Obsah (5)

§ 11§ 10§ 7§ 6§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-289 Haldusasi Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale (Märt Sults`i kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (

§ 11lg 8; § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. 16.02.2007 määruses, millega kohus jättis kaebuse selle puuduste tõttu käiguta, asus kohus seisukohale, et käesolev kaebus võib põhimõtteliselt kuuluda läbivaatamisele Tallinna Halduskohtus.
2. Kaebaja isiku suhtes märkis kohus eelnimetatud määruses järgmist: „Kaebuse päises on kaebuse esitajaks märgitud Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik. Kaebuse tekstist nähtuvalt on tegelikult kaebajateks nimetatud ühingu liikmed. Seega kohtule ei ole selge, kes on konkreetselt kaebuse esitajaks, kas ühendus või selle liikmed – sundüürnikud, st kelle õigusi on väidetavalt rikutud. Halduskohtule ei saa esitada kaebust avalikes huvides, vaid üksnes isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebusele on alla kirjutanud kaebajate väidetavad esindajad Märt Sults (nimetatud ühenduse esimees) ja Mai-Liis Adams (represseeritute Liidu Memento liige).

§ 10lg 7 kohaselt iga isik esitab kohtule individuaalse kaebuse.

Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks 1 mitteoleva ühenduse nimel esitatud kaebusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Kaebuse esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi. Kui kaebus esitatakse teise isiku huvides, märgitakse selle isiku nimi ja elu- või asukoht, kelle huvides kaebus esitatakse ja kaebusele lisatakse volitusi tõendav dokument (

§ 10lg 8).

Kuna kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, jääb antud juhul kohtule arusaamatuks Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik staatus, sh asjaolu, kas tal on õigus oma liikmete õiguste kaitseks kohtusse pöörduda (juhul, kui kaebajateks on tegelikult ühenduse liikmed). Samuti ei ole lisatud volikirja, millest nähtuks esindajate esindusõigus, seetõttu on eriti arusaamatu Mai-Liis Adamsi puutumus käesoleva asjaga.” 3. Vastustaja osas märkis kohus järgmist: „

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse kaebuses asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku nimi ja ameti- või teenistuskoht, kelle haldusakti või toimingut vaidlustatakse. Nimetatud asjaolu on vajalik selleks, et kohus saaks määrata, kes on asjas vastustajaks. Kaebuse päises on kaebaja märkinud vastustajaks Eesti Vabariigi, Vabariigi Valitsuse kaudu - peaminister, samas taotleb kaebaja taotluses Eesti Vabariigi poolt ORAS-ga (õigustloova aktiga!) väidetavalt õigusevastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Põhiseaduse (PS) § 4 järgi Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude kahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Seega lähtudes

§ 10

lg 2 p-st 1 ja PS §-st 4 jääb antud juhul arusaamatuks, kas kaebaja peab vastustajaks Eesti Vabariiki (?), Riigikogu, Vabariigi Valitsust või peaministrit”. 4. Kaebuses esitatud taotlustega seoses märkis kohus järgmist: „

§ 10

lg 1 p 3 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt

§-le 6. /…/ Kaebusest nähtuvalt kaebaja on kaebuses esitanud taotluse: „tunnistada Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega tagatud kodanikuõigused eluasemale ja selle puutumatusele rikutuks Eesti Vabariigi poolt”. Kohus selgitab, et antud juhul on kohtule esitatud seaduse nõuetele mittevastav taotlus, mida kohus ei saa menetleda. Kaebajal tuleb esitatud taotlust täpsustada, lähtuvalt

§-st 6, ja esitada seadusnõuetele vastav taotlus. Kaebajal tuleb määratleda, millist avalik-õiguslikus suhtes antud konkreetset kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvat haldusakti (ei ole õigustloov akt, vaid antud üksikjuhtumi reguleerimiseks) või millise avalik-õigusliku ametiisiku toimingut kaebaja vaidlustada soovib.“ Esitatud kahjuhüvitamise taotluse: „Eesti Vabariigi poolt ORASEGA (Omandireformi Aluste Seadusega) Kohalike Vabatahtlike Ühendus Kopli Sundüürnik ühenduse liikmetele õigusvastaselt tekitatud moraalsete, füüsiliste ja materiaalsete kahjude kompenseerimist” osas märkis kohus, et kaebajal tuleb selgitada, mida kaebaja peab silmas ORAS-ga tekitatud moraalse (mittevaralise) kahju all, kellele see mis asjaoludel on tekitatud ja mis on väidetava kahju suurus, samuti tuleb selgitada põhjuslikku seost kahju tekitamise asjaolude ja kaebuse esitajale tekkinud kahju vahel. Ka materiaalse kahju hüvitamise taotluse esitamisel tuli kaebajal märkida, kellele ja millega konkreetselt kahju on põhjustatud, kes on kahju põhjustaja, näidata põhjuslik seos tekkinud kahju ja selle tekitaja tegevuse või tegevusetuse vahel, määratleda kahju summa ja lisada selgitused kahjusumma tekkimise kohta ja esitada kahju suurust tõendavad dokumendid. Ühtlasi tuli kaebajal täiendavalt märkida, mida ta on ette võtnud väidetavalt tekkinud kahju vältimiseks.

1. Lisaks tõi kohus välja järgmise puuduse: „RVS § 14 lg 1 näeb ette õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Lõike 2 kohaselt lõige 1 ei välista vastutust õigustloova akti alusel 2 antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest. Kaebusest ei nähtu ja seega ei ole antud hetkel tõendatud, et kaebaja (ei ole veel ka selge, kes on kaebaja) kuuluks isikute ringi, kellel on õigus RVS § 14 alusel õigustloova aktiga (kaebuses väidetavalt ORAS-ga) tekitatud kahju hüvitamist nõuda”.
2. Pärast kahjunõude summa täpsustamist tuli kaebajal tasuda täiendav riigilõiv ja esitada kohtule sellekohane tõend. Samuti pidi kaebaja kaebuse tähtaegsuse kontrollimiseks teatama, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktist või toimingust (kahjust ja kahju tekitajast) teada sai. Neil asjaoludel andis kohus kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, ning selgitas, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
3. Väljastusteatest nähtuvalt on määruse ärakiri vastu võetud 26.02.
4. 07.03.2007 saabus kohtule Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik vastus 16.02.2007 kaebuse käiguta jätmise määrusele.
5. Vastuses on näidatud kaebuse päises kaebuse esitajana Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik, täpsustatud kaebuse tekstis aga kaebuse esitajatena „Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik esindusõiguse alusel volitatud Ühenduse Kopli Sundüürnik liikmete poolt - Märt Sults, Ühenduse juhatuse esimees ja Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik esindusõiguse alusel volitatud Ühenduse Kopli Sundüürnik liikmete poolt - Mai-Liis Adams, Ühenduse juhatuse liige“. Kaebaja on esitanud kohtule vastuse lisana Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik asutamise protokolli nr 1 ja ühenduse asutajaliikmete nimekirja, samuti Märt Sults’i volikirja Mai-Liis Adams’ile tegutsemiseks Kohalike Vabatahtlike Ühenduse Kopli Sundüürnik nimel. Samas ei ole esitatud ühenduse põhikirja, millest nähtuks ühenduse staatus. Kuivõrd asutamise protokolli nr 1 p 5 kohaselt ühenduse esindusliikmetel Märt Sults’il ja Mai-Liis Adams’il on volitus esineda ka kohtus, siis kaebuse ja selle täienduse alusel kohus tõlgendab, et kaebajaks on Kohalike Vabatahtlike Ühendus Kopli Sundüürnik, mitte aga selle ühenduse liikmed, ehkki just nende väidetavate rikutud õiguste kaitseks on kaebus esitatud ja algse kaebuse kohaselt on kaebajateks sundüürnikutest liikmed. Esitatud dokumentidest nähtub küll Märt Sults’i ja Mai-Liis Adams’i õigus esindada ühendust, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks M. Sults’i ja M-L. Adams’i volitus esindada ühenduse liikmeid – sundüürnikke. Samuti puudub dokument, millest nähtuks, et ühendusel on õigus esitada ühenduse liikmete nimel (huvides) kohtule kaebust (põhikiri, liikmete volikirjad M. Sults’ile ja M-L. Adams’ile).

§ 7

lg 3 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. Selle sätte kohaselt peab õigus teise isiku huvide kaitseks kohtusse pöörduda olema sõnaselgelt sätestatud seaduses. Antud juhul ei ole kaebaja tõendanud ega esitanud kohtule ühtegi dokumenti, millest nähtuks ühenduse õigus oma liikmete nimel kohtusse kaebus esitada. Samuti ei ole esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks ühenduse õigus oma liikmete kohtus esindamiseks. Kaebuse esitaja vastusest kohtumääruse punktile 4 nähtub, et kaebus on esitatud ühingu nimel, samas on kaebuses märgitud, et kohtusse on pöördutud ühingu liikmete väidetavate rikutud õiguste kaitsmiseks, selleks aga ühingul õiguslik alus puudub (on tõendamata). Samas ei märgi kaebuse esitaja kaebuses ega selle täienduses ning ei ole esitatud ka tõendeid, millest nähtuks, et rikutud on ühenduse õigusi ja et kohtusse on pöördutud ühenduse rikutud õiguste kaitsmiseks. Seega on kõrvaldamata üks olulisemaid kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus – vastuolus on kaebuses näidatud kaebuse esitaja isik ja kaebuse sisu, mistõttu endiselt on ebaselge tegelik kaebuse esitaja ja/või tema esindusõigus ning kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. 3 9. Vaatamata sellele, et kohus kohtumääruses selgitas kaebajale, et kaebuse alusel on ebaselge, kes on asjas vastustajaks, ei ole kaebaja ka selles osas kaebuse puudust kõrvaldanud. Kaebaja on jätkuvalt märkinud, et „vastustajaks on Eesti Vabariigi Valitsus ja selle kaudu – peaminister”. Samas kaebuse kohaselt taotleb kaebaja väidetavalt Eesti Vabariigi poolt ORASega tekitatud kahju hüvitamist, vaatamata sellele, et kohus selgitas kaebajale, et PS § 4 järgi Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. 10. Kõrvaldamata on samuti kaebuse puudus, mis kohustas kaebajat esitama kohtule

§ 6nõuetele vastav taotlus.

Vaatamata sellele, et kaebaja on seisukohal, et esialgses kaebuses esitatud taotlus on „väljendatud selgelt” on kaebaja kaebuse täienduses sõnastanud taotluse jätkuvalt ebaselgelt järgmiselt: ”tunnistada Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja Eesti Vabariigi Põhiseadusega tagatud kodanikuõigused eluasemele ja selle puutumatusele rikutuks”. Kohus leiab, et ka kaebuse täienduses esitatud taotlus ei vasta

§ 6nõuetele ja seega ei saa kohus seda menetlema hakata.

Samuti ei ole kaebaja määratlenud, millist avalik-õiguslikus suhtes antud konkreetset kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvat haldusakti või millise avalik-õigusliku ametiisiku toimingut kaebaja vaidlustada soovib.

1. Kohus selgitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse- või määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle kohaldamata. Samuti selgitab kohus, et halduskohtu poole ei saa kaebusega pöörduda nn „inimõiguste rikkumise tunnistamiseks Eesti Vabariigi poolt”. Kohus on kaebajale juba eelnevalt selgitanud, et halduskohtule ei saa esitada kaebust avalikes (näiteks kaebuses märgitud 1/3 Eesti elanike) huvides, vaid kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.
2. Et kaebaja on kaebuse täienduses märkinud, et ta soovib loobuda ORAS-ega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamisest, siis ei tõusetu enam küsimust täiendava riigilõivu tasumisest. Kõik puudused, mida kohus tõi esile seoses kahju hüvitamise nõudega, on seega ainukesena kõrvaldatud. 13.

§ 11

lg 3 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 sätestab, et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Et kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse väga olulisi kaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi, siis leiab kohus, et kaebus tuleb selle esitajale tagastada, millise tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud. Sealjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et tagastamise põhjus ei ole mitte niivõrd see, et ebaselge on kaebuse taotlus ja vastustaja (need asjaolud on võimalik välja selgitada põhimõtteliselt ka eelmenetluses), kuivõrd ebaselgus just kaebajas, asjaolu, et kaebuse on esitanud isikute nimel, kelle õigusi on väidetavalt rikutud (sundüürnikud), isik (ühendus), kellel selleks seadusjärgne õigus kas üldse puudub või vähemalt on tõendamata. Niisuguse puudusega kaebuse menetlusse võtmine ei ole võimalik, antud juhul esineb see puudus koos muude oluliste puudustega aga kogumis. 14.

§ 84

lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuna kaebus kuulub

§ 11

lg 3 alusel kaebajale tagastamisele, siis on kaebajal 4 õigus taotleda riigilõivuseaduse § 12 kohaselt riigilõivu tagastamist, esitades selleks kohtule kehtestatud nõuetele vastava taotluse. Hurma Kiviloo Kohtunik 5