← Eesti

2-06-35958/2

Obsah (7)§ 322§ 407§ 209§ 468§ 162§ 173§ 174

2-06-35958 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviila

) § 393 lg 2 p-s 1 sätestatuga andma asjas kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid toimetati 19.03.2007.a edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule.

§ 322kohaselt loeb kohus kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks.

Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

xxx AS (endise ärinimega xxx Aktsiaselts; registrikood xxx) on 23.03.2007.a äriregistrist kustutatud. xxx AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga xxx OÜ (ühendatav ühing) ja xxx AS (ühendatav ühing). Ühinemisleping on sõlmitud 06.11.2006.a ja ühinemisotsus on vastu võetud 28.12.2006.a. Alates 22.03.2007.a on xxx AS ja xxx AS uueks ühiseks ärinimeks xxx AS (registrikood xxx). 24.05.2007.a saabus kohtusse xxx AS taotlus menetlusse astumiseks xxx AS-i õigusjärglasena. Taotlusest nähtuvalt on tegemist erinevate äriühingute ühinemisel moodustatud uue äriühinguga, mille tulemusena on õigusjärgluse korras moodustatud äriühingule üle läinud ühinenud äriühingute õigused ja kohustused, sealhulgas ka nõudeõigus kostja vastu. Vastavalt äriregistris sisalduvale teabele on hageja uueks ärinimeks xxx AS. Taotluse kohaselt jääb xx AS hagis esitatud nõuete juurde ning palub hagiavalduse rahuldada.

§ 209

lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et käesolevas asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 407

lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 2 2-06-35958 1 p 1 ja p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 162

lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Parrest Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.