KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1487 Haldusasi D. Di kaebus Tallinna Vangla tegevusele Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D. Di apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – D. D Vastustaja – Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta D. Di apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla ametnik keelas 20.06.2006 D. Dil väljuda kambrist jalutuskäigule lühikestes pükstes. 2. D. D esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla 20.06.2006 toiming, mis seisnes keelus kanda isiklikku asja – lühikesi pükse. Samuti palus kaebuse esitaja kohustada Tallinna Vanglat edaspidi hoiduma kinnipeetavate keelamisest kasutada sihipäraselt oma isiklikke asju kambrist väljumisel. 3. Tallinna Halduskohtu 24.10.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et omandi vaba kasutamise piirangud tulenevad vangistuse iseloomust ja vangistusseadusest ega ole vastuolus põhiseaduses sätestatuga. Lähtuvalt VangS § 67 p-st 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p-st 4.10 peab kinnipeetav rivistuse ajal nägema välja korrektne. Korrektse riietuse mõiste on vangla sisustanud nõudega kanda rivistusel pikki pükse. Kuna enne jalutuskäigule minekut kinnipeetavad rivistatakse, siis rivistuse kohta kehtivatest nõuetest tuleneb ühtlasi regulatsioon, missuguses riietuses läheb kinnipeetav järgnevale jalutuskäigule. Šortsid või lühikesed püksid, mis ei ole aluspesu, võib lugeda mittelubatavaks 3-06-1487 riietuseks jalutuskäigul, kuna suure tõenäosusega häirib selline riietus teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Direktoril on õigus teha piiranguid lubatud riietusesemete kandmisel. Oluline on prognoosida tegurid, mis võiksid häirida ja ohustada vangla siserahu ehk julgeolekuga seotud küsimusi. Vangla töötajad, kes tegelevad kinnipeetavatega, peavad kandma vormiriietust, mis ei ole suvisel ajal kõige mugavam. Näiteks peavad mehed kandma pikki vormipükse. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et teda häirib naiskinnipeetavate liiga napp riietus. Paljaste kehaosade nägemine vanglas on kinnipeetavaid häiriv. Vangla direktor peab ära hoidma rahutused, sh peab ette nägema, missugused häirivad tegurid võivad kaasa tuua rahutusi. Seetõttu on piirang õigustatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. D. Di apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus järgmistel põhjustel tühistada.
- a)Vangla direktori korraldus on vastuolus justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 58 lg 2 p-ga 10.
- b)Rivistus ja jalutuskäik ei ole omavahel seotud, kuna need toimuvad erinevatel kellaaegadel. Vastasel korral peaks kinnipeetav kogu päeva kandma pikki pükse. Rivistusele esitatavad nõuded on suunatud rivistuse protseduuri reglementeerimisele ja sellel on kitsas suunitlus.
- c)Kui napp riietus võib häirida teisi ja ohustada vangla siserahu, siis tuleks keelata duši all käimine ja kohustada kinnipeetavaid magama riietega, vältimaks mässukatset.
- d)Vangla töötajatel on võimalus töölt lahkuda, kui mõni administratsiooni nõue ei ole vastuvõetav, kinnipeetavatel puudub valikuvõimalus. Apellant märgib täiendavalt, et temale kuuluvad lühikesed püksid on kajastatud elektroonilises registris 15.02.2005, samuti märgitud kinnipeetava isiklike esemete arvestuskaardile. 5. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega ja palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lisaks märgib vastustaja, et vangistusregistris on alajaotus „Kinnipeetava varad“, milles kajastuvad kinnipeetaval vanglas olemasolevad isiklikud asjad ja nende asukoht. D. Di isiklike asjade hulgas lühikesi pükse (šortse) ei ole. Vangistusalastes õigusaktides olevate riietust puudutavate sätete tõlgendust ei pea vangla direktor vormistama kirjalikult käskkirja või korraldusena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastustaja on seisukohal, et lühikeste pükste kandmise välistab justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ § 58 lg 2, mille kohaselt lubatud isiklike asjade loetelus lühikesi pükse (šortse) ei ole. Ringkonnakohtu arvates võivad lühikesed püksid olla üleriided ja seega kajastatud § 58 lg 2 punktis 10. Halduskohtu otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kaebuse esitajal on lubatud riietusesemena kasutada lühikesi pükse. Samuti märkis kohus, et apellandi isiklike asjade kaardile on lühikesed püksid kantud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. 7. VangS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt kui vangistusseadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib vangla direktor lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Halduskohus ja vastustaja leiavad õigesti, et säte annab vastustajale laia kaalutlusõiguse isiklike riiete kandmise piiramisel. Sättest tuleneb ka vangla direktori õigus esitada nõudeid 2
(3)3-06-1487 isiklikele riietele, mille kandmist kinnipeetavatele lubatakse. Direktor ei pea lubama isiklike riiete kandmist igal juhul, kui need on puhtad ja korrastatud. Avalikest huvidest lähtuvalt võivad õigustatud olla ka piirangud mõnda liiki isikliku riietuse kandmisele. Halduskohus on VangS § 46 õigesti kohaldanud.
- Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et vastustaja on ületanud kaalutlusõiguse piire, võtmata arvesse asjaolu, et kinnipeetavatele olid lühikesed püksid lubatud ning kaebuse esitajale need ka väljastatud. Sellest ei järeldu kohtu arvates automaatselt, et lühikeste pükste kandmine oleks lubatud jalutuskäigul. Lubatud isikliku riietuse kandmisele võib vangla direktor seada piiranguid ka nende riiete kandmise koha osas, lubades lühikesi pükse kanda näiteks üksnes kambris.
- Samuti ei jaga ringkonnakohus apellandi seisukohta, et kaalutlusõiguse piiride ületamisega on tegemist seetõttu, et Euroopa vanglareeglistikust ja vangistusseadusest tulenev nõue tagada kinnipeetavatele humaansed kinnipidamistingimused ei luba palava ilmaga nõuda pikkade pükste kandmist jalutuskäigul. Kinnipidamistingimused ei ole ringkonnakohtu arvates õigusvastased, kui kinnipeetav peab jalutuskäigul kandma pikki pükse.
- Apellandi õiguste piiramist isiklike riiete kandmisel õigustas käesoleval juhul avalik huvi tagada vanglas kombekusnormidest kinnipidamine. Nii, nagu kombekusnormid piiravad sageli töötajatel lühikestes pükstes käimise ka sooja ilmaga, võib vanglas olla kombekas, kui kinnipeetavad väljaspool eluruume lühikestes pükstes ei viibi. Vanglas nagu ka paljudes muudes riigiasutustes viibimisel riietusele esitatavate rangemate nõuete järgmine tuleneb pika aja jooksul välja kujunenud tavast.
- Tähtsust ei oma ringkonnakohtu arvates, kas vanglaametnikud võivad kanda lühikesi pükse või mitte. Direktor ei saa sellele asjaolule tuginevalt kinnipeetavatele esitatavate riiete kandmist piirata. Samuti ei puutu asjasse küsimus, millisel seisukohal on kaebuse esitaja naiskinnipeetavate riietuse suhtes.
- Halduskohus asus ebaõigesti seisukohale, et lühikeste pükste kandmise keeldu jalutuskäigul õigustab asjaolu, et paljaste kehaosade nägemine võib kaaskinnipeetavates tekitada seksuaalseid või erootilisi fantaasiaid ja pikkade pükste kandmise nõude eesmärk on vanglas ära hoida rahutusi. Apellant märgib õigesti, et lühikeste pükste kandmise keeluga selliste fantaasiate vältimine saavutatav ei ole ning pesemisele ja kambris viibimisele ei ole riietuse osas sedavõrd rangeid nõudeid kehtestatud.
- Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 3
(3)