← Eesti

2-05-1631/4

1 2 – 05 – 1631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „29“märtsil 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 1631 Tsiviilasi: J R hagi J P vastu alaealise lapse: V P (isikukood: xxx), suhtes vanema õiguste äravõtmise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: J R (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: J P (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Iseseisva nõudeta III – isik: 1) Jõhvi Vallavalitsus (asukoht: Keskväljak 4, 41595, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida – Virumaa, konto nr.221010951025 Hansapangas); III – isiku lepinguline esindaja: Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist, E E (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 2) Alaealine V P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) III – isikul lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „05“märts 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, J R ning iseseisva nõudeta III – isikud: Jõhvi Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist, E E ja alaealine V P; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Võtta lapsevanemalt, J P (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ära alaealine laps, V P (isikukood: xxx, sündinud: „22“aprillil 1995.a. Kohtla – Järve linnas, sünd registreeritud „16“mail 1995.a. Ida – Viru Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud sünniakt nr.206), koos J P vanema õiguste äravõtmisega alaealise lapse, V P (isikukood: xxx), suhtes. Jätta alaealine laps, V P (isikukood: xxx) oma ema, J R (isikukood: xxx, elukoht: xxx) 2 kasvatada ja üleval pidada. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna J R kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD J R alaealise lapse emana esitas kohtule hagiavalduse alaealise lapse, V P (isikukood: xxx), isa, J P, vastu nõudega võtta J P ära vanema õigused alaealise lapse, V P (isikukood: xxx), suhtes põhjusel, et hagiavalduse kohaselt, elasid J R ja J P registreeritud abielus alates 16.detsembrist 1994.a.. Abielust sündis 22.aprillil 1995.a. alaealine tütar, V P (isikukood: xxx). Ida – Viru Maakohus 30.septembri 1997.a. kohtuotsusega lahutas J R ja J P abielu ning mõistis J P välja J R kasuks elatusraha 700.- krooni kuus alaealise tütre, V P (isikukood: xxx), ülalpidamiseks. Hagiavalduse kohaselt, ei maksnud J P alates 1998.a. detsembrist kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, aga samuti ei osutanud muul moel alaealise tütre, V P (isikukood: xxx), ülalpidamiseks materiaalset abi. J P elatusraha võlg seisuga 01.aprill 2005.a. moodustus 49 361.60 krooni. Alates abielu lahutamisest kuritarvitas J P pidevalt erinevaid alkohoolseid jooke, mille tõttu ei ole J P võimeline täitma oma vanema kohustusi alaealise V P (isikukood: xxx) kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Hageja, J R, abiellus 20.septembril 2002.a. uuesti I R. Tegelikult kasvatas ja hoolitses alaealise, V P (isikukood: xxx), eest hageja uus abikaasa I R. Alaealine laps, V P (isikukood: xxx), peab oma isaks I R. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, J P, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud ning oma kirjalikke vastuväiteid kohtule ei esitanud. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL 3 Hageja, J R, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja alaealise lapse, V P (isikukood: xxx), isalt, J P, ära võtta vanema õigused alaealise lapse suhtes. Täiendavalt selgitas J R kohtule kohtuistungil, et J P väidab kohtumisel alati, et kohtu poolt välja mõistetud elatusraha ei maksa ta selle tõttu, et ei tööta ja tal ei ole raha elatusraha maksmiseks. J P kuritarvitab alkohoolseid jooke, mille tõttu ta ei täida oma kohustusi alaealise lapse, V P (isikukood: xxx), ees. J P elab lähedal ning kohtub tänaval sageli lapsega, kuid ta ei tee lapsest välja. J P ei ole alaealisest lapsest, V P (isikukood: xxx), huvitatud. Praegu elab J P uue elukaaslasega. Kostja, J P, kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse J P kätte antud allkirja vastu 20.jaanuaril 2007.a.. Kohtule pole laekunud J P kirjalikku avaldust enda isiklikuks ärakuulamiseks kohtu poolt. J P kohtusse mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. Kirjalikus kohtukutses hoiatus, et J P kohtuistungile mitteilmumisel on kohtul õigus tsiviilasi sisuliselt läbi vaadata ilma J P kohalolekuta. J R taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma J P kohalolekuta. Kohus rahuldas taotluse. Iseseisva nõudeta III – isiku, Jõhvi Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, lastekaitse spetsialist, E E palus kohtuistungil hagi rahuldada ning J P ära võtta vanema õigused V P (isikukood: xxx) suhtes. Lastekaitse spetsialist, E E selgitas kohtuistungil täiendavalt, et alaealise V P (isikukood: xxx) isaga neil ei õnnestunud kontakti saavutada, kuna J P ei ela rahvastikuregistris näidatud elukohas. Kirjalikele kutsetele ilmuda Jõhvi Vallavalitsusse J P reageerinud. Vestlusest alaealise V P (isikukood: xxx) selgus, et lapse teada oli tema isa, J P kogu aeg alkoholijoobe seisundis. Alaealisel, V P (isikukood: xxx) ei olnud midagi selle vastu kui J P võetakse ära vanema õigused. Iseseisva nõudeta III – isik, V P (isikukood: xxx) selgitas kohtule kohtuistungil, et ta elab ema, kahe õe ja isaga (I R) koos ühise perena. Oma tegelikku isa, J P, teab V P (isikukood: xxx) kui onu Ž. Alaealine, V P (isikukood: xxx) selgitas kohtuistungil, et onu Ž elab nende lähedal. Onu Ž ei tereta ega suhtle ka muul viisil alaealise V P (isikukood: xxx), samuti ei käi onu Ž koolis. Alaealisele, V P (isikukood: xxx) meeldib rohkem praegune isa (I R), kellega on lapsel head suhted. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Alaealise V P (isikukood: xxx) ja J R passide fotoärakirjadega (tl.6). Alaealise V P (isikukood: xxx) sünnitunnistusega (tl.7). Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonna tõendiga J R ja J P abielu kohta (tl.8). I R ja J R 4 abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.9). Kohtutäituri R K tõendiga (tl.10), mille kohaselt on J P elatusraha võlg seisuga 01.aprill 2005.a. 49 361.60 krooni. Ida – Viru Maakohtu 30.septembri 1997.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr.2 – 467 / 1997 (tl.11). Jõhvi Vallavalitsuse kirjaliku arvamusega (tl.24), mille kohaselt leiab Jõhvi Vallavalitsus, et J P vanema õiguste äravõtmiseks alaealise, V P (isikukood: xxx), suhtes on piisavalt alust ja vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud, kuna lapse isa, J P, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Alaealise V P (isikukood: xxx) kirjaliku avaldusega J P vanema õiguste äravõtmise kohta. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ §53 lg.1, 2 ja 3 sätteid, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vastavalt PkS §54 ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta. Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. PkS §55 sätestab, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Eestkosteasutus võib lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. 5 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et lapsevanem, J P, nii alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu, aga samuti ka muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse, V P (isikukood: xxx), kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus asus seisukohale, et J P tuleb ära võtta alaealine laps, V P (isikukood: xxx), koos vanema õiguste äravõtmisega alaealise, V P (isikukood: xxx), suhtes. Peale J P vanema õiguste äravõtmist tuleb alaealine laps, V P (isikukood: xxx) jätta oma ema, J R(isikukood: xxx, elukoht: xxxx), kasvatada ja üleval pidada. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna J R kanda. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.