lõike 1 kohaselt kaasatakse üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Tulenevalt
lõikele 5 tuleb kinnisasjade omanikele tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatada üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu aeg ja koht kaks nädalat enne avalikku väljapanekut. Seega on tegemist planeerimismenetluse normide ilmselge ja olulise rikkumisega. Kuigi kaebaja sai avalikul arutelul suuliselt oma vastuväited esitada, ei saa seda lugeda piisavaks, sest kaebajal ei olnud võimalik valmistuda avalikuks aruteluks liiga lühikese ja seadusega vastuolus oleva etteteatamistähtaja tõttu ning sisuliselt ei tekkinud tema vastuväidete pinnalt diskussiooni. Üldplaneeringu kehtestamise määruses on kaalutlusvead. Karksi valla üldplaneeringuga on reserveeritud avalikult kasutatavana kaebuse esitaja kinnistut läbiv tee, kuid on jäetud igakülgselt ja põhjalikult kaalumata muud võimalused Nuudsaku järve kallasrajale juurdepääsu loomiseks. On jäetud arvestamata ja kaalumata kaebuse esitaja kui omaniku huvid ja temale tekkivad negatiivsed mõjutused. Nuudsaku järve kallasrajale on võimalik pääseda Muri kruusakarjääri teed ja Tuhalaane-Muri teed mööda. Mõlemad need teed on planeeringuga määratud avalikuks kasutuseks. Suuga külas, mille poolt Nuudsaku järve tee saab alguse, on 14 elanikku. Samas on Muri külas poole rohkem elanikke, ka jääb sinnapoole 2 Muri häärber ja mitmed puhkamisvõimalused. Nuudsaku järve tee avalikuks kasutamiseks määramine või sellise kasutuse reserveerimisega suureneks piirkonnas liiklus. Arvestamata ja kaalumata on jäetud kaebuse esitaja kui omaniku huvid. Käesoleval ajal on Nuudsaku järve tee üksnes eratee ja seni on seda kasutatud kaebuse esitaja tahte vastaselt Nuudsaku puhkebaasi juurdepääsuteena. Kaebuse esitaja on aastaid tegelenud turmismimajanduse arendamisega ning on äärmiselt oluline tagada piirkonna turvalisus. Kaebaja on turisminduse arendamiseks võtnud ka laenu ja kui ei ole võimalik arendada turismindust, siis laenu võtmine tekitab kaebajale kahju. Üldplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata. Kaebuse esitajale ei ole esitatud ühtegi sisulist põhjendust ega seisukohta tema ettepaneku – jätta Kallobi kinnistut läbiv Nuudsaku järve tee avalikult kasutatavana reserveerimata- arvestamata jätmise kohta. Kaebuse esitajale ei ole tehtud teatavaks kaalutlusi, millest lähtudes pidas volikogu vajalikuks reserveerida tema kinnistut läbiv tee avalikult kasutatavana ning millest lähtudes jäeti kaebuse esitaja ettepanek arvesse võtmata. Üldplaneeringust ei selgu, mida mõeldakse tee reserveerimise all avalikult kasutatava teena ning matka-ja terviseraja ning kergliiklusrajana. Kaebuse esitaja XXXXXXXX taotleb tühistada Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrus nr 17 „Karksi valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliselt, so. p.2.4 osas, millega üldplaneeringus reserveeriti avalikult kasutatavana XXXXXXXXle kuuluvat kinnistut nimega Kallobi (katastriüksus 60001:003:0092) Nuudsaku järve tee. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Karksi Vallavolikogu oma leiab, et vaidlustatud Karksi Vallavolikogu 21.06.2006 määrusega nr 17 ei ole kaebaja XXXXXXXX õigusi rikkunud. Kehtestatud üldplaneering arvestab nii maaomaniku XXXXXXXX kui ka avalikke huve, üldplaneeringu kohaselt saab teatud otstarbeks reserveeritud alal maaomanik maad edasi kasutada selle praegusel sihtotstarbel. Kaebuse esitajal oli võimalik üldplaneeringu menetluses osaleda, üldplaneeringu menetlemise protsess toimus vastavalt Planeerimisseaduses sätestatud planeerimismenetluse etappidele. Kirjalikule seletusele on lisatud 16.06.2006 Viljandi Maavanema korraldus nr 499, milles Viljandi Maavanem andis heakskiidu Karksi valla üldplaneeringule ja tegi ettepaneku Karksi Vallavalitsusele üldplaneeringu kehtestamiseks PLS § 23 lg 1 p 2 , lg 3 p 1,2,5 ning lg 6 alusel. Karksi valla üldplaneeringu koostamisel arvestati senist maakasutust, ajaloolisi traditsioone, Viljandi maakonnaplaneeringut, Viljandi maakonna teemaplaneeringut ning Eesti Vabariigi seadustest tulenevaid kohustusi ja õigusi omavalitsusele planeeringute koostamisel. Karksi valla üldplaneeringu koostamise protsessi oli kaasatud erinevate eluvaldkondade esindajad, külavanemad ja vallaelanikud.
Silmas on peetud ka
Kohalik omavalitsus on järginud
sätestatud planeeringukavatsusest informeerimise ja algatatud planeeringust informeerimise nõudeid. Vastuvõetud üldplaneeringu avalik väljapanek korraldati vastavalt
sätestatud tingimustele ja kestusele, järgiti planeeringu avalikust väljapanekust teavitamise korda, kõigile asjast huvitatud isikutele oli tagatud võimalus ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Samuti toimus avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud üldplaneeringul olid vajalikud kooskõlastused. Kehtestatud Karksi valla üldplaneeringus ei ole vastuolusid kehtiva Viljandi maakonnaplaneeringuga 1998-2010. Lisaks kontrollis maavanem Karksi valla üldplaneeringu vastavust Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja tuvastas, et üldplaneering vastab ka sellele liigilt üldisemale planeeringule. 5 05.juunil 2006 kirjaga nr 9-8/794 teatas Viljandi maavanem Karksi valla üldplaneeringu suhtes vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikutele arutelukoosolekust Viljandi Maavalitsuses. Arutelukoosolek toimus 08.juunil 2006 Karksi vallavalitsuse esindajate ja planeeringu avalikul väljapanekul vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikute seisukohtade ärakuulamiseks. Arutelu tulemusel asus maavanem seisukohale, et Karksi vallavalitsusel tuleks enne planeeringu kehtestamist täiendavalt kaaluda avalikuks kasutuseks reserveeritud teede puhul võimalikke alternatiive ning motiveerida planeeringulahenduse otstarbekust. Järelevalve käigus tuvastati, et Karksi Vallavalitsus on piisavalt avalikkust ja planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikke ja elanikke teavitanud üldplaneeringu koostamise ja menetlemisega seotud asjaoludest. Kaebuse esitajat teavitati ühtmoodi teiste valla elanike ja kinnisasja omanikega. Seega on kaebuse esitaja väited tema planeerimismenetlusse kaasamata jätmise kohta alusetud. Kaebuse esitaja on ka ise oma kaebuses halduskohtule möönnud, et vaidlusaluse tee avalikuks kasutamiseks määramine eeldab pärast üldplaneeringu kehtestamist täiendavate toimingute läbiviimist. Seejuures on kaebuse esitajal kinnisasja omanikuna nendes toimingutes võimalus oma tahet avaldada – nii Teeseaduse alusel sõlmitavas kokkuleppes kui ka detailplaneeringu koostamisel. Seega ei kuulunud kaebuse esitaja isikute hulka, keda vallavalitsus
lg 5 alusel oleks üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumise ajast ja kohast pidanud teavitama tähtsaadetisena edastatud kirjaga. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele
lg 2 kuulub planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seejuures tagab kohalik omavalitsus huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Vaidlustatud Karksi valla üldplaneeringu eessõnas on märgitud, et selle üldplaneeringu ülesandeks on luua ja korrastada valla elukeskkonda ning näha ette võimalused kogu valla tasakaalustatud ja säästvaks arenguks. Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ja veealade kasutamist ning see on koostatud lähtudes lähima 1015 aasta perspektiivist. 6 Üldplaneeringuga on Nuudsaku järve tee reserveeritud avalikult kasutatava teena juurdepääsuks avalikule veekogule. Planeerimisseadus mõistet „maa reserveerimine“ ei sisalda. Üldplaneeringus antud seletuse järgi mõistetakse maa reserveerimise all seda, „… et planeeringuga on maa-ala reserveeritud maakasutamise eesmärgiks, mida soovitakse selles kohas tulevikus näha ja mis võib erineda praeguse maakasutamise sihtotstarbest. See aga ei tähenda selle maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutuselevõttu, vaid seda, et antud ala oleks võimalik tulevikus, sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel, reserveeritud otstarbel kasutada (planeeringu järgimine on kohustuslik arendustegevuse korral).“ Õige on ka kaebaja väide, et kehtestatud valla üldplaneeringul on eelotsustuslik toime hilisemate otsuse suhtes ning kaebajal tuleb arvestada sellega, et tema kinnistut läbiv tee on kavandatud kas lähemas või kaugemas tulevikus võtta kasutusele avalikult kasutatava teena. Seega ei ole kaebaja jaoks antud juhul sisuliselt vahet, kas tee on üldplaneeringuga reserveeritud avalikuks kasutamiseks või on määratud avalikult kasutatavaks teeks. Et selle tee avalikult kasutatava teena kasutamisele määramine võib tulevikus olla reaalne, annab tunnistust see, et sama üldplaneeringuga on supluskohtade rajamiseks reserveeritud Nuudsaku järve põhjakaldal olev ala. Sellele supluskohale on võimalik praeguselt avalikult kasutatavalt teelt pääseda ainult vaidlusaluse tee kaudu. Seega on kaebaja üldplaneeringu vaidlustanud tema subjektiivsete õiguste rikkumisest tulenevalt. Kuid vastupidiselt kaebajale on kohus seisukohal, et kehtestatud üldplaneeringu alusel ei saa kaebaja kinnistut läbivat teed käsitleda ega ka kasutada koheselt avaliku teena.
lg 3 punkti 1 kohaselt võib kinnisomandile detailplaneeringuga seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Seega saab kitsendusi kinnisasja kasutamiseks seada planeeringu alusel, mitte aga planeeringu endaga.
lg 3 p 9 sätestab ühe üldplaneeringu ülesandena vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks määramise teeseaduses sätestatud korras. Teeseaduse § 4 lg 3 kohaselt määrab valla- või linnavolikogu eratee avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Kuna kaebuse esitaja ja vallavalitsuse vahel tsiviilõiguslikku lepingut sõlmitud ei ole, ei saa lugeda, et Nuudsaku järve tee on avalikult kasutatav tee. Üldplaneeringu kehtestamisega ei teki veel õigust seda teed avaliku teena kasutada. Planeering ise kinnisomandile kitsendusi ei sea. Kaebaja kinnistut läbiv Nuudsaku järve tee on siiani eratee ning üldplaneeringu kehtestamisega ei ole antud kellelegi õigust seda teed kasutada kui avalikult kasutatavat teed. Selle tee kasutamine teiste isikute poolt sõltub kinnisasja omaniku nõusolekust. Seega üldplaneeringu kehtestamisega kaebajale mingeid kohustusi ei ole pandud ega kitsendusi tee kasutamise osas ei ole seatud. 3.
Planeeringu avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja anda võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Kaebaja väitel teda üldplaneeringu avalikust väljapanekust ei teavitatud ning avalikust arutelust sai ta teada päev enne selle toimumist. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et vastustaja on üldplaneeringu menetlemisel järginud planeerimisseaduse nõudeid ning piisavalt avalikkust ja valla elanikke informeerinud üldplaneeringu koostamise käigust ning arutatud probleemidest. Valla üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust on teatatud maakonnalehes „Sakala“ ja vallalehes „Karksi Sõna“. Üldplaneeringu menetlemise käiku on järelevalve korras kontrollinud ka Viljandi maavanem, kes on andnud seisukoha, et kohalik omavalitsus on 7 järginud
sätestatud planeeringukavatsusest informeerimise ja algatatud planeeringust informeerimise nõudeid. Järgiti planeeringu avalikust väljapanekust teavitamise korda ning kõikidele asjast huvitatud isikutele oli tagatud võimalus ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks.
lg 6kohaselt teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku või üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Karksi valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku kohta ilmus teade 21.03.2006 „Sakalas“, samuti valla suuremates külades (tlk.126, 128). Vastustaja kinnitusel oli üldplaneering avalikustatud Karksi valla koduleheküljel, Karksi Vallavalitsuses, Karksi-Nuia Linnaraamatukogus. Seega oli kaebajal piisavalt võimalusi planeeringuga selle avaliku väljapaneku ajal tutvumiseks. Seejuures on ebaõige kaebaja seisukoht, et vallavalitsus oleks teda kui kinnisasja omanikku pidanud
lg 5 tulenevalt üldplaneeringu avalikust väljapanekust ja avalikust arutelu toimumise ajast ja kohast teavitama tähtsaadetisena edastatud kirjaga.
lg 5 sätestab, et kui üldplaneeringu või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Nähtuvalt kehtestatud üldplaneeringust, ei näinud ega näe üldplaneering ette kaebaja kinnisasja sundvõõrandamist ega muuda tema tahte vastaselt senist maakasutust. Kuigi kaebuse esitaja ei kasutanud planeeringu avaliku väljapaneku käigus õigust ettepanekute tegemiseks, anti talle võimalus esitada suuliselt oma vastuväide planeeringu avalikul arutelul 10.mail 2006.a. Tema poolt avalikul arutelul tehtud ettepanekut ei jäetud tähelepanuta Avaliku arutelu protokollis on märgitud avaliku arutelu käigus lisandunud vastuväited (tlk.137) ning vallavolikogu 17.05.2006 otsuses nr 60 „Karksi valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine“ on XXXXXXXX ettepanekut valla üldplaneeringus otsustatud mitte arvestada. Seega on vallavolikogu enne üldplaneeringu kehtestamist olnud teadlik XXXXXXXX vastuväitest ning seda analüüsinud. Asjaolu, et volikogu tema ettepanekut planeeringu kehtestamisel ei arvestanud, ei tähenda, et tema ettepanek üldse tähelepanuta jäi. Kaebusest ei nähtu, milliseid täiendavaid tõendeid või asjaolusid oleks kaebaja esitanud juhul, kui ta oleks varem olnud üldplaneeringust teadlik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.