2-06-39581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39581 Tsiviilasi

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi xxx pärijaks olemise tuvastamise suhtes, mistõttu on õiguspärane esitada tuvastushagi hageja pärimisõiguse tuvastamiseks kohaliku omavalitsusüksuse kui hetkel teadaolevalt ainsa pärija vastu. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et xxx oli hageja vanaema xxx tütar. Seda asjaolu kinnitavad dokumentaalsete tõenditena Valgevene Mstislavski rajooni täitevkomitee perekonnaseisuameti osakonna 24.11.

1. a tõend 02.02.
2. a. sündinud xxx tütre sünni kohta (t lk 16), väljavõte Leningradi linna Volodarski rajooni perekonnaseaisuaktide büroo sünniaktide kannete raamatust 19.05.
3. a kande nr 983 (t lk 13) ja Leningradi oblasti Volodarski rajooni perekonnaseisuaktide kannete büroo sünnitunnistus nr I-Б № 629621 (t lk 18). Osundatud dokumentide kohaselt on 19.05.
4. a sündinud xxx ema perekonnanimi xxx, ema on rahvuselt valgevenelane, 22-aastane ja tema isa nimi onxxx. Need andmed langevad kokku hageja vanaema xxx andmetega, kes oli xxx nimelise lapse sündimise ajal 22-aastane valgevenelane ja kelle isa nimi oli xxx. Põhjusena, miks xxx ema eesnimeks märgiti osundatud dokumentidesse xxx, loeb kohus usaldusväärseks hageja seletuse, et eksitus võis tuleneda xxx poolt isikut tõendava dokumendi mitteesitamisest või ka teise nime tahtliku ütlemisega, sest sündinud oli vallaslaps, kelle ema jättis algselt lastekodusse. Kohtule nimetatud võimalikud põhjused xxx ema eesnimeksxxx asemel xxx märkimise kohta on usutavad ning tõenäolised, mistahes teistsuguseid võimalikke selgitusi menetlusosalised ega tunnistajad esitanud ei ole. Asjaolu, et xxx oli tõepoolest xxx tütar, kinnitavad samuti tõendatud asjaolud, et xxx omas xxxl abiellumise ajaks ühte last (20.11.
5. a abieluakt nr 64, t lk 11) ning et xxx oli xxx sündimise ajaks sünnitanud 2 last (24.02.
6. a sünniakt, t lk
7. Enne xxx sündinud xxx lapse kohta ei ole mistahes andmeid, millest võiks järeldada, et xxx laps on mõni muu isik kui xxx. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et xxx ning xxx elasid ja suhtlesid xxx ühtses suguvõsas kui oma lapse ja õega. Ühegi teise isikuga ei xxx ega xxx kui oma lapse ja õega ei suhelnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et xxx oleks oma elu ajal pidanud oma emaks kedagi teist kui xxx. Vastupidiselt, xxx nimetas oma elu ajal oma emaks just xxx (kirjapilt xxx) (06.05.
8. a Eesti Vabariigi Rahvastiku arvestuse kaart lk 19) ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et xxx ja xxx suhtlesid üksteisega kui ema ja tütar. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks asjaolu, et 19.05.
9. a sündinud ja 07.03.
10. a surnud xxx oli 02.02.
11. a sündinud ja 22.08.
12. a surnud xxx tütar ning hageja on seeläbi pärimisseaduse § 15 alusel xxx kolmanda järjekorra pärija. Tallinna notar Kirsty Laidvee on 21.06.
13. a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteate xxx pärandvara vastuvõtmiseks antud 6-kuulisest tähtajast. Peale hageja teisi isikuid pärandi vastuvõtmiseks notarile avaldust ei esitanud. Seega tuleb tuvastada xxx pärimisõigus xxx järgi.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et mõlema poole menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et vajadus hagi esitamiseks ning alus selle rahuldamiseks ei ole sõltunud kostjast lähtuvatest asjaoludest. Kohtunik