KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-14638 Tsiviilasi N K hagi R K vastu elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N K Kostja R K Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2007 RESOLUTSIOON Jätta N K hagi R K vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Asjaolude muutumise korral võib huvitatud pool esitada elatise väljamõistmiseks uue hagi. Kohtukulude jaotus Kantud kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooltel on kaks ühist last - xxx.a. sündinud kaksikud pojad K ja K K. Alates xxx.a. elavad pooled lahus, lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Abielu on lahutatud ja kostjal on uus perekond ja veel üks laps. Hagejaga ühiste laste ülalpidamisest on kostja 2 osa võtnud, kuid äärmiselt ebaregulaarselt. Seepärast palub hageja kostjalt välja mõista kummagi lapse jaoks elatise 1800 krooni kuus, mis kataks osa kuludest laste riietamiseks, toitmiseks, eluaseme jaoks, koolitamiseks ja arendamiseks. Hagiavalduses esitas hageja nõude elatise väljamõistmiseks ka hagi esitamisele eelnenud aasta eest, kuid loobus sellest kohtuistungil. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et ta on pärast kooselu lõppu laste ülalpidamisest osa võtnud ja teeb seda ka edaspidi, lapsed elavad koos tema (s.o. kostja) vanematega viimastele kuuluvas majas, hageja ei pea kandma eluasemega seotud kulusid, kostja on toetanud oma vanemaid laste ülalpidamisel rahaliselt 1500-2000 krooni kuus ja majapidamises abistades, ta on muretsenud küttepuud, korraldanud prügivedu ja tasunud vanemate telefoniarveid, lastel on kostja vanemate juures elamine täiesti tasuta, toidu ostavad põhiliselt kostja vanemad ja teevad lastele süüa, on ostnud ka lastele riided ja muud vajalikku, ka kostja ise on lastele asju ja riideid ostnud. Kostja leiab, et hageja on senini kandud laste ülalpidamiseks kulutusi vähem kui pooles ulatuses, ta ei ole nõus maksma hagejale elatist seni, kuni lapsed elavad tema vanemate juures. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi ei saa rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg. 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt elatise välja juhul, kui vanem lapse ülalpidamise kohustust ei täida. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kostja on seda vabatahtlikult teinud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja peab oma lapsi ise üleval pidama ja seda ei pea tegema tema vanemad. Kostja tegevus oma vanemate abistamisel ja materiaalsel toetamisel tuleb aga antud juhul lugeda ka oma laste ülalpidamisest osavõtuks. Seadusest ei tulene, et lahus elava vanema osavõtt laste ülalpidamisest saab seisneda vaid kindlate rahasummade regulaarses maksmises teisele vanemale ja et vanemate kooselu lõppemine annab automaatselt aluse eraldi elama jäänud vanemalt elatise väljamõistmiseks. Hageja on võtnud omaks, et ta elab koos laste ja kostja vanematega ning neil on ühine leibkond, toidu ostavad ja valmistavad nad ühiselt ega pea omavahelist arvestust, eluasemekulusid ei ole ta kandma pidanud, kostja vanemad on teda igakülgselt aidanud ja toetanud, kostja on aidanud vanemaid majapidamises, on ostnud maja jaoks kütet, kostja on maksnud ühe poja treeningu tasu 150 krooni kuus, 2006.a. sügisel ostis kostja mõlemale pojale joped ja saapad, vajaduse korral on kostja andnud raha ekskurssioonidel käimiseks, lapsed on olnud materiaalselt kindlustatud. Kostja vastuväiteid kinnitavad tunnistaja V U - kostja isa ütlused, milledest nähtub, et poeg on kogu aeg neid oma laste aitamise eest rahaliselt toetanud, ta maksab oma vanemate (tunnistaja ja tema abikaasa) mobiiltelefonide arved, annab raha toidu ostmiseks või tasub kaupluses arveid, kui nad ühiselt sisseoste teevad; nii on poja osa toidu ostmisel 1500- 2000 krooni kuus; laste eest hoolitseb tunnistaja abikaasa, kes teeb süüa, võtab lapsed koolist tulles vastu ja kütab talvel maja; poeg on varunud kütet, ostnud maja juurdeehituseks materjale, tehtud kulude üle nad arvestust ei pea, kuna ei loe seda loomulikuks; poeg on ostnud lasstele suusavarustuse ja mopeedid; suhted hagejaga on normaalsed, kuna elatakse koos, kõik on nii laste pärast. Kohtul ei ole alust tunnistajate ütlustes kahelda. Tunnistaja ütlustega langevad kokku ka hageja seletused. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus asuda seisukohale, et kostja on jätnud PkS § 60 lg. 1 ette nähtud laste ülalpidamise kohustuse täitmata. Elatise väljamõistmine oleks põhjendatud vaid juhul, kui kostja ja tema vanemate abile vaatamata ei piisaks hagejal oma sissetulekust laste vajaduste rahuldamiseks. Ühtegi niisugust kulutust ei ole hageja aga nimetatud ega tõendanud. Milline on ühes kuus kummagi lapse ülalpidamiseks vajalik arvestuslik kulu, selle kohta ei ole pooled kohtule tõendeid esitanud ja seepärast ei ole võimalik ka kindlaks teha, kumb vanematest kannab 3 kulutusi suuremas ulatuses. Hageja on elatise väljamõistmise põhjendusena esitanud asjaolu, et kostja toetab laste ülalpidamist äärmiselt ebaregulaarselt, mis seisneb selles, et ta peab vajaduse korral alati kostja käest raha küsima. Kohus leiab, et kui hagejal on ka tekkinud vajadus vahel kostjalt raha küsida, siis see ei tõenda, et kostja võtaks laste ülalpidamisest osa ebaregulaarselt. Kohtuistungil esitas hageja täiendava põhjusena asjaolu, et ta ostab lähiajal korteri ja asub koos lastega eraldi elama ning soovib ise hakkama saada, see toob kaasa kulud eluasemele ja igakuised laenu tagasimaksed. Kostja on kinnitanud, et ta jätkab sel juhul vabatahtlikult laste ülalpidamist. Kohus leiab, hageja soov eraldi elama asuda ei saa antud juhul samuti tingida elatise väljamõistmist, kuna kostjal on võimalus jätkata laste ülalpidamist vabatahtlikult ja teha hagejale igakuiseid makseid kokkuleppe alusel. Asjaolu, et kostja on praeguses olukorras keeldunud hagejale kindlate summade maksmisest, ei tähenda, et ta peaks sellest keelduma tulevikus. TsMS § 164 lg. 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma kohtukulud ise. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust teha sellest erandeid tulenevalt sama paragrahvi lõigetest 2 ja
- Indrek Saar Kohtunik