniga „Toetan” varustatud taotluse, milles kaebuse esitaja taotleb võimalust parandada vangla pikaajaliste kokkusaamiste toa fondi eraldatud Sony PS mängukonsool, ent nimetatud toetav resolutsioon on taotlusele antud
28. veebruaril
29. Vaidlusalune läbiotsimine toimus
30. aasta oktoobrikuus. Veebruaris antud ilmselgelt ühekordset luba mängukonsooli kasutamiseks selle parandamise eesmärgil ei saa kuidagimoodi käsitleda erandkorras antud loana hoida oktoobrikuus eluosakonna toas sellise mängukonsooli lisatarvikuid.
31. Teistsugune on olukord aga mõningate 21.11.2006.a.a toimunud läbiotsimisel ära võetud esemete suhtes. Nimelt nähtub kaebusest, et muuhulgas võeti kaebuse esitajalt ära mitmed arvuti lisaseadmed, sealhulgas arvuti ja printeri toiteblokid. Samas väidab kaebuse esitaja, et arvuti ja printeri kasutamiseks oli talle antud direktori eriluba. Vastustaja sellele väitele vastu ei vaidle ning ka kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardilt nähtub, et kaebuse esitaja isiklike asjade hulgas on arvuti ja printer märgitud. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebuse esitajale on erandkorras lubatud mõnede seadmete (näiteks arvuti ja printeri) kasutamine, hõlmab see luba ka lisaseadmeid ja/või tarvikuid, mis on vastava seadme funktsionaalse toimimise seisukohast vajalikud. See tähendab, et juhul kui kinnipeetavale on antud erandkorras luba kasutada elektriseadet, mis eeldab töötamiseks toitebloki olemasolu, siis ei saa pidada kõnealust toiteblokki kinnipeetavale keelatud esemeks. Konkreetse seadme funktsionaalset terviklikkust on võimalik aga hinnata erinevalt. Lisaks seadme tööks vältimatult vajalike lisatarvikute olemasolule võib seadme tavapärane kasutamine eeldada ka teatud muude lisaseadmete olemasolu. Kohtule ei ole näiteks teada, kas kaebuse esitajale erandkorras arvuti kasutamiseks antud luba hõlmas ka näiteks arvutihiire kasutamist (arvestades, et sülearvuti tüüpi arvutite sihipärane kasutamine üldjuhul eraldi hiire olemasolu tingimata ei eelda), samuti ei ole teada, kas 21.11.2006.a. toimunud läbiotsimisel ära võetud kõvaketas „Toshiba” oli lubatud arvuti kasutamiseks vältimatult vajalik või oli tegemist lisakõvakettaga ning viimasel juhul kas arvuti kasutamiseks antud luba hõlmas ka sellise seadme kasutamist, arvestades, et kõvaketas (HDD) on kinnipeetava isiklike asjade arvestuskaardil eraldi ära märgitud. Sama kehtib ka selle läbiotsimise käigus ära võetud ülejäänud esemete suhtes, välja arvatud kõrvaklappide pikendusjuhe, mis ilmselgelt ei ole arvuti kasutamiseks vajalik. Ka ei ole teada, kas teleri kasutamiseks oli vajalik äravõetud scart-juhe.
32. Vastustaja ei ole kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses kaebuse esitajale erandkorras antud arvuti ja printeri kasutamise loa olemasolu maininud ega ka selgitanud, kas kõnealuse läbiotsimise ajal selliste lubade olemasolu korral nendega arvestati. Kohus ei saa siinkohal asuda asjaolusid kaaluma haldusorgani asemel. Seetõttu ei saa kohus võtta ka kindlat seisukohta selles, kas kõnealuse läbiotsimise käigus ära võetud esemeid tuleb pidada nende äravõtmise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt keelatud esemeteks või mitte ning seega ei saa kohus panna vanglale ka vahetut kohustust neid asju kaebuse esitajale tagastada. Küll aga leiab kohus, et haldusasjas kogutud tõendite ja poolte seisukohtade pinnalt on kaheldav, kas kõnealuste esemete äravõtmine oli õigustatud. Seepärast teeb kohus vastustajale ettekirjutuse 21.11.2006.a. toimunud läbiotsimise käigus kaebuse esitajalt esemete äravõtmise kohta käivad otsused iga eseme osas uuesti üle vaadata ning teha põhjendatud otsused iga sellise eseme äravõtmise põhjendatuse või eseme kaebuse esitajale tagastamise kohta. Seejuures juhul ,kui vastustaja leiab, et mõne konkreetse eseme äravõtmine ei olnud selle äravõtmise ajal põhjendatud, tuleb tal kaaluda ka selle eseme tagastamise võimalikkust praegu kehtivate normide valguses.
33. 30.11.
34. aastal toimunud läbiotsimisel võeti kaebuse esitajalt keelatud esemetena ära väidetavalt religioossete sümbolitena vaadeldavad kipsfiguur, ristikujuline ripats koos ketiga ning südamekujuline ripats. Läbiotsimise ajal kehtinud VES § 58 lg 3 punkti 17 kohaselt oli kinnipeetavale lubatud vangla üldisele sisekorrale ja julgeolekule ohutu religioosne sümboolika (välja arvatud metallist). Kaebusest ja vastustaja seletusest on võimalik mõista, et 30.11.2006.a. läbiotsimisel ära võetud kipskuju oli inglikujuline, mistõttu võib seda ilmselt pidada religioosseks sümboliks ning juhul kui see oli kipsist, mitte aga metallist, jääb kohtule mõistmatuks sellise eseme äravõtmise põhjendatus. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses vastustaja seda kuidagi täpsemalt põhjendanud ei ole, märkides üksnes, et tegemist ei olnud VSE § 58 kohaselt kinnipeetavale lubatud esemega. Seevastu südamekujulist ripatsit kohtu hinnangul religioosse sümboolika hulka arvata ei saa, ka kaebusest ei nähtu, kuidas kaebuse esitaja leiab selle konkreetselt religiooniga seotud olevat. Mis puudutab aga ketti ja risti, siis nende osas sätestas VES § 58 lg 3 p 17 sõnaselgelt, et kõnealune religioosne sümboolika ei või olla metallist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt oli aga keti ja risti näol tegemist metallesemetega. Asjaolu, et vanglas on kinnipeetavate kasutuses muid metallesemeid, mis kaebuse esitaja hinnangul kujutavad endast potentsiaalselt suuremat julgeolekuriski kui temalt ära võetud kett, ei muuda siiski metallist keti ja risti äravõtmist õigusvastaseks. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et väidetava religioosse sümboolika äravõtmine kujutab endast kaebuse esitaja diskrimineerimist usulistel põhjustel. Keeld metallist valmistatud religioosseid sümboleid vanglas hoida laieneb ühtmoodi kõigile kinnipeetavatele, olenemata nende usutunnistusest, ning seega ei saa rääkida diskrimineerimisest. V MENETLUSKULUD
35. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud seoses maksejõuetusega ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, kulude jagamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse Kohtunik