) § 221 lõike 22 tähenduses vahetult külgnev hoone aluse maaga (tl 74-75).
lõike 12 alusel Heimtali ja Vardi külas ligikaudu 3,1 ha maa ostueesõigusega erastamise kohta Loodi looduspargi territooriumil (tl 10). 03.12.2004.a esitas Pärsti Vallavalitsus taotluse Keskkonnaministeeriumile taotluse nr 5-10/2151 „Käskkirja muutmine“, milles teatatakse, et Pärsti Vallavalitsus oma 18.08.2003.a korralduse nr 272 kohaselt ei nõustunud maaüksuste riigi omandisse jätmisega ning et Pärsti Vallavalitsusele esitati 02.12.2004.a maa ostueesõigusega erastamise avaldus, mille kohaselt taotletakse maatüki P 86 täies ulatuses ja maatüki P 138 osaliselt erastamist. Taotluses palub Pärsti Vallavalitsus muuta 19.07.2004.a käskkirja nr 708 „Maa riigi omandisse jätmine“ ja arvata nimekirjast välja maatükid P 86 ja P
Pärsti Vallavalitsus on asunud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korras nimetatud eeltoimingute tegemisega menetlema M.K.le maa ostueesõigusega erastamist. Kaebuse esitajal, kui ostueesõigusega maa erastamise nõudeõigust omaval isikul, tekkis õiguspärane ootus, et erastamine viiakse tema suhtes lõpuni piiride kulgemise ettepaneku järgi. Kuigi Pargi elamu eelmine omanik oli esitanud avalduse maa erastamiseks enne 01.01.1998 ning seda kaebuse esitajaga võrreldes väiksemas ulatuses, tuleb maad erastada kaebaja avalduse alusel, sest R.P.i avalduse alusel ei olnud katastriüksuse moodustamist alustatud. 13.2 Keskkonnaministri 19.07.2004.a käskkiri nr 708 ei ole kehtiv, sest maa riigi omandisse jätmise punkti 17 järgi tuleb maa riigi omandisse jätmise otsus avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebuse esitaja andmetel ei ole kaevatavat käskkirja Ametlikes Teadaannetes avaldatud. 13.3 Maa-ameti poolt esitatud 30.07.2003.a taotluses nr 6-4/3917 on punkti 31 alusel taotletud riigi omandisse jätta maaüksus P 138 Vardi külas pindalaga 14,95 ha ning punkti 32 all maaüksus P 86 Vardi külas pindalaga 43,24 ha. Keskkonnaministri käskkirjas on jäetud riigi omandisse aga maatükid P 138 Heimtali külas suurusega 10,64 ha ning maaüksus P 86 Heimtali külas suurusega 43,24. Dokumentides maa asukohtade erinevused ei võimalda väita kas maa, mis otsustati jätta vaidlustatud käskkirjaga riigi omandisse oli sama maa, mida algselt taotleti. Selline eksitus on põhjustanud segaduse, mis on toonud kaasa M.K. õiguste rikkumise. 13.4 Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 12 järgi tuleb maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemisel arvestada vallavalitsuse arvamusega. Kaevatavast käskkirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel on jäetud kohaliku omavalitsuse eitav arvamus täielikult tähelepanuta. Kohaliku omavalitsuse seisukoha mitte arvestamine on viinud lõpptulemusel maa erastaja õiguste rikkumiseni. 3 13.5 Kaevatava haldusakti hindamisel tuleb lähtuda seadusandja poolt antud maareformi eesmärgist, milleks
on järgi kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maatükkide reservi jätmise vajadus on ebaselge. Vallavalitsuse poolt on kinnitatud, et mõlemad vaidlusalused maatükid on olnud põllumajanduslikus, st efektiivses kasutamises ning samal eesmärgil soovib maakasutust jätkata M.K.. Kaebaja poolt maa erastamisel oleks täidetud
-i eesmärk maa efektiivseks kasutamiseks. 13.6 Seadus ei sea piiranguid Loodi looduspargi maa erastamisele. Looduskaitse seaduse (LKS) § 28 lõike 1 järgi on defineeritud maastikukaitseala, millele ei laiene
lõikes 12 sätestatud erastamise piirang.
lõikes 12 järgi ei kuulu erastamisele looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv maa. Selles loetelus ei sisaldu looduspargi maa. Käesolevas asjas ei oleks maa erastamiseks takistust ka Viljandimaa KT arvates. 13.7 Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 19 jägi oleks maa riigi omandisse jätmine lõpule viidud, kui see oleks kantud maakatastrisse ja riigivara registrisse. Vaidlusalused maatükid ei ole nendesse registritesse kantud. Sellest tulenevalt ei ole maa riigi omandisse jätmise menetlus lõpule viidud ning ka sellele põhjusel on kaebuse esitaja suhtes kohaldatav maa ostueesõiguse eelistus
14. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ega põhjendatuks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 14.1
lõikest 1 ei tulene kaebaja õigust maa omandamiseks ca 50 ha ulatuses, sest maa riigi omandisse jätmise menetluse alguseks oli endine elamu omanik R.P. esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse 3,2 ha maa omandamiseks, millega tuli maa riigi omandisse jätmise menetluses arvestada ja millega maa riigi omandisse jätmisel on ka arvestatud. Samuti on nimetatud 3,2 ha suuruse ostueesõigusega erastamiseks taotletud maatüki ulatusega arvestanud ka Pärsti Vallavalitsus vabade maade väljaselgitamisel. Kuivõrd maareformi läbiviimisel kehtib maa erastamiseks esitatud avalduste järjepidevuse põhimõte, siis puudus kaebajal maa ostueesõigusega erastamise uue avalduse esitamise õigus, järelikult ka õiguspärane ootus, et tema avaldust ca 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks võiks või saaks rahuldada. 14.2 Kaebaja seisukoht, et keskkonnaministri 19.07.2004.a käskkiri nr 708 ei ole kehtiv, on väär, sest ministri käskkiri jõustub selle allakirjutamise päeval ning pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris läheb riigimaa valitsejale üle üksnes riigimaa valitsemise õigus. Ministri käskkirja jõustumine ja riigimaa valitsejale riigimaa valitsemise õiguse üleminek ei ole samased mõisted. 14.3 Maaregistris ja katastrikaardil on katastriüksustele antud katastritunnused ja riigi reservmaa piiriettepanekutele kuupäevapõhised taotluste katastritunnused ja riigi reservmaa piiriettepanekutele kuupäevapõhised taotluste numbrid, mis on kordumatud ning mis ei sõltu küla nimedest. Maa-amet esitas 30.07.2003.a Pärsti Vallavalitsusele maa riigi omandisse jätmise taotluse Maa-ametile teadaolevate andmete alusel ning Pärsti Vallavalitsuse esindaja on maa riigi omandisse jätmise taotlusele lisatud vaba maa asendiplaanide ühe eksemplari tagastanud allkirjastatult Maa-ametile 25.08.2003.a ja asendiplaanidele on tehtud parandused maatükkide administratiiv-territoriaalse paiknemise (küla nimede) osas. Seega oleks nimetatud arusaamatuse saanud lahendada Pärsti Vallavalitsuses tutvudes kohapeal plaanimaterjali ja tegeliku olukorraga. 4 14.4 Kuivõrd maa riigi omandisse jätmine prevalveerib kõigi teiste maa omandamise vormide ees, siis on maa riigi omandisse jätmise taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele sisuliselt käsitletav viimase informeerimisena, et riik kavatseb jätta konkreetse maatüki riigi omandisse. Sätestab ju ka maa riigi omandisse jätmise punkt 8 üheselt, et koostatud maa riigi omandisse jätmise toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele üksnes tutvumiseks. Vaidlustatud käskkirja nr 708 juurde kuuluva seletuskirja 4. lõigus on konkreetselt märgitud, mis otstarbel konkreetsed maatükid riigi omandisse jäetakse: nimetatud põllumajandusmaad antakse kasutusse Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) seemlate rajamiseks. 14.5 Arusaamatu on kaebaja arvamus, mille kohaselt ei sea seadus piiranguid Loodi looduspargi maa erastamisele. Looduspark on maastikukaitseala, mis on kaitseala alaliik, mille võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd ning millele laienevad
Viljandimaa KT vastas Pärsti Vallavalitsuse taotlusele ligikaudu 3,1 ha maa ostueesõigusega erastamise kohta Loodi looduspargi territooriumil, mitte aga, nagu kaebusest võib aru saada, et justkui oleks Viljandimaa KT poolt antud nõusolek kogu kaebaja poolt erastamiseks taotletava ca 50 ha maa piiranguteta kasutamiseks. Viljandimaa KT-l puudus õigus anda nõusolekut teisele isikule riigi omandisse jäetud maa kasutamiseks. 14.6 Maa riigi omandisse jätmise kord ei sätesta tähtaegu riigi omandisse jäetavate maatükkide kandmiseks maakatastrisse ja riigivara registrisse. Asjas omab õiguslikku tähendust üksnes maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemise aeg, mitte aga selle otsuse alusel tehtavad menetlustoimingud. RMK tellimusel on katastrimõõdistamine teostatud ja katastriüksuse toimikud koostatud ning need esitati 18.02.2005.a Maa-ameti Viljandi katastribüroole registreerimiseks. Maakataster saatis toimikud 05.03.2005.a Pärsti Vallavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks – asendiplaanil puudus kohaliku omavalitsuse esindaja allkiri. Toimikud esitati Viljandi katastribüroole uuesti ja vastav märge toimikute vastuvõtmise kohta anti maaregistrisse 13.04.2005.a. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 08.04.2005.a esialgse õiguskaitse määrusest on vaidlustatud käskkirja täitmine punktide 1.1 ja 1.2 osas peatatud ning seetõttu ka mõlemad katastriüksused riigi maakatastris registreerimata. 15. Arvamuse andmiseks menetlusse kaasatud Pärsti Vallavalitsus jääb oma 18.08.2003.a korralduses nr 272 punktis 3 toodud põhjenduste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 16.1
lõike 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida
-i alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse
lõike 1 punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse
lõike 2 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist
Seega on maa riigi omandisse jätmisel riigi maareservina ostueesõigusega erastamist taotlev isik eelistatud riigi ees üksnes juhul, kui maad taotletakse samaaegselt nii riigi omandisse kui ostueesõigusega erastamiseks. Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse (
MS) § 14 lõike 2 kohaselt tuli isikul, kellel oli
-i alusel õigus maad ostueesõigusega erastada ja kes ei olnud vastavat avaldust esitanud, esitada see 01.01.1998.a. Kui kehtestatud tähtajaks avaldust esitatud ei ole, jäetakse ehitise teenindamiseks 5 vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus. 16.07.2000.a jõustunud
MS § 14 lõike 22 kohaselt jääb ehitise võõrandaja poolt 01.01.1998.a esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldus kehtima ka ehitise uue omaniku suhtes, kui ehitis omandatakse pärast 01.01.1998.a vallasasjana ja ehitise võõrandaja on hiljemalt 01.01.1998.a esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Sellisel juhul jäetakse ehitise teenindamiseks vajalik maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 7 tulenevalt ei ole avalduse esitajal õigust maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust muuta. Korra punkt 71 sätestab, et kui ehitis erastatakse või omandatakse muul viisil pärast 01.01.1998.a vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui ehitis omandatakse pärast 01.01.1998.a vallasasjana ja ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks on 01.01.1998.a esitatud avaldus, milles nimetatud erastamiseks taotletava maa pindala on arvestatud kas omandaja või teiste isikute ehitiste juures erastatava maa suuruse ja piiride määramisel ning vastavate katastriüksuste moodustamine on algatatud, toimub maa ostueesõigusega erastamine 01.01.1998.a esitatud avalduste alusel. Seega kehtib maareformi läbiviimisel maa erastamiseks esitatud avalduste järjepidevuse põhimõte ehk kord esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust ei ole tarvis uuesti esitada. Asja materjalidest nähtuvalt oli Pargi majavalduse endine omanik R.P. esitanud enne 01.01.1998.a avalduse Pärsti vallas Vardi külas 3,2 ha suuruse maatüki ostueesõigusega erastamiseks. Seega on õige vastustaja seisukoht, et maa erastamise avalduste järjepidevuse põhimõttest tulenevalt puudus kaebajal maa ostueesõigusega erastamise uue avalduse esitamise õigus ning õiguspärane ootus, et tema avaldust ca 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks saaks rahuldada. 16.2
lõike 1 kohaselt selgitab vallavalitsus välja
lõikes 2 nimetatud vaba põllumajandusmaa pindala ning arvestades maa efektiivse kasutamise, planeeringu ja maakorralduse nõudeid, piiritleb plaanil kasutusvaldusesse antavad maatükid. Iga piiritletud maatükk registreeritakse ja tähistatakse plaanil numbriga. Koostatud plaani ja maatükkide registreerimise lehe üks eksemplar jääb omavalitsusse avalikuks tutvumiseks ja teine esitatakse maavanemale.
lõike 2 kohaselt antakse vastavalt
§-le 233 kasutusvaldusesse tagastamise ja ostueesõiguse nõueteta põllumajandusmaa. Käesoleval juhul on Pärsti Vallavalitsus, omades ülevaadet tähtaegselt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldustest, esitanud maaüksused P 138 ja P 86 vaba põllumajandusmaana kasutusvaldusesse andmiseks. Samuti on Pärsti Vallavalitsus teatanud 25.08.2003.a õiendites nr 18-8/144 ning 18-8/145, et maaüksustel P 86 ja P 138 kehtib teiste isikute senine ajutine maakasutusõigus. Ostueesõigusega erastamise taotlustest vald teatanud ei ole. Seega on maa riigi omandisse jätmise menetlus algatatud ja maa riigi omandisse jätmise otsus vastu võetud olukorras, kus taotlusi selle maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud esitatud. 16.3 Kaebaja leiab ekslikult, et keskkonnaministri 19.07.2004.a käskkiri ei ole kehtiv, kuna maa riigi omandisse jätmise käskkirja ei ole avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 kohaselt jõustub ministri käskkiri allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat kuupäeva. Käskkiri tehakse viivitamatult teatavaks asjaosalistele. Maa riigi omandisse jätmise korra punkti 17 kohaselt läheb riigimaa valitsejale riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle peale maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris. Kohus nõustub vastustajaga, et käskkiri on jõustunud ja kehtiv ning peale maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist Ametlikes Teadaannetes ning maa registreerimist maakatastris ja riigivara registris läheb riigimaa valitsejale üle üksnes riigimaa valitsemise õigus. 6 16.4 Vastustaja selgituste kohaselt on maaregistris ja katastrikaardil antud katastriüksustele katastritunnused ja riigi reservmaa piiriettepanekutele kuupäevapõhised taotluste katastritunnused ja riigi reservmaa piiriettepanekutele kuupäevapõhised taotluste numbrid, mis on kordumatud ning mis ei sõltu küla nimedest. Maa-amet esitas 30.07.2003.a Pärsti Vallavalitsusele maa riigi omandisse jätmise taotluse Maa-ametile teadaolevate andmete alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on Pärsti Vallavalitsuse esindaja tagastanud maa riigi omandisse jätmise taotlusele lisatud vaba maa asendiplaanide ühe eksemplari allkirjastatult Maa-ametile 25.08.2003.a ja asendiplaanidele on tehtud parandused maatükkide administratiiv-territoriaalse paiknemise (küla nimede) osas (tl 70-71). Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja oleks saanud arusaamatuse lahendada Pärsti Vallavalitsuses tutvudes kohapeal plaanimaterjali ja tegeliku olukorraga. 16.5 Kaebaja leiab, et maa riigi omandisse jätmise otsuse tegemisel tuleb arvestada vallavalitsuse arvamusega ning kaevatavast käskkirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel on jäetud kohaliku omavalitsuse eitav arvamus tähelepanuta. Maa riigi omandisse jätmise korra punktist 8 tulenevalt esitatakse punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud maa riigi omandisse jätmise toimik maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks. Korra punktist 9 alapunktist 2 tulenevalt annab kohalik omavalitsus arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta, märkides riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe ning maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud. Korra punkt 10 sätestab, et kui kohalik omavalitsus ei tee korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, võidakse maa jätta riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning taotleja esitatud sihtotstarbega. Korra punkti 11 kohaselt kui kohaliku omavalituse arvamust maa riigi omandisse jätmise kohta ei esitata või ei esitata seda tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsustamist. Seega on kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta soovitusliku iseloomuga. Samuti võis vastustaja jätta maa riigi omandisse enda poolt määratud sihtotstarbega, kuna asja materjalidest nähtuvalt jättis Pärsti Vallavalitsus riigi omandisse taotletavate Pärsti vallas Heimtali külas asuvate maaüksuste P 86 ning P 138 sihtotstarbe määramata. Keskkonnaministri 19.07.1004.a käskkirjas nr 708 on märgitud, et maa riigi omandisse jätmise õiguslikuks aluseks on
lõige 1 punkt 8 ning maa riigi omandisse jätmise põhjenduseks on maa jätmine riigi omandisse seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Käskkirja seletuskirja neljandas lõigus on märgitud, et maatükid jäetakse riigi omandisse RMK-le andmiseks seemlate rajamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et maa riigi omandisse jätmist takistavad asjaolud saavad maa riigi omandisse jätmise korra punkti 7 alapunkti 4 kohaselt olla üksnes teiste isikute taotlused riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras ning mistahes muud maakasutuse vormid ja taotlused ei saa olla maa riigi omandisse jätmisel takistuseks. Käesoleval juhul puudusid taotlused maa omandamise tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras, mistõttu ei esinenud asjaolusid, mille üle oleks tulnud kaaluda. Pärsti Vallavalitsus ei ole käskkirja kohtus vaidlustanud, järelikult nõustus vald käskkirjas märgituga. 16.6 Ekslik on kaebaja seisukoht, et seadus ei sea piiranguid Loodi looduspargi maa erastamisele. Looduspark on maastikukaitseala, mis on kaitseala alaliik ning mille võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd (LKS § 28). Viljandimaa KT 06.12.2004.a vastusest nr 43-3-1/2366 „Maa erastamine kaitsealal“ nähtub, et ostueesõigusega erastamisele kuuluv maaüksus asib Loodi looduspargi piiranguvööndis. Järelikult on tegemist kaitseala piiranguvööndi maaga, millele laienevad
lõikes 12 sätestatud erastamise piirangud.
lõige 12 sätestab, et erastamisele ei kuulu LKS-is sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, samuti kaitstavate looduse üksik- ja muude objektide juurde kuuluv 7 maa. Eelmises lauses nimetatud maal asuva elamu omanikul on õigus erastada kuni 2 ha ulatuses ning muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Erandina võib kaitseala valitseja, arvestades kehtestatud kaitserežiimi, lubada hoiuala maa või kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndi maa erastamist kuni
Kohus nõustub vastustajaga, et Viljandimaa KT vastas 06.12.2004.a kirjaga nr 43-3-1/2366 Pärsti Vallavalitsuse taotlusele ligikaudu 3,1 ha maa ostueesõigusega erastamise kohta Loodi looduspargi territooriumil, mitte ei andnud nõusolekut kogu kaebaja poolt erastamiseks taotletava ca 50 ha piiranguteta kasutamiseks. 16.7 Kohus nõustub vastustajaga, et asjas omab õiguslikku tähendust maa riigi omandisse jätmise aeg, mitte selle otsuse alusel tehtavad menetlustoimingud. Keskkonnaministri 19.07.2004.a käskkirja nr 708 punkt 2 on aluseks maa riigi omandisse jätmise korra punktis 19 sätestatud toimingute tegemisele, mitte vastupidi. Vastustaja selgituste kohaselt on RMK tellimusel katastrimõõdistamine teostatud ja katastriüksuse toimikud koostatud ning need esitati 18.02.2005.a Maa-ameti Viljandi katastribüroole registreerimiseks. Maakataster saatis toimikud 08.03.2005.a Pärsti Vallavalitsusele puuduste kõrvaldamiseks, kuna asendiplaanil puudus kohaliku omavalitsuse esindaja allkiri. Toimikud esitati Viljandi katastribüroole uuesti ja vastav märge toimikute vastuvõtmise kohta kanti maaregistrisse 13.04.2005.a. Katastriüksused on riigi maakatastris käesoleva ajani registreerimata, kuna Tallinna Halduskohtu 08.04.2005.a esialgse õiguskaitse määrusega peatati vaidlustatud käskkirja täitmine punkti 1.1 ja 1.2 osas. 16.8 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei saa olla keskkonnaministri 19.07.2004.a käskkirja nr 708 punktide 1.1 ja 1.2 alusel riigi omandisse jäetud maa suhtes maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks, mistõttu ei saanud nimetatud maaüksuste riigi omandisse jätmine riigi maareservina rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja esindaja kulude väljamõistmist summas 8060 krooni. Riigikohtu halduskolleegium on 10.05.2001.a määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-01 leidnud, et kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud kaebeõigusega. Haldusorgani poolt kantud õigusabikulude hindamisel peab kohus muuhulgas otsustama, kas haldusorgani ametnike või töötajate kvalifikatsiooni, asja keerukust, kaebaja toiminguid ja muid asjaolusid arvestades tekkis haldusorganil üleüldse põhjendatud vajadus välise õigusabiteenuse tellimise järele. Kohus leiab, et arvestades käesoleva haldusasja keerukust ja mahtu ning vaidluse iseloomu, ei ole vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine põhjendatud. Seega tuleb vastustaja taotluse esindaja kulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Indrek Paukštys Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.