← Eesti

3-03-38/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-03-38 (liidetud) Haldusasi H.H.`i kaebus Raasi

§ 22

.1 lg 6 järgi on kohaliku omavalitsuse pädevuses maa erastamise lahendamine ja maa peab olema kompaktselt hoone ümber. Talle teatati maa erastamise võimalused ja et maamõõtja teenuste andmed sai H.H. vastuvõtul. Samas nähtub sellest kirjalikust dokumendist, et H. ei ole ligi 2 aasta jooksul tegutsenud ja talle saadeti meeldetuletuskiri 04.10.01.a. talle tehti selles kirjas teatavaks ka maa hinna muutumine 2002.a. Nähtub ka, et mõlemad piirinaabrid on maa mõõdistanud. Kirjast saab üheselt järeldada, et juba selleks ajaks oli teistel maa mõõdistatud ja H.ilt ei olnud mingit muud avaldust, vastupidiselt oleks ta seda märkinud ära vallavanema juures. Naga piiriküsimuse arutamine ei ole samane, mis nn uue avalduse esitamine. Vallavanem märkis veel, et juhul, kui asendiplaanil vallavalitsuse ettepanek 700 ruutmeetri asendamiseks asendiplaanile märgitud kohas H.i ei rahulda, siis saab kaebaja valida, kuhu teostada selline asendus vabade maatükkide arvel. Tlk 144 on H.H.i nn vastulause tlk 142 asuvale vallavanema kirjale. Sellest nähtub, et H. oli käinud 1999 a-l korduvalt vastuvõttudel Kangru maa piiri suhtes ja H. nõustus ettepanekuga ja perenaise Endla sooviga võtta Kangru maa erastamisel aeg maha, et seadustada omavolilise lauda ehitus. Vastustaja selgitustel laut, mis asub Perila külas A70 Sipelga talu maadel, oli ehitatud H.E. abikaasa poolt ja H.E. 2001 kevadest teatas, et tema lauda juurde maad ei soovi. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole ta kunagi andnud H.H.ile lubadust erastada lauda juurde kuuluvat maad ilma lauda erastamiseta või siis kaevu, mis jääb sellele maale, kus asub laut. Kuid vastustaja ei oleks teinud takistusi H.H.ile lauda juurde maa ostmisel, kui H. oleks ise H.E. lauda ära ostnud, laudale oleks tulnud määrata teenindusmaa ja suure tõenäosusega ei oleks tehtud H.ile takistusi, et laut osta ja sinna juurde erastada maa. H. ei soovinud osta lauta, ta ei vaidlustanud haldusakte, mis olid seotud laudaga ja selle tõttu ei saanud tal olla õigustatud ootust, et vallavalitsus hakkab erastama maad lauda juurde või ümber. H.H.i vastulausest nähtub, et H.H. taas soovis venitada asjaajamisega ja järeldab ise ekslikult, et sooviti „aeg maha võtta“. 13.01.01.a. ei ole H.H. tegelikult leppinud kokku H.E. I.S. juures lauda ostuks. Lauda ostis ära M.M.P. ja selle tõttu tuleb lauda juurde erastada maa, vastava avalduse on Post ka esitanud tähtaegselt ja vallavalitsus ei saanud keelduda M.M.P. avalduse rahuldamisest. M.M Post on vormistatud põllumajandustootjaks, H.H. seda ei ole, samas ei kuulu temale lauta, mille juurde saaks maa erastada. Alles 11.02.02.a. nõuab H. Naga ja Kangru talu maa piiri uurimist kohapeal, kuid ei ole avaldanud, et sooviks osta veel 2 ha, nagu ta viimasel kohtuistungil asus väitma, et ta on soovinud 2 ha erastamist. 02.12.02.a. Raasiku Vallavalitsus kirjaga tlk 147 teatab H.ile, et 14.02.02.a. kirjale nr 7/11-286 oli teinud vallavalitsus ettepaneku kooskõlastada Kangru talu põhjapoolne piir, kuid H.H.i seisukoht endiselt puudub, ehk seega aastalõpu seisuga ei olnud H.H. reageerinud ettepanekule. Teatatakse ka sellest, et 25.11.02.a. esitas M.M.P. laudahoone ostu-müügilepingu ja avalduse maa erastamiseks. Erastamise menetluse alustamiseks sooviti H.H.i seisukohta ja talle saadeti ka kaart, millele H.H. oleks saanud näidata ära soovitud maatüki ca 700 ruutmeetri suuruses asukoha valikus. Tähtajaks anti 31.01.03.a. ja sellest kirjast pidi kaebajale olema selge, et 5 piiriettepanek tehakse H.i arvamuseta, kui ta ei vasta. Veel juhiti tähelepanu, et varem saadetud tähitud kirja ei olnud H. vastu võtnud ja et H.il ja tema emal on tegemata maa tagastamise avaldus (teises vaidlusasjas). 13.12.02.a. saatis I.S. H.H.ile kirja (tlk 148) ja teatas,

§ 22

lg 1, 22.1 lg 1 ja 6 ning ostueesõigusega erastamise korra p 7 erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust ei ole avaldajal õigus muuta ja õigus on erastada ainult Kangru talu maad. 02.12.

  1. kirjale vastas H.H. avaldusega tlk 150 30.01.03.a. Ta vastab küsimusele mü A67 kõrval asuvate vabade maade erastamise asjus. Selles ta märgib, et sisulise avalduse erastada ka kõrval asuvad vabad endise mü A68, A69 ja A70 on ta esitanud juba 1999.a. pidades silmas MRS § 22.1 lg
  2. H.H. märgib veel, et põhjapoolse ja idapoolse tulevase piiri osas on vallal arvamus olemas; ta ei ole vaidlustanud vastavalt seadusele määrata A70 peal oleva objekti (pisikese lauda) juurde 2 ha suurust teenidusmaad ja pidades silmas tervikut loobub ta tervikuna A70-st. H.H. märgib, et sellest oli ka juttu 11.02.02.a. , kus ta andis selgituse ja samal päeval esitatud kirjas 275/3-27 kirjeldas olukorda. Sama mõtte andis ta edasi vallavolikogu koosolekul, 10.12.02.a. esitas avalduse koos kaardiga vallavolikogule, mis suunati lahendamiseks. Kohtumisel 27.01.03.a. maakorraldaja juures püüdis olukorda selgitada avalduse ja kaardi puudumisest. H. märkis, et osaüksus A70 võiks jääda tervikuna erastamise objekti (väikelauda juurde) M.M.P.le. Endised üksused A68 ja A69 palub H. võimaldada erastada temale endise A67 üksus Kangru talu juurde, kuna tahab jätkata ja laiendada 23 aastast põllumajanduslikku tootmistegevust. Vallavalitsus leiab, et 31.01.03.a. seisuga antud tähtajale H. saatis seega kirjaliku seisukoha, kuid talle pidi olema selge, et H. ei olnud esitanud tegelikkuses avaldust maa ostmiseks lauda juurde ning esialgset avaldust maa ostu-eesõigusega erastamiseks selle suuruse osas ei saanud enam Muuta, kuna selleks oli möödunud avalduse esitamise tähtaeg ning vastust piiri kulgemise ettepanekule ei saanud lugeda tahteavalduse muutmiseks, millega sai arvestada. M.M. P. oli esitanud lauda juurde maa erastamise avalduse ja see tuli lahendada ning vastustajal puudub võimalus jätta maa erastamata M.P.le. Maa erastamise soov nn 2 ha erastamiseks selle pöördumise alusel jäeti sisuliselt rahuldamata, kuna H. ei olnud kasutanud võimalusi, mis temale aastate jooksul pakuti ja käesolevalt sai teha vaid piiriettepaneku, milles võimaldati kahe naabri omavaheline kokkulepe või siis ettepanek mõõta ca 700 ruutmeetrit valla näidatud kohas. Vaidlust ei ole küsimuses, et A.L.le maa erastamiseks piiride mõõtmistööde teostamiseks olid vallal olemas kaasaja situatsiooniga kaart ja 1938.a. kaart. Vaidlusi põhjustas küsimus, miks vald ei leia ülesse vanu piirimärke, mis H.i teadmisel olid looduses säilinud. A.L. nõustus ühe piiripunkti muutmisega H.H.i palvel. Peale maa erastamist A.L.le on H.H. leidnud plaani ja kaardimaterjali endise talu piiride täpsustamiseks. Kaasatud isik A.L. leiab, et vallavalitsus ei pidanud maa ostu-eesõigusega erastamisel järgima täpselt endiste talude piire ja plaani ning kaardimaterjali puudumisest jätma teostamata toimingud, mis olid vajalikud maa erastamiseks. A.L. märkis asja arutamisel, et H. ajab segamini asjaolud, et kumbki neist ei ole taotlenud omandireformi õigustatud subjektidena maa tagastamist vaid ostueesõigusega erastamist. Kaebaja esitatud maa erastamise avalduse alusel on koostatud Maa ostueesõigusega erastamise toimik (tlk 112), samuti on koostatud toimik A.L. maa ostu-eesõigusega erastamise kohta. (tlk 115). Katastriüksuse „Naga“ asendiplaan oli toimikus 16.06.2000 seisuga. Toimikus on Raasiku Vallavalitsuse korraldus nr 183, oü.G.E.Point maakatastriüksuse plaan, piiriprotokoll, Maakatastri õiend maakatastri registreerimise kohta 02.09.2002.a., Raasiku Vallavalitsuse korraldus nr 519 ja 487, maa müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping 11.12.02.a. milles EV ja A.L. sõlmivad lepingu maa ostu-eesõigusega erastamiseks ja lepingu 6 sõlmimise aluseks on Raasiku Vallavalitsuse 18.09.2002.a. korraldus nr 487 ja 09.10.02.a. nr
  3. A.L. on esitanud kaebustes 28.03.05.a. seisukoha kirjalikult ja leiab, et ta usub siiski, et H.H. ei soovi temale kinnistatud maad endale. Teab, et H.H. tegeleb küsimusega juba kaks aastat ja ka ajakirjanduse poole on ta pöördunud, kuid H.H.i väidetest ei ole õige, et vald tõmbas piiri läbi tema rajatise. Naga talu maadele mõõdetava piiri muutis sakiliseks asjaolu, et arvestati H.H. rajatud lillepeenraga, mille ta oli rajanud endisele kolhoosi põllule. Arvab, et 2002 detsembriks pidid olema H.H.iga kõik küsimused lahendatud ja piir kulgeb kooskõlas MKS ja muude õigusnormidega ning on selge ja arusaadav. H.H. jäi seisukohale, et kui piirid maha märgiti, ei olnud piiriprotokolli ja kui ta märkas värvitud piiriposte, siis läks kohe G.E.P. juurde ja nad väitsid, et on võimetud midagi muutma. Sai vallalt kaardi, mis näitas piiri mahamärkimist „jõnksuga“, mis on tingitud väärakast lähteülesandest. 11.12.01.a. pöördus kirjaga maavanema poole, siis vallavanema poole ja asja arutati 1, 5 t ja tema sai kaardimaterjali alusel anda selgitused I.S. (maamõõtja) ja A.Seppale. Esitas vallavanemale kirjaliku versiooni 11.02.02.a. ja 2002 pöördus ajakirjanduse poole; olid istungid sõnavõttudega omavalitsuses, 16.06.02 kirjaga lubati komisjoniga külastada sündmuskohta ja olukord üle vaadata, kuid seda ei tehtud. Pöördus keskkonnakomisjoni poole; Maa-ametist toimikut ei näinud ja 02.12.
  4. kirjutas Maa-ametile. 2003.a. jaanuari keskpaigani vastust ei saanud ja esitas 31.01.03 avalduse keskkonnaministeeriumile, mille vastust ei ole. Maa-ametis ei võimaldatud suuliselt olukorda täpsustada, 03.01.2003.a ilmus Äripäevas Kinnistusosakonna teade Naga talu kinnistamise võimalikkuse kohta. Vajaliku kirja esitas 31.01.
  5. Kinnistusosakonnale ja sai vastuse 11.02.
  6. Kuna siis sai selgeks, et mingit parandust ei tehta, hakkas otsima võimalust kohtusse pöördumiseks. Ta tegi kõik, et saavutada kohtuväline lahend. Tema huviks on, et tekiks tulevase tee ehitamise võimalus (suure tee pealt tema talu hooneteni), kuigi momendil ligipääsuks takistusi L. poolt ei ole. Siiski on see 90% tema maadel ja on ka olnud aegu, kus see maa on olnud ülesse küntud. Piiri kuju on kunstlik, juurde sai maad siiski L., kuna 07.01.05.a. sai vana kaardi Naga talumaade täpsete piiridega, mille alusel oleks saanud maa erastamist alustada. Tegi seega viivitamata endast kõikoleneva, et kinnistatud piire muuta ja nende muutmine on A.L.le kuuluva krundi poolt vajalik, kuna ühine piir kulgeb liiga käänuliselt. Piir takistab ka uue tee rajamist ning piiri teistsugusel kulgemisel tuleks rajada uut teeosa vähem ehk siis tekivad kaebajale väiksemad kulutused. Kaebaja peab käima üle kolmanda isiku A.L. maa, et saada oma maja juurde. Majani kaebaja krundilt mingit teed ei tule ja maakorraldaja on vastutustundetult lähteülesande maha pannud. . ASJA KOHTULIK ARUTAMINE H.H. SEISUKOHAD JA NÕUE Palub tühistada Naga mü erastamise kohta antud Raasiku Vallavalitsuse korraldused nr 183, nr 487 ja 519 ja kohustamisnõudes (liidetud haldusasi nr 3-06-576). Kaebaja jääb ka teise kaebuse nõude juurde, kuna ta pole rahul piiri mahamärkimise ettepanekuga ja palub lahendada oma maa tagastamise avaldus lähtudes tahtest, kus on kirjas, et maa kuulub erastamisele Postiga pooleks. A.L.le määratud Naga talu osas tahab, et piir jääks nii nagu kaartidel endise talu ajal oli. Põhjuseks nimetas, et siis pääseb lihtsamini välja suurele teele. 7 Kangru mü ja Naga mü piiri mahamärkimisel ei arvestatud endise talu piiridega; erastaja tahet; kohalikke olusid ei arvestatud, kuna piir kujundati üle kivivare ja uue tee rajamist raskendavalt, kuna uus tee tuleb rajada pikemana, kui järgida praegust piiri ja ta tahab uue tee rajada mööda piiri. MKS § 5 nõudeid on eiratud. Vanade piiride täpne kaart kajastab olukorda Kangru A67, Naga talu A18 vahelise piiri osas ja A68, A69 ning A70 osas. Ta loobus soovist A70 maa erastamiseks, kuna vald soovis seda maad endale. Loobumise tegi vastuskirjaga Raasiku vallavalitsusele 3210/7-11 31.03.03.a. tlk
  7. Selle taandumise kõrval jäi ta aga soovi juurde, mis vald oli temale varasemalt lubanud ja nimelt, et Kangru talu moodustatakse maade erastamisel mü A67, A68 ja A69 arvel Kangru taluna. Vajalikud avaldused on esitatud vallaametnike endi juhendamisel ja tuleb lugeda, et avalduse maa erastamiseks esitas ta 11.05.99.a. nr 334/1-12, selles oli soov erastada mü A68, A69 ja A70 ja see avaldus jäi erastamist korraldavate isikute valdusesse, mis nähtub kirjast Raasiku VV-selt ehk kiri 107/
  8. Ta esitas ka teabenõudena 20.04.06.a. A.Kivimäele nõude , et see kätte saada. Kivimägi oli temale teatanud, et edastas 21.04.06.a. vastuse. Ta sai Naga talu kohta täpsemad andmed ja klassitamise registri andmetel 1928.a. nähtub pindala ilma lahustükita 47, 060 ha. Praegusel kaardil on Naga mü suuruseks 47, 60 ha ja piiriprotokollis on öeldud, et Rambaka ja Kärneri piire ei muudetud, siis sai ainus muutus olla Kangru talu moodustuval piiril ja Naga talu piiriprotokollis ei ole sellest juttu ehk pole märgitud, kellega piirnevad piiripunktid 21-
  9. Kohtule saadetud kirjaga 10-7/1360 21.03.06.a.vastamisel ei süvenetud põhjustesse, miks ta oli tegelikult saatnud kirja Maavanemale. Kirjast, millega vastati Maavanemale 14.01.2002.a. nr 2059/7-11 nähtub, et talle lubati erastamise võimalus MRS § 22.1 lg 2 alusel A68, A69 ja A70 kohta. Esitab tlk 199 oma nägemuse, missuguse maa-ala erastamist ta soovib ja vastavalt piiriettepanekut. Sinna on hõlmatud viirutatud alana mü A67, A69, A
  10. H.H. esitas Raasiku Vallavalitsuse kirja temale, mis saadetud 16.03.06.a. nr 10-7/1529 tlk 200 ja milles teatatakse, et suulise järelpärimise vastusena vallavalitsuse dokumentide registri raamatus 11.05.99.a. väidetavalt esitatud avaldust nr 1-12/334, mis oli esitatud Raasiku Vallavolikogule, ei ole ja avalduse sisu ei saa kindlaks teha, kuna avaldust ei ole vallavalitsuse arhiivis säilinud, sest kirjavahetuse tähtaeg on 5 aastat. Seega ei saa H. oma avaldust kohtule esitada. Veel esitas ta toimikusse oma pöördumise 20.05.06.a. , milles ta palub väljastada oma
  11. 05.99.a. avalduse Raasiku Vallavolikogule ja palub teavitada avalduse lahendamise käigust. Kaebaja leiab, et Raasiku Vallavalitsus on tegevusetu ja selle tõttu tuleb kohustada, et tema tahteavaldus, mis oli suunatud vabade maade A68, A69 koos A70 erastamisega oleks arvesse võetud ning vastavalt tehtaks piirettepanek, et ta siis saaks algatada katastriüksuse moodustamise. 12.01.06.a. Raasiku vallavalitsuse kirjaga saadud kohustu sõlmida leping katastriüksuse moodustamiseks ei ole täidetav, kuni vald ei arvesta tema ettepanekut. Ta peab mesilasi ja soovib neid pidada kuni 30 taruni ja ta vajab suuremat maad. H. esitas kohtule tlk 188 teatise 20.04.06.a. Tallinna Lillekasvatajate Liidult (TLLL) selle kohta, et liit arendab omatoodetud kauba müüki; liidu liige on ka H.H. ja seda aastast
  12. Tema ja ta pere peamiseks tegevusalaks on sibul-lillede ja põllulillede ning meetaimede kasvatus, ta tunneb hästi mesindust ja tegeleb õuna-marjakasvatusega. H. palub välja mõista kohtukulud Raasiku VV-lt: õigusabi order-kviitung nr 5 03.04.2003.on kohtusse pöördumise abi; Rahvusraamatukogu- 100 kroonine kaart kohtumaterjalide paljundamise eest. Juriidiline konsultatsioon- OÜ Hartgrupp kviitung nr 257- enne kohtuistungit võtsin õigusabi. Kviitung 281- õigusabi-konsultatsioon. Kviitung -arve 27.04.
  13. õigusabi konsultatsioonid. Riigilõiv 10 krooni. 29.05.
  14. 21 krooni eest on kaebaja 8 paljundanud kohtus materjale. Rahvusarhiivi kviitungid (5 tükki). Loendist punkt 9 jääb ära, kuna RA need kviitungeid kohtutoimikusse ei esitatud. HK-s koopiaid tehtud 6 krooni eestloetelust jääb välja punkt nr
  15. Volikogu otsuse koopia. Aruküla RK order-kviitung jääb ka taotlusest välja. Loetelus p 16 jääb samuti välja. Punkt 17 jääb ka välja. Punkt 18 jääb välja loetelust. Punktis 19 sõiduasi Raasikule läks maksma tegelikult 70 krooni, arve on 200 kroonile. Teine arve Raasikule sõidu kohta, mis on näidatud 100 krooni, on tegelikult ka 70 krooni. Punktis 19- 13.03.06 osas Raasiku VV esindaja ütles, et see polnud vajalik sõit, nemad olid esitanud kirjaliku seisukoha ja see üle kommenteerimist ei vajanud. 13.03.06 käis H. vallavanema juures ja 16.03.06 oli juristi juures. Kaebaja seob vallavanema juures käimist kohtukuluga, aga vastustaja vaidleb sellele vastu ja ütleb, et see on seotult maa erastamise teatega. Punkt 21: kaebaja tutvus volikogu dokumentidega, et tõestada oma seisukohti. Võttis välja Raasiku vallavolikogu protokollid nr 6 ja nr
  16. Ühest nähtud , et H. võttis volikogus sõna. Punkt 21 ja 22 jääb loetelust välja. Kokku 1180,- + 70,- + 1180,- + 1180,- + 590,- + riigilõivud + bensiinikulud. RAASIKU VALLAVALITSUSE SEISUKOHT Palub jätta kaebused rahuldamata. Toimikusse esitatud materjalid ja selgitused kinnitavad, et H.H. pidi esitama maa ostueesõigusega erastamise avalduse seaduse kohaselt 01.01.1998.a. H.H. esitas nõuetekohase avalduse 30.12.97.a. ja selles ta taotles elamu juurde maa erastamist ja soovis, et maa erastataks endistes piirides, mis oli olnud talumaa juures. 11.12.
  17. kinnitas ta Harju Maavalitsusele täiendavalt oma soovi erastada Raasiku vallas Perila külas Kangru talu maa endistes piirides. Teist avaldust ehk peale 01.01.98.a. esitatud avaldust maa erastamiseks ta ei esitanud ja kui ta selle ka oleks esitanud, millest nähtuks soov erastada suurem maa-ala eluhoonete juurde, siis ei oleks tohtinud vald sellega arvestada, sest peale tähtaega ei saanud tahteavaldust muuta maa suuruse osas. Seda on kaebajale kirjalikult ja suuliselt selgitatud. Küll on aga erinevatel ajaetappidel seotult Naga piiri vaidlusega pakutud kaebajale võimalusi erastada teise piiri äärde vabadest maaüksustest soovitud maa suurusest puudujääv osa, mis ei ole samane tunnustada soovi osta veel täiendavalt juurde 2 ha maad. H.H. ajab mõisted ja selgitused seksitavalt segamini. Kui ta oleks ostnud lauda, siis oleks kaalutud, kuipalju ta saab lauda juurde erastada maad, kuid siis oleks tulnud esitada vastav avaldus. Helve Endla ja H.i vaheline kokkulepe ei näita, et H.H. soovis osta lauta ja Helve Endla seda müüa. M.M.P. ostis lauda ja esitas maa erastamiseks avalduse, mis tuli lahendada. Nagu nähtub kirjavahetusest, on H.ile teatatud 14.02.02.a. Kangru talumaade erastamise võimalikkusest kompaktselt hoonete juurde u 6 ha; 02.012.02.a. kirjaga teatati, et naabruses oleva lauda ostis M.P., kes soovib maad erastada; 06.02.03.a. kirjaga teatati, et Kangru A67, Sipelga A70; Kapuka A68 ja Kivila A69 pindala on kokku 11 ha, millele on esitatud 2 avaldust: Kangru talule H.H.; Sipelga talule M.P.. Jagades võrdselt maa M.P.i ja H.i vahel jääks M.M.P.le maad 5 ha ja H.ile 6 ha. Kuna M.M.. on loomalauda omanik ja põllumajandustootja, siis tuleb tema avaldusega arvestada. Piiride kulgemise ettepanek on välja saadetud ja kuna pooled omavahel teistsugust või muudetud kokkulepet ei saavutanud, siis tuleb füüsilisest isikust ettevõtja M.P. õigustega arvestada. Tal on eelisõigus lauda juurde maa erastamiseks vastavalt MRS §
  18. 1 lg 2.2 ja maa ostueesõigusega erastamise korra p 13.2 alusel. Kuna Raasiku Vallavalitsus ei ole saanud H.H.ilt õigeaegselt vastuseid ja ettepanekuid ning on korduvalt pidanud selgitama ühtesid ja samu küsimusi, siis on erastamine takerdunud. Kõigil ülejäänud avaldused esitanud isikutel on erastamine viidud lõpule, mis kinnitab, et 9 vastustaja ei viivita ega ole tegevusetu, kuid H.H.i puhul takerduti erinevatesse vaidlustesse. Vallavalitsus on suutnud siiski teha järgmised toimingud: ta on väljastanud Kangru Katastriüksuse piiride kulgemise ettepaneku; teatanud maa erastajale tähtajad maakatastriüksuse moodustamiseks, on avanud maa ostu-eesõigusega erastamise toimiku. Piiride kulgemise ettepanek saadeti kaebajale tähtkirjaga 10.12.05.a. Käesolev piiride kulgemise ettepanek on 3-4 korda esitatud ja eelmised olid esitatud 1999-2003.a. H.H. on kohustatud tellima katastriüksuse moodustamise tööd 3 kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest ja teavitama vallavalitsust 10 päeva jooksul tellimuse saamisest. Toetudes MRS § 22.1 lg 2, lg 2.2 ja lg 6, § 23 lg 1 ja lg 1.1, MRS ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 14 lg 2 ning VV 06.11.96.a. määrusega nr 267 kinnitatud korrale tuleb H.H.i kaebus jätta rahuldamata. Vaidleb vastu ka kohtukulude nõudele, kuna kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kinnitab, et A.L. erastatud maal asuv tee on jäetud üldkasutatavaks teeks ning teeküsimus on püstitatud kunstlikult. A.L. SEISUKOHT Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ta andis oma avalduse maa erastamiseks 1991 ja püüdis täita kohustused, mis vald seadis. Kui maamõõtjad mõõtsid maad, siis avastas, et krundile pääsemiseks kasutusel olnud ja nüüd tema kinnistut läbiv ühine tee on katastrimõõdistamise järgi tehtud avalikuks teeks. Kuna ta seda küsimust ei vaidlustanud, siis ta seda enam ka ei saa vaidlusta. Seega ei vasta tõele kaebaja seisukoht, et tema ei pääse oma maa peale. Kuna tee jäeti avalikuks teeks, siis ei saa keegi takistada kaebajat kasutamast senist teed. H.H. võib oma krundile jõuda ka asfaltteest ja rajada sealt otse oma elamuni uue tee ja selle tee rajamisel ei ole mahamärgitud piir mingil viisil takistuseks rajada tee või rajada see otstarbekalt ja täpselt nii sirgelt, kui H.H. seda ise soovib. Piiri kulgemine tee kasutamist ei mõjuta. Krundi piir on mõõdetud ja puudub vajadus selle muutmiseks. H.i avaldused vallale kinnitavad, et ta soovis piiri kulgemist nii nagu olid olnud endise talu maade piirid; samas oli H.H. kunagi palunud temalt, et ta sisuliselt loobuks osast maast, mis olid L. avalduses märgitud endise talu maana ja millistes piirides ta soovis maad erastada. Kuna maa oli riigi omandis, siis selgitas ta vastu, et riigi maaga ta kaupa teha ei saa. Kuigi H. esitas avalduse endise talu piirides maa erastamiseks, oli tema soov jutuajamisel hoopis teistsugune- H.H. tahtis teistsugust piiri, kui olid endise talu piirid ja ta soovis poolitada metsa-ala, mis oleks tunduvalt vähendanud L. avalduses märgitud maad, sh soovis ta saada lisaks tema avaldusega hõlmatud metsamaale ka L. avaldusse jääva metsa-ala; ta ei nõustunud sellise ettepanekuga ning seetõttu ei saanud vald tema avaldust arvestamata jätta ning erastas maa nii, nagu see oli avalduses ja looduses võimalik ning otstarbekas. See ettepanek ilmselt vallavalitsusele ei ole H.i poolt esitatud, see oli omavaheline jutuajamine ega toonud kaasa kaebaja õigustatud ootust. Mõlemal krundil on metsaservades kivihunnikud ja kui kaebaja soovib teha uue tee, siis tuleb tal kivihunnikuid, kui need jäävad ette, nihutada. Seda tuleb teha mistahes kohast tee rajamisel, kuna ka tema ning teiste maadel on kivihunnikud, kui hakata teed rajama asfalttee kaudu. Praegu aga puudub üldse vajadus uue tee rajamiseks. L. vaidleb kaebusele vastu, piir on nagu ta märgiti ja uuesti mõõta pole vaja, piir on maha pandud. Piir on otstarbekas, mingit probleemi ei ole. Tuleb arvestada, et ta on teinud kulutusi maa omandamiseks, asunud seda kasutama ning tal on tekkinud usalduse kaitse. 10 MARTIN –MARGUS POST SEISUKOHT Tema erastas Rambaka talu ja see on eraldi kantud katastrisse ega puuduta H.H.i küsimusi. Endise Sipelga talu mü läks jagamisele ja pool Sipelga maaüksusest jäi vabaks ja selleks, et Rambaka talu piir sirgelt jookseks, sai ta pooleks mõõdetud. Pool Sipelgast mõõdeti temale ja pool Sipelga, Kirila ja Kapuka mü pidi erastama H.H. ja seda teadis ta H.i jutu põhjal. Poole Sipelga mü peal on laut. Kuna H.H. ei saanud Helje Endlaga lauda hinnas kokkuleppele ja ei soovinud lauta osta, ei sõlminud ostu-müüki, siis ostis ta ise ära lauda ning esitas maa erastamisavalduse. Kuna seaduse järgi on õigus kuni 50 ha teenindusmaad juurde saada sinna, siis esitas ta avalduse 5 ha saamiseks; ta on põllumajandustootja ja soovib maad põllumajandusega tegelemiseks. On nõustunud valla poolt tehtud piiriettepanekuga ja sellega, et 700 ruutmeetrit jääks H.H.ile, mis ta on vähem saanud oma talumaadest ja võiks viia maa erastamise alla soovitud 6 ha. Looduses on piir kätte näidatud, seal jookseb aed ja vanad kiviaiad on ka olemas. H. peale eelmist istungit ühendust ei võtnud kuid ca nädal tagasi, umbes 27 aprillil 2006.a. oli temaga vestlus. Tema tahab Kapuka ja Kirila maaüksust saada endale. Ta ei nõustu sellega ja kinnitab kohtule, et muid kokkuleppeid ei sõlmi. H.H. kardab veel, et ta ei luba H.il vett kasutada, kui ta vajab lisavett oma lillekasvatuses kastmistöödeks. Oma kaev võib jääda tal suvel kuivaks, kuna ta kastab palju. Aed on tal umbes 1000 ruutmeetrit, seal on tal lillekasvatus, mesilad, õunapuud, marjad. H. palus oma maja ümber hein ära niita, kuna ta ei kasuta niipalju maad. Õueala on lillede all, maad on seal küll mida harida, tuleohutuse mõttes on M.M.P. heina ise ära niitnud. Hein on hõre ja see töö on suhteliselt kulukas. Mesilate pidamiseks on maad piisavalt ja jääb arusaamatuks, missugused kaebaja õigused on piiratud. Palub kaebus jätta rahuldamata ning mitte kohustada valda erastama H.H.ile seda maa-ala, mis kuulub erastamisele tema loomalauda juurde. Juba 2001 detsember võisid olla tema loomad laudas ja lauda ostis ta 15.11.
  19. ning sinna maa-alale ei olnud esitatud teisi maa erastamise avaldusi. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimikusse esitatud materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et vaidlus on puhkenud H.H.i ekslikust arusaamast, missuguse avalduse ta esitas ning missugused lubadused oli andnud Raasiku Vallavalitsus. Nähtuvalt kaebuse asjaoludest soovis H.H. ostu-eesõiguse korras erastada temale kuuluva elamu ümber maad ja esitas 30 12.97.a. seadusega ettenähtud avalduse. A.L. antud selgitustest nähtub, et temaga oli kaebajal jutuajamine, mille käigus soovis H.H. muuta endise talumaa piire ja selliselt, et A.L. avaldusega kaetud osa jääks erastamiseks H.H.ile, kuid sellist kokkulepet ei sündinud, mistõttu ei saanud H.H. esitada ka avaldust 30.12.97.a. avalduses märgitud maa suuruse muutmiseks. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta vallavalitsusele oli esitanud taotluse, milles soovis A.L.le kuuluva kinnistu ühise piiri juures erastada maad nii, et A.L.le erastatud maast oleks jäänud pool metsamaast H.H.ile. Avaldustest nähtub üheselt, et ta esitas avalduse maa erastamiseks piirides, mis ühitisid endise talumaa piiridega ja suurusega. 11 Kaebuse materjali analüüs ja asjaolud viivad kohtu järeldusele, et H.H. ei esitanud teist avaldust, mis võiks kaasa tuua õiguse erastada elamu hoonete juurde rohkem, kui 30.12.97.a. avalduses märgitud. Esmalt tuleb märkida, et elamu juurde maa ostu-eesõigusega erastamise avaldust ei saa esitada muude pöördumiste või kaebuste koosseisus ja kaebaja oli esitanud küll vallavolikogule kaebuse, mis ei ole säilinud, kuid ei käsitletud maa erastamise avaldusena. Juhul kui H.H. oleks soovinud, et see võetakse aluseks maa erastamisel, siis oleks ta kõigis oma järgnevates pöördumistes näidanud, et tema avaldust ei ole saadetud vallavalitsusele, ei asu seal toimikus jne. Vastupidiselt tema pöördumised ja saadud vastused kinnitavad, et vaidlus käis selle üle, kas tema avaldus 30.12.97.a. jäeti osaliselt arvestamata, kuna ta soovis endise talumaa piiride ja suuruse järgimist ja ei soovinud kaotada maad Naga mü ja Kangru mü piiri juures. Samas tuleb nõustuda teiste protsessiosaliste seisukohaga, et H.H.ile oli lubatud nn maa suurema eraldamise nõusoleku all ikkagi vaid nõustumist mõõta nn tasaarvestusena temale soovitud maa suurus välja seal, kus tal hakkab kulgema ühine piir M.M.P. poolt erastamisele kuuluva maaga. See lubadus on leidnud igati kinnitamist ka asjaoludes märgitud dokumentidega ja sealt nähtub, et vastustaja ei olnud keeldunud nn kompenseerimast seda maaosa, mis jäi A.L.le mü Naga erastamisel. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohtadega, mis toodud kaebuse asjaoludes ja vastustaja seisukohas. Et H.H. ei esitanud elamu juurde maa erastamise avaldust suuremas ulatuses kinnitab ka asjaolu, et seaduse kohaselt sai ta esitada avalduse kuni 01.01.1998.a. ja mitte 11.05.1999.a. kirjaga nr 334/1-
  20. Kohus märgib veel, et kuigi ei ole võimalik kontrollida, missuguse kaebuse H.H. esitas 11.05.99.a. ja missuguses sõnastuses tema väidetav maa erastamise avaldus seal oli märgitud, ei ole sellel ka käesolevalt tähendust. H.H. on esitanud küll volikogule nõude otsida välja see avaldus, kuid kohus ei pea ootama selle tulemust. H.H. ei saanud esitada avaldust elamu juurde maa ostu-eesõigusega erastamiseks aastal 1999, kuna avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud 01.01.98.a. Samas, kui H,.H. ekslikult leidis, et ta esitas mingi muu avalduse, näiteks soovis erastada põllumajandustootjana tema maaüksusega erastamisele jäävat vaba maad, ka siis ei oleks sellel avaldusel tähendust. Protsessiosaliste vahel, sh kaebajal ei ole vaidlust küsimuses, et M.M.P. esitas erastamiseks vabaks jäänud maal asuva lauda ostmise järgselt avalduse, et erastada maa põllumajandustootjana. H.H. selliseks tootjaks ei ole end registreerinud ja ta tegeleb LLKL raames aktiivselt lillekasvatusega ja tunneb mesindust, kuid ta ei ostnud loomalauta, mille juurde ta oleks esitanud maa otsmiseks avalduse. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, mis kehtivad M.M. P. avalduse kohta ja eelistatud antud juhul on M.M.P. õigused tema avalduse alusel. Selle tõttu ei saa kaebaja nõuda maa võrdset jagamist. Kui asja materjalid ja protsessiosaliste selgitused kinnitavad, et H.H.ile on tagatud viimase piiriettepanku realiseerumine, kui ta vaid ise täidab tähtaegselt temale pandud kohustused. Kohus ei nõustu H,H.i seisukohaga, et A.L.le kuuluva kinnistu suhtes tehtud korraldused kuuluvad tühistamisele. Kohus ei tuvastanud, et H.H.i õigusi rikutakse maa erastamisel A.L.le põhjustel, et maa piir ei arvesta kohalikke olusid, et eirati võrdse kohtlemise printsiipe või seati keegi eelisolukorda ja maa piir ei ole piisavalt sirge, selge või otstarbekas ja ei võimalda kaebuse esitajal uut teed rajada. MRS § 22.1 lg 6 kohaselt määrab väljaspool linna erastatava maa piirid ja suuruse vastavalt planeeringu ja maakorralduse nõuetele kohalik omavalitsus. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 4 näeb ette ühe maakorraldusnõudena otstarbeka juurdepääsutee tagamise kinnisasjale, kuid see ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks võrdsete õigustega maa ostu-eesõigusega erastajatele matükkide piiride ja suuruse kindlaksmääramisel tagama juurdepääsuteena tulevikus rajatava tee kaudu ehk teelt, mida veel ei ole rajatud. Otstarbekas juurdepääsutee on olemasolev tee, mille kaudu kaebuse esitaja on senimaani liikunud oma krundile ja mis on käesolevaks ajaks 12 jäetud üldkasutatavaks teeks. Peale selle on kaebaja ja protsessiosaliste selgitusel võimalik ehitada uus tee vahetult asfalteelt üle kaebaja krundi. A.L.le mahamärgitud piiri kulgemine ka selle muutmise soovil ei tekita senise tee kasutamisel mingeid muutusi, kuivõrd tee ristub kaebaja krundiga ja lõikuks endisel viisil A.L. kinnistu piiriga. Märgitut kinnitab ka plaani ja kaardimaterjal. Kohus nõustub väitega,

§ 22

.1 lg 2 kohaselt maa ostu-eesõigusega erastamisel ei tohi rikkuda teiste ostu-eesõigust omavate isikute õigusi. Seega, kui vallavalitsus arvestas kaebaja ja A.L. senise maakasutusega, kaebaja tahteavaldusega- erastada maa endise talu piirides, siis ei pidanud vallavalitsus tegema kaebuse esitajale mingeid muid ettepanekuid, kui kontrollima, et H.H.ile oleks tagatud moodustuvale kinnistule juurdepääsutee ja tehtud kindlaks endise talumaade kulgemise ligilähedased piirid. Kuigi vallavalitsus ei leidnud looduses ülesse kõiki endise talu piirimärke, ei saa väita, et endise talu piiride kulgemisega ei oleks arvestatud. Vallavalitsus selgitas, et maamõõtja teostas 10.06.2000 mõõdistustööd ja H.H. avaldas, et ta pole piiriga nõus. Maamõõdutöid teostav G-point töötaja S.Vikat tuli vallavalitsusse ja koos valla esindajaga vaadati üle plaani-ja kaardimaterjal ja kuna piir ühes piiripunktis liikus H.H.i majale väga lähedale, siis otsustati, et kaotatakse ära piiripunkt nr

  1. Vastustaja esitas toimikusse mustandi, mille alusel kulges esialgne mõõtmine. Piiripunktid nr 25-26 on pandud paika endise kaardi järgi ja see enam -vähem jälgib vana talu piire. H.H.i soov oli tähistatud punase joonega. Maamõõtja märkis piiri maha1938 aasta skemaatilise kaardi järgi, kuna piirikividest oli selles piirilõigus säilinud vaid üks ehk see oli punktis nr 23-s. Selle järgi maamõõtja rekonstrueeris piiri ja tähistas need looduses ja katastriüksuse plaan tlk 7 kinnitab, et see piir matkib ka kujult endise talumaa piiri. I.S. selgitas, et tehti võrdlus ning olulisi lahknevusi ei tuvastatud. H.H. sai looduses piiripunktidest teavet 2001 suvel I.Semidorilt, kes tutvustas Naga maaüksuse plaani; H.H. kinnitas, et ta ise nägi tähiseid looduses, ehkki selleks ajaks vald haldusakte välja ei olnud andnud. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt maakorralduse läbiviimisel tuleb tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, luua lihtsad ja selged piirid ning arvestada looduslike piiridega. H.H. leidis, et tema ettepanekut järgides oleks need nõuded täidetud. Vastustaja ja A.L. jäid seisukohale, et need nõuded täideti. Kohus on eelnevalt märkinud, et piiri muutmise vajadusena nimetatud kaebaja põhjus juurdepääsutee küsimuses ei ole asjakohane. Jätkub senine teekasutus, et pääseda kaebaja kinnistule ja piiri kulgemine ei muuda tee senises kasutuskorras midagi. Soovi korral rajada uus tee, on võimalik see rajada sõltumata piiri kulgemisest kas piiriäärsena või mitte, otstarbekalt. Et A.L. või kaebaja maale jäävas metsatukas on kivihunnikud, mis väidetavalt toovad kaasa vajaduse lisatööks, ei ole seotud piiriküsimusega. H.H.ile on tagatud senine juurdepääs elamule ning senist olukorda ei ole halvendatud. Vastustaja ja kolmas isik A.L. selgitasid, et looduses jäeti endiste talude täpsed piirid järgimata vaid põhjusel, et arvestati, kuidas kaebaja oli tegelikkkuses maad kasutama asunud ning H.H.i poolt haritud maa arvati seetõttu tema maaks, ehkki see muutis endise kinnistu piiri. Piiripunkt, mis oli piiri mahamärkimisel liialt lähedal kaebaja hoonele, kaotati ning selliselt saavutati sirgem piir. Vallavalitsuse hinnangul muutus endise talumaade piiri muutmisest kinnisasi tervilikuks ning selle kuju, piirid ei ole vastuolus maakorraldusnõuetega. Kuna piiri mahamärkimisest väitis H.H., et ta kaotas osa endisest talumaast, siis selgitati talle, et kaotatud maa suuruses eraldatakse temale ligilähedases suuruses maad teise piiri mahamärkimisel. Vallavalitsuse hinnangul A.L.ga külgnevas osas võrdluses endise talumaa piiriga on kaotanud H.H. ca 700 ruutmeetrit; erastamisel maa soovitud suuruse saavutamiseks tehti kaebajale kirjalikult viimast korda ettepanek 07.12.05.a. ja sellest nähtub, et teise piiri äärde jääva maa arvelt. Kohus ei tuvastanud, et jäeti tagamata kinnisasja terviklikkuse seisukohalt vajalikud nõuded ning et piirid ei ole selged. Vallavalitsus on käesoleva ajani teinud H.H.ile mitmeid ettepanekuid maa erastamiseks, kuid H.H. ei ole nende ettepanekutega nõustunud, mis ei 13 tähenda, et Naga talu maadest tuleks kaebuse esitaja piiri kulgemise huvides teha ümbermõõtmisi. Teisalt märgib kohus, et kuigi kohus luges kaebuse tähtaegseks, tuleb antud juhul arvestada õiguskindluse põhimõttega. HMS § 67 lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti kehtetuks tunnistada isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. A.L. on haldusasja materjalidest nähtuvalt omandanud kinnistu ja teinud kulutused, mis olid vajalikud, et sõlmida ostu-müügileping. Ta on kinnistu maad asunud kasutama. Riigikohtu halduskolleegium on 10.10.2002 kohtuotsuse nr. 3-3-1-42-02 ps 10 leidnud, et isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Samale seisukohale asus Riigikohus 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-8-02 . Seega on haldusorgan ja kohus kohustatud asja otsustamisel kaaluma kinnistu omaniku A.L. ja erastaja H.H.i huve. Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi 2006.a. otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-81-05 märgiti, et „Riigikohtu halduskolleegium leidis
  3. detsembri
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-01, et omandireformi käigus antud eelhaldusaktidele võib isik tugineda ning ta võib usaldada, et ilma mõjuva põhjuseta neid küsimusi ümber vaatama ei hakata“. Kohus leidis, et vastustaja ei rikkunud kaebuse esitaja õigusi ning kaebajal ei ole tekkinud mõjuvat põhjust, miks tuleks mahamärgitud piiri muuta. Kuigi kohus luges kaebuse tähtaegseks põhjusel, et asjas ei esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja oleks saanud tutvuda vaidlustatud haldusaktidega ja vastupidiselt, kui ta sai tutvumiseks haldusaktid, siis esitas tühistamisnõude tähtaegselt, ei tähenda see, et kuna piiri on võimalik maha märkida veelgi otstarbekamalt, oleks kaebajal õigus nõuda haldusaktide tühistamist seda niivõrd pika aja möödudes. Kohus ei tuvastanud ka menetlusnormide sellist rikkumist, mis kinnitaks, et kaebaja oli jäetud ilma vajalikust informatsioonist ja et ta ei saanud teha ettepanekuid, kuidas paigutada piir otstarbekamalt. A.L. saab oma vastuväidetes tugineda usalduse kaitsele. Kohus nõustub ka vastustaja ja A.L. seisukohaga, et ostu-eesõigusega maa erastamist soovinud naabrid A.L. Naga talu maade erastamiseks ja H.H. Kangru talu maade erastamiseks soovisid erastada maad võimalikult vanade talude endistes piirides ja vald selle sooviga arvestas. MRS § 22 . 1 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suurused ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorraldusnõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vana talude piire ei pea täpselt järgima Ka Maa-amet on selgitanud,

§ 22

lg 1 kohaselt saavad teiste hulgas ostu-eesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Maa erastamise ulatus on sätestatud MRS § -s 22.

  1. Lõike 1 kohaselt võib ostu-eesõigusega maad erastada MRS § -des 7,8,9, 10, § 20 1.1 ja 1.2 lõikes ning § -s 21 sätestatud ulatuses kui §-st 22.1 endast ei tulene teisiti. Väljaspool linna või tiheasutusega ala piire asuva elamu omanikul on õigus osta erastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem kui 50 ha, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostu-eesõigust omava isiku õigusi. MRS § 22.1 lg 6 kohaselt määrab erastatav maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorraldusnõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vallavalitsus ongi nii toiminud. Vabariigi Valitsuse 06.11.96.a. määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Kord) p 13 ap 2 kohaselt määras vallavalitsus korra p-des 13.1 ja 13.2 kindlaks ostueesõigusega erastava maa suuruse ja piirid. Olid määratud vastavad töötajad, kellel oli õigus koostada maa piiride kulgemise ettepanek ja piiride kulgemisele kirjutasid alla Naga talu poolses küljes ettepaneku 14 koostaja, maa taotleja ja A.L. oli nõustunud piiri kulgemisega. Kuna kaebaja ei nõustunud mahamärgitud piiriga ja esitas oma seisukohad, kuid ikkagi ei asunud tellima vajalikke töid, siis ei saanud samal plaanil ühiselt kahe naabri suhtes ettepanekut teha. H.H.i teise piirinaabri M.M P.ga palus vald kaebajal saavutada kokkulepe, juhul kui M.M Post nõustunuks H.i soovidega, siis ei teeks ilmselt vald takistusi kokkuleppe kinnitamisele. Kuna M.M P. aga ei ole soovinud loobuda oma esitatud avaldusest ja palus loomalauda ümber erastada kogu vaba maa ning H. ei saavutanud teistsugust kokkulepet, siis on vald kohustatud arvestama M.M Posti avaldusega ja ei nõustu H.H.i sooviga erastada sinna 2 ha maad. Korra p 13.2 ap 2 kohaselt juhul, kui sama maatüki ostueesõigusega erastamist taotlevad mitu isikut ja nende hulgas ei ole MRS § -i 22.1 lg 2.2 nimetatud subjekti ehk põllumajandusliku tootmisega tegelevat isikut, siis jagatakse maa nende vahel nii pindala kui ka väärtuse ja maakorraldusnõuete kohaselt võimalikult võrdselt. Sama punkti ap 3 kohaselt juhul, kui üks isikutest on õigustatud loomakasvatushoone juurde maad MRS § 22.1 lõikes
  2. 2 sätestatud ulatuses ja kui kaks võrdset isikut taotlevad seda maad ning nad ei jõua kokkuleppele maa jagamise suhtes, võib kohalik omavalitsus vastava maa ostueesõigusega erastaja määrata läbi suulise enampakkumise. Kuna aga H. ei ole üheks selliseks isikuks ja M.M. P. on loomakasvatushoone omanik, ta on registreeritud põllumajandustootjana, siis ei saa H.H. nõuda selle sätte alusel maa võrdset jaotamist. Kohus nõustub vastustaja viidatud õiguslike aluste ja tõlgendusega. Piiride kulgemise ettepanek saadeti kaebajale tähtkirjaga 10.12.05.a. Käesolev piiride kulgemise ettepanek on 3-4 korda esitatud ja eelmised olid esitatud 19992003.a. H.H. on kohustatud tellima katastriüksuse moodustamise tööd 3 kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest ja teavitama vallavalitsust 10 päeva jooksul tellimuse saamisest. Toetudes MRS § 22.1 lg 2, lg 2.2 ja lg 6, § 23 lg 1 ja lg 1.1, MRS ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 14 lg 2 ning VV 06.11.96.a. määrusega nr 267 kinnitatud korrale tuleb H.H.i kaebus jätta rahuldamata. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus, et kohustada vastustajat erastama temale lisaks veel maad 2 ha ulatuses, kuna tema avalduse ja tahe olevat olnud selline. Kohus ei tuvastanud, et kaebuse esitajal on õigus erastada lisaks 6 ha-le veel ka 2 ha. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kui kaebus jäetakse rahuldamata, siis kaebuse esitajal tekkinud kohtukulud jäävad kaebaja kanda- HKMS § 92 lg
  3. Karin Kalmiste kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.