Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti kohaldanud
lg 1 sätestatut ja jätnud alusetult kohaldamata sama paragrahvi lg 11, mis sätestab, et kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades. Saku Vallavalitsus ei ole nimetatud nõuet arvesse võtnud ja jaganud maa ebavõrdselt. Seda seisukohta, et mitme taotleja korral jagatakse maa nende vahel võimalikult võrdselt nii maa suurust kui ka väärtust arvestades, on korduvalt väljendanud ka Riigikohus. Kaebaja ja S.M.`i vahel 2000.a. võrdses suuruses reaalosadeks jagatud elamu juurde on kuulunud alates 1984.a. 0,53 ha maad. Kuna maa kuulub elamu juurde, siis kui osalised teisiti kokku ei lepi, tuleb ka senine ühine maakasutus jagada reaalosade vahel võrdselt. See tuleneb AÕS §-st 71-
, mille kohaselt saavad teiste hulgas ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.
lg 1 kohaselt on väljaspool linna piire asuva elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise ulatuseks kuni 2 ha. Antud juhul on maa ostueesõigusega erastaja S.M. esitanud avalduse kuni 1 ha maa ostueesõigusega erastamiseks ning lähtuma peab
Ostueesõigusega erastatava maa piiride määramisel tuleb arvestada ka
sätestatuga, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja –rajatiste alune maa. Maa tagastamine võib aga toimuda mitmes lahustükis. Ostueesõigusega erastaja S.M. ei ole vallavalitsusele esitanud vastuväiteid piiride kulgemise ettepaneku osas. Samuti on nõustunud piiride kulgemise ettepanekuga Õ.V 3 Maakorraldusseaduse §5 sätestab maakorralduse põhinõuded. Kinnisasja moodustamisel tuleb lähtuda sellest, et kinnisasi sobiks ettenähtud otstarbeks, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee, et oleks välditud kinnisasja kiildumine ja ribasus, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad piirid jne. Neid asjaolusid on vallavalitsus ka järginud maa suuruse ja piiride kulgemise ettepaneku tegemisel. Arusaamatu on kaebaja taotlus, et kohus teeks vastustajale ettekirjutuse koostada uus seaduse nõuetele vastav piiride kulgemise ettepanek. Vallavalitsus on palunud K.M.`il ja S.M.`il sõlmida kokkulepe tagastatava ja erastatava maa piiride kulgemise osas, kuid nad ei ole suutnud jõuda kokkuleppele. Vastustajale on jäänud mulje, et kaebaja peab seaduse nõuetele vastavaks ainult sellist piiride kulgemise ettepanekut, mis vastaks täielikult tema soovidele. Sellise piiride kulgemise ettepanekuga aga rikuks vallavalitsus teiste isikute subjektiivseid õigusi, sh S.M.`i õigust ostueesõigusega erastada maad elamu juurde. Kaebaja õigust maad tagasi saada ei ole aga keegi rikkunud. Vastustaja on piiride kulgemise ettepaneku koostamisel järginud Maakorraldusseaduse §5 sätestatud nõudeid ning võtnud arvesse asjaolu, et kaebaja ja S.M. ei ole saavutanud kokkulepet piiride kulgemise ettepaneku osas. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik S.M. vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kaebaja poolt taotletav maa on ca 340 m2 ribakujuline maatükk Õ.V.`i aiast kolmanda isiku majani. Reaalselt ei ole kaebaja seda maatükki alates 1991 aiamaana kasutanud. Kui see maatükk saab kaebajale, siis kaob tal koheselt ära juurdepääs oma majale. Kartus tugineb kaebaja poolsele varasemale tegevusele. Nimelt on kaebaja varem ajanud oma põllutöömasinad tema aia vastu ja ta ei pääsenud teise elamu juurde. Lahusmaatükina kaebajale tagastatavat maad on kaebaja tegelikkuses kogu aeg kasutanud, hoides seal oma ehitusmaterjali. Selle maatüki puhul on tegemist kuiva maaga ja mis oma väärtuselt on sama, mis kolmandale isikule ostueesõigusega erastatav maatükk. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on omandireformi õigustatud subjekt ja kolmas isik S.M. on maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud neid piire, mis on määratud Õ.V.`ile, R.M.`ile ja M.M.`ile kuuluvate hoonete juurde.
lg 2 tulenevalt saab maa tagastamise otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt kindlaks määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maa tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. 2.
lg 11 kohaselt kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad nii teiste füüsiliste isikute omandis olevad elamud kui ka õigustatud subjektile kuuluv elamu ja kui elamute omanikud ning õigustatud subjekt ei lepi kokku teisiti, jagatakse maa elamute omanike ja õigustatud subjekti vahel võimalikult võrdsetes osades. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad S.M.`i omandis olevad elamud kui ka kaebajale kuuluv elamu.
lg 9 kohaselt määrab nimetatud paragrahvi alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Käesolevas asjas on vaidlus S.M.`i elamute juurde ostueesõigusega erastamisele ja kaebaja elamu juurde tagastamisele kuuluva maa pindala üle. 25.08.2004 koostatud maa piiride kulgemise 4 skeemist nähtub, et kaebaja elamu juurde kuuluks tagastamisele 1207 m2 maad ja 3461 m2 maad kuuluks tagastamisele lahustükina. S.M.`i hoonete juurde kuuluks ostueesõigusega erastamisele 5548 m2 maad (tl 7). Kaebaja tuginedes asjaolule, et tema ja S.M.`i vahel reaalosadeks jagatud elamu juurde on kuulunud alates 1984.a. 0,53 ha maad, leiab, et ka senine ühine maakasutus tuleb jagada reaalosade vahel võrdselt. Kaebaja viitab seejuures AÕS §-dele 71-77. Kohus leiab, et kaebaja viited AÕS §-dele 71-77 on käesolevas asjas asjakohatud ja seda eelkõige põhjusel, et nähtuvalt kaebaja ja S.M.`i vahel 16.10.2000 sõlmitud ehitise kaasomandi lõpetamise ja reaalosadeks jagamise lepingust ei jagatud reaalosadeks mitte kinnisasja ehk maatükki koos selle oluliste osadega, vaid reaalosadeks jagati vallasasi ehk Tagadi külas (aadressiga Nigula) asuv 1 korruseline elamu (tl 25,26). 3.Ostueesõigusega erastatav maa peab vastama maakorralduse nõuetele. Maakorraldusseaduse §5 lg 2 p-de 4-6 järgi tuleb kinnisasja moodustamisel muuhulgas lähtuda sellest, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, looduslikke piire arvestavad lihtsad ja selged piirid ning vältida tuleb kinnisasja kiildumist ja ribasust. Saku Vallavalitsuse poolt 25.08.2004 koostatud piiride kulgemise ettepanekus on ülalnimetatud nõudeid arvestatud. Kaebaja enda poolt 17.12.2004 Saku Vallavalitsusele esitatud nägemus piiride kulgemisest kaebaja ja kolmanda isiku hoonete juurde, ei ole tõend TsMS §229 tähenduses. Kaebaja ei esitanud kohtule maakorraldaja poolt koostatud piiride kulgemise skeemi, mis tõendaks, et kaebaja poolt soovitud piir vastab maakorraldusnõuetele. Kaebaja viide
lg 11 on küll asjakohane, kuid kohus peab vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et nimetatud säte näeb ette maa jagamise võimalikult võrdsetes osades. Samas ei nähtu sättest, et maa peab igal juhul olema elamute juurde jagatud ühe katastriüksusena. Kui maakorraldusnõuded ei võimalda üht katastriüksust moodustada, siis võib maad jagada ka mitmeks katastriüksuseks. Kohtule esitatud maa piiride kulgemise ettepanekust nähtub üheselt, et kaebajale kuuluva elamu juurde ei ole võimalik maakorraldusnõudeid rikkumata moodustada katastriüksust suurusega ca 2700 m2. 4.Kohus leiab, et maa suurus ei ole ainus kriteerium maa jagamisel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekti ja sellel maal asuva elamu omaniku vahel.
lg 11 sisalduvast maa võimalikust võrdsetes osades jagamise nõudest kinnipidamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes erinevatele subjektidele jäävate maatükkide suurust, vaid ka nende väärtust. Üksnes isikutele jäävate maatükkide pindalade arvestamine võib jätta maa saajad faktiliselt täiesti ebavõrdsesse olukorda. Maa võimalikult võrdsetes osades jagamisel tuleb lähtuda nii maatükkide suurusest kui ka nende kasutusvõimalusi ja väärtust mõjutavatest erinevatest teguritest. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, et vastavalt vallavalitsuse poolt koostatud piiride kulgemise ettepanekule kuuluks ostueesõigusega erastamisele kõlvikuliselt väärtuslik maa ja kaebajale tagastamisele kuuluks väheväärtuslik maa. Vastupidi, vastustaja väidetel on kaebajale tagastamisele kuuluv lahustükk suuruses 3461 m2 arvestades kinnisvarahindu, väärtuslikum kui kolmandale isikule ostueesõigusega erastamisele kuuluv maatükk. Maa jagamist kaebajale meelepärasel viisil ei saa kaebaja nõuda ka põhjusel, et kolmandale isikule ostueesõigusega erastamisele kuuluvale maale jäävad väidetavalt kaebaja omandisse kuuluvad 4 ploomipuud ja et kaebaja on tasunud maamaksu 0,27 ha eest. Nähtuvalt kaebusele lisatud Tallinna Botaanikaaia botaaniku U.Laansoo arvamusest kasvab kõnealusel maal neli ploomipuud, sh üks on haraline ploomipuu ehk alõtśa ja kaks puud neljast on kuivanud. Puud on kaebaja väidetel istutatud 1987.a. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kaebaja ei esitanud kohtule tõendit, millest nähtuks, et neli ploomipuud kuuluvad tema omandisse, ehk et kaebaja istutas need puud 1987.a. ja on nende saagikandeealisena hoidmiseks teinud märkimisväärseid kulutusi. Kolmanda isiku väidetel kasutas kaebaja puude all olevat maad aiamaana viimati 1990.a. 5 Kaebaja elamu juurde ca 0,27 ha maatüki tagastamise aluseks ei ole ka asjaolu, et kaebaja on 2004 ja 2005 aastal tasunud 0,27 ha maa eest maamaksu. Kohus nõustub vastustaja väitega, et maksuteate alusel piire ei määrata. Eeltoodut arvestades puudub alus Saku Vallavalitsuse poolt 25.08.2004 koostatud ostueesõigusega erastatava ja tagastatava maa piiride kulgemise ettepaneku osaliselt tühistamiseks. 5. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Saku Vallavalitsus saatis 25.08.2004 kaebajale kirja nr 8-1/3415 koos sellele lisatud piiride kulgemise ettepanekuga (tl 6). Kaebaja saatis 07.09.2004 vallavalitsusele kirja, milles teatas, et ta ei nõustu talle esitatud piiride kulgemise ettepanekuga põhjusel, et ta on rajanud elamu juurde viljapuuaia ja aiamaa ja et tagastatava maa suurus vastab talle tagastatava 0,5 ha. Koos kirjaga saatis kaebaja vallavalitsusele muudetud piiride kulgemise ettepaneku (tl 8,9,56). Saku Vallavalitsus saatis 07.10.2004 kaebajale kirja nr 8-1/3690, milles märkis viidates
lg 51, et Saku Vallavalitsuses puuduvad dokumendid, mis tõendavad kaebaja senist maakasutust. Veel märgib vallavalitsus kirjas, et erastatava maa ja tagastatava maa piiride kulgemise ettepaneku tegemisel on järgitud
sätteid, et S.M. ei ole esitanud vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule ja et kaebaja vastuväiteid ei ole võimalik arvestada (tl 10,11). 14.10.2004 saatis kaebaja taas vallavalitsusele kirja, milles palus jätkuvalt määrata talle tagastamisele kuuluv maa tema poolt näidatud piirides (tl 12). Kaebaja lisas kirjale paari viimase aasta maksuteated. 18.11.2004 saatis Saku Vallavalitsus kaebajale kirja, milles selgitab, et vallavalitsus on Nigula talu maade tagastamise ja erastamise küsimuste lahendamisel lähtunud maa tagastamist ja ostueesõigusega erastamist taotletavate õigustatud subjektide poolt esitatud avaldustest,
-st, maa ostueesõigusega erastamise korrast, sõlmitud kokkulepetest ning maakorraldusnõuetest ja et tuginedes nimetatule ja 07.10.2004 kirjale nr 8-1/3690, ei ole vallavalitsusel võimalik kaebaja vastuväiteid arvestada. Kaebaja palub kohut tunnistada õigusvastaseks Saku Vallavalitsuse 18.11.2004 kirjas nr 8-1/3690-II väljendatud keeldumine arvestada kaebaja poolt esitatud vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule. Kohus leiab, et 18.11.2004 kirjas väljendatud keeldumine arvestada kaebaja vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule ei riku ühtki kaebaja subjektiivset õigust ja kaebajal puudub põhjendatud huvi keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks. Põhjendatud huvi ei ole iseseisev alternatiivne kohtusse pöördumise eeltingimus, põhjendatud huvi on seotud kaebaja isiklike õiguste ja vabadustega. HKMS §7 lg 1 annab võimaluse isikule, kellel on selleks põhjendatud huvi, õiguse taotleda kohtult haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemist. Sellise kaebuse esitamiseks peab kaebaja näitama, kuidas akti või toimingu õigusvastasuse kindlaks tegemine parandab kaebaja õiguslikku, majanduslikku või mittemateriaalset positsiooni. Antud juhul ei ole kaebaja näidanud, mil viisil tema olukord paraneb, kui vastustaja keeldumine arvestada kaebaja vastuväiteid, õigusvastaseks tunnistada. Tuvastuskaebuse alusel ei saa kaebaja 25.08.2004 koostatud piiride kulgemise ettepanekust vabaneda. Isegi juhul, kui kohus tunnistab haldusakti või toimingu õigusvastasust, ei saa ta kohustada haldusorganit toimingut sooritama ehk antud juhul kaebaja vastuväiteid arvestama. Kohus ei saa lasta tuvastada asjaolusid igasuguse huvi korral, tuvastamiskaebusel peab olema mingi tähendus reaalsetes õigussuhetes. Kui kohus kaebaja tuvastamisnõude rahuldaks, tekiks olukord, kus piiride kulgemise ettepanek kehtiks kõigi teiste skeemil märgitud isikute jaoks, aga mitte kaebaja jaoks. Kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi Saku Vallavalitsuse 18.11.2004 kirjas väljendatud keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks, siis ei pea kohus vastustaja keeldumist arvestada kaebaja vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule, sisuliselt kontrollima. 6.Kaebaja palub kohut tühistada Saku Vallavalitsuse 15.02.2005 korraldus nr 148, millega jäeti rahuldamata kaebaja poolt 17.12.2004 esitatud vaie. HMS §87 lg 2 p 3 kohaselt halduskohtusse võib esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja ühtki vaidemenetluse esemest sõltumatut rikkumist esile ei toonud. Kohtule 6 esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on vaidemenetluses 06.01.2005 ära kuulatud, kaebajale, S.M.`ile ja Õ.V.`ile anti vaidemenetluses veel kord tähtaeg (06.02.2005) maa piiride osas kokkuleppe saavutamiseks. Asjaolu, et vaideotsuses märgitud põhjused vaide rahuldamata kohta ei ole kaebajale meelepärased, ei ole vaideotsuse tühistamise aluseks. Marion Vakker Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.