) §-de 46 lg 1 ja 7 alusel AS-i ”Elcoteq Tallinn” kontokaardil olevat enammakset 2 422 881 kr võrra. Otsuse kohaselt kohustas tulumaksuseaduse(TMS) § 26 ettevõtet, mis tegi sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljamakseid, nendelt kinni pidama tulumaksu ja kandma selle maksuameti kohaliku asutuse pangakontole. Maksudeklaratsiooni vorm FT2 ”Mitteresidendist juriidilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud ja ülekandmisele kuuluv tulumaks” kinnitati rahandusministri 22.04.1998.a. määrusega nr 32(edaspidi ”määrus nr 32”), mis jõustus 7.05.1998.a. Seisuga 22.06.1998.a. on AS-i ”Elcoteq Tallinn” mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu osas enammakse 2 422 881 kr. Kuna nendelt väljamaksetelt kinnipeetud ja maksuameti kohaliku asutuse pangakontole ülekantud summade kohta polnud võimalik esitada maksudeklaratsiooni, kajastuvad tasutud summad andmebaasis kontokaardil enammaksena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada. Otsuse õiguslik ja faktiline motivatsioon on puudulik - puudub viide materiaalõiguslikult alusele, samuti ei selgu otsusest, millal täpselt on enammakse tekkinud ning mis alusel ja põhjusel toimub selle vähendamine. Maksuhaldur on viidanud ainult üldistele sätetele,
lg 1 ja 7 reguleerivad igasuguste otsuste tegemist ja TMS § 26 reguleerib tulumaksu kinnipidamist. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebajal enammakse puudus ja riiklikus registris enammakse fikseerimine oli vaid eksitus. Kaebajal pole säilinud maksedokumendid 1997-1998.a. maksude tasumise kohta. Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja aegumisest rääkinud.
ei ole absoluutne, sama seaduse § 110 lg 1 p 1 lubab maksumaksjal tasaarvestust tulevikku lükata. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses märgitule järgmised põhjendused. Vaidlustatud summa on mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks, mis tekkis kaebaja emaettevõttelt Elcoteq Network OY võetud pikaajaliselt laenult tasutud intressilt, mille tulumaksu määr oli 10 %. Kõnealune probleem on tingitud seaduse puudulikust regulatsioonist tekkinud segadusest maksuameti elektroonilises andmebaasis. 2 422 881 kr on kaebaja tasunud TMS § 26 lg 1 alusel perioodi kuni 31.05.1998.a. eest, s.o. perioodi eest enne määruse nr 32 jõustumist. Sel ajal eksisteeris õiguslik situatsioon, kus tulumaksu tuli TMS § 26 lg 1 alusel küll tasuda, kuid vastavat maksudeklaratsiooni TMS § 26 lg 5 alusel polnud võimalik esitada, sest see kehtestati rahandusministri poolt alles 7.05.1998.a. Nimetatud kinnipidamiste osas esitati maksuametile tõendid kinnipeetud tulumaksu kohta, millest vastustajal on säilinud ainult üks tõend 59 640 kr intressi tulumaksu kinnipidamise kohta(tl 29), ülejäänud tõendid on seoses dokumentide 7-aastase säilitusaja möödumisega hävitatud. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja mitteresidentidele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu maksuametile seaduslikul alusel tasunud, kuid kuna maksudeklaratsiooni polnud võimalik esitada, kajastuvad tasutud summad maksuameti andmebaasis enammaksena, sest puudub tasumiskohustust puudutav pool, mis registreeritakse andmebaasis maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsioonide alusel. Vaidlustatud otsusega viis vastustaja kaebaja kinnipeetud tulumaksu kajastamise andmebaasis kooskõlla tegeliku olukorraga. Otsus on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt motiveeritud. Viidatud on sätetele, mis reguleerivad maksuhalduri õigusi ja kohustusi tulumaksu kinnipidamisel ja otsuste andmisel. Samuti on selgitatud, et kuivõrd väljamaksetelt kinnipeetud summade kohta ei olnud võimalik esitada maksudeklaratsiooni, kajastuvad tasutud summad maksuameti andmebaasi kontokaardil enammaksetena. Isegi kui tegemist oleks enammaksega, jääks kaebaja tasaarvestuse nõue
§-dest 31 lg 3 p 4 ja 33 tulenevalt aegumise tõttu rahuldamata. Aegumise 3-aastane tähtaeg saabus 31.05.2001.a.
lg 2 järgi peab maksukohustuslane ise pidama arvestust maksustamise seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta. Hoolsuskohustuse piisava täitmise korral pidi kaebaja omama ülevaadet maksuarvestusest ning olema ühtlasi teadlik enammakse tekkimise ja tagastusnõude esitamise tähtaegadest. Kaebaja 1997.a. ja 1998.a. majandusaastaaruannetest lähtuvalt on Soome äriühingutele laenu tasutud 1997.a. 20 092 876 kr ja 1998.a. 18 875 482 kr. Nendelt laenudelt kuulus deklareerimisele intressi tulumaks. Kaebaja eelmine raamatupidaja oli asjaga kursis, vaidlus tekkis alles siis, kui neil asus tööle uus raamatupidaja. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud otsus on õiguslikult ja faktiliselt piisavalt põhjendatud. Kui kaebajale jäi otsuse motivatsioon arusaamatuks, tulnuks tal selgituse saamiseks pöörduda maksuhalduri poole. Kaebaja väidab, et vastustaja pole tõendanud, et vaidlusalune summa pole ettemaks, kuid ka kaebaja pole tõendanud, et tegemist on ettemaksuga. Mõlemad pooled põhjendavad tõendite esitamise võimatust asjaoluga, et asjakohased dokumendid on kohustusliku säilitusaja möödudes hävitatud. Sellele vaatamata peab kohus usutavaks ja loogiliseks vastustaja selgitust, miks kõnealune summa oli maksuameti andmebaasis kirjas enammaksena. Maksumaksja oli kohustatud maksma tulumaksu ka ajal, kui polnud kehtivat tuludeklaratsiooni vormi, mistõttu maksuhaldur oli sunnitud pidama maksusummade tasumise arvestust tõendite(tl 29) alusel. Et sel ajal laekunud tulumaks kajastati maksuameti andmebaasis enammaksena, on muidugi maksuhalduri viga, kuid see ei anna kaebajale õigust tagasi saada riigile seaduslikul alusel makstud tulumaksu. Vastustaja seisukoha õigsust kinnitab ka fakt, et kaebaja ei esitanud 7,5 aasta jooksul väidetava enammakse tagastamise või tasaarvestuse nõuet. Peale selle on kaebaja poolt alles 12.10.2005.a. maksuhaldurile esitatud tulumaksu enammakse tasaarvestamise nõue ka aegunud. Vastavalt
§-dele 31 lg 1 p 3; lg 3 p 4 ja § 33 on maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist; selle tähtaja möödudes on nõue aegunud. Sama regulatsioon sisaldus kuni 30.06.2002.a. kehtinud
§-s 10 lg 1 pp 1, 2. Alusetu on kaebaja väide, et kehtiva
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.