) § 50.2 lg 2 alusel on viivistasu maksjaks mootorsõiduki omanik, kui mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed ei ole kantud liiklusregistrisse. Viivitasu otsuse koostamise ajal oli liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud kaebuse esitaja, puudub sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendav dokument, millest nähtuks, et viivistasu otsuse koostamise ajal oli mootorsõiduki omanikuks keegi teine isik. 8. Seega on viivistasu nõudmine kaebuse esitajalt õigustatud ning kuna viivistasuotsus on kooskõlas
IV KOHTU PÕHJENDUSED 9.Esmalt märgib kohus, et Tallinna Halduskohtule 02.05.2007.a. esitatud kaebuses vaidlustas R.N. 29.01.2007.a. viivistasu nõude nr VTO168708 , nõudes viivistasu otsuse tühistamist, samuti oli kaebuses esitatud taotlus kohtutäituri tasu summas 413 krooni väljamõistmise otsuse tühistamiseks. 04.05.2007.a. kohtumääruses kohus leidis, et kohtutäituri tegevuse ja otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks on nähtud ette menetluskord täitemenetluse seadustikus ning kohtutäituri tasu osas kohtutäituri seaduses ja selliste taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu, mistõttu kohus tagastas HKMS § 11 lg 4 alusel kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamise nõudes. Nimetatud kohtumäärus on jõustunud, seega käesolevas haldusasjas on kaebuse esemeks viivistasu otsus VTO 168708 . 10.Liiklusseaduse ( edaspidi
) § 502 lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral, tasulise parkimise õigust tõendava dokumendi mittenõuetekohasel täitmisel või juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule ( p 4), teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduauto Honda riikliku registreerimismärgiga xxx xxx parkis 29.01.2007.a. kell 16.02 Tallinnas Ravi tn 18 avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Seega puudub vaidlus selle üle, et vastustajal tekkis õigus nõuda viivistasu. Küll on aga menetlusosalised eri 2 meelt küsimuses, kes on antud juhul viivistasu maksjaks. Kaebus on esitatud kohtule põhjusel, et kaebaja hinnangul ei peaks ta viivistasu maksjaks olema, kuna ta on sõiduki võõrandanud ja teavitanud sellest politseid , samuti Riiklikus Autoregistrikeskuses (ARK-is) sõiduki ajutiselt registrist kustutanud. 11.
Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. 12.
lg 1 kohaselt on Liiklusregister on Vabariigi Valitsuse poolt majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul asutatud riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) tähenduses, mille eesmärk on pidada arvestust sõidukite (välja arvatud kaitsejõudude sõidukid), väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja juhtide ametikoolituse üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et Liiklusregister on ühetasandiline riiklik register.
lg 1 loetleb andmebaasid, millest liiklusregister koosneb ja selle loetelu punktis 1 on nimetatud sõidukite andmebaas.Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite, nende haagiste ja käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud maastikusõidukite ning nende omanike ja õigustatud kasutajate, samuti sõidukite kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangute üle. Vabariigi Valitsuse 21.07.2005.a. määrusega nr 197 kehtestatud „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse“§ 6 lg 2 kohaselt peetakse sõidukite andmebaasis arvestust Eestis 1) Eestis registreeritud mootorsõidukite ja nende haagiste üle; 2) maastikusõidukite üle; 3) sõidukite omanike ja õigustatud kasutajate üle; 4) sõidukite kasutamisele ning käsutamisele seatud piirangute üle. Põhimääruse § 7 loetleb sõidukite andmebaasi kantavad andmed ja lisaks sõidukit iseloomustavatele andmetele näeb ette 13) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ja muud erimärkused (erimärkuse kood, nimetus, kehtestaja, kehtestamise aeg, kehtivuse aeg);14) sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, nimi või ees- ja perekonnanimi, elu- või asukoht, olek registris; 15) sõiduki omaniku hooldaja isikukood, ees- ja perekonnanimi, elukoht; 16) sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi või ees- ja perekonnanimi, elu- või asukoht;17) sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi või ees- ja perekonnanimi, elu- või asukoht;18) sõiduki tehnoülevaatuse kehtivus (kuu ja aasta); 19) sõiduki ümberehituse otsuse number;20) sõiduki registris oleku kood ja nimetus (registreerimiseelne ülevaatus alustatud või läbitud, registreeritud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud); 21) lisamärked. Ülaltoodud sätetest tulenevalt kantakse liiklusregistrisse ka mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed , käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kõnealuse mootorsõiduki suhtes oleks liiklusregistris muid andmeid peale omaniku andmete. Samuti järeldub eespooltoodud sätetest, et Põhimääruse § 7 p 20 nimetatud andmed sõiduki registris oleku koodi ja nimetuse kohta ( sealhulgas registrist ajutiselt kustutatud) on iseseisvateks andmeteks sõidukite andmebaasis ning iseseisvateks andmeteks samas andmebaasis on ka Põhimääruse p 14 märgitud andmed sõiduki omaniku kohta. Seega ei muuda iseenesest kuidagi sõiduki omaniku kohta registrisse 3 kantud andmeid asjaolu, et kaebuse esitaja taotlusel kustutati sõiduk ajutiselt registrist. Sõiduki ajutiselt registrist kustutamine tähendab, et sõiduk ei või osaleda liikluses, ent sellest ei saa järeldada, et kaebuse esitaja liiklusregistri andmetel enam sõiduki omanik ei oleks.
Viidatud paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt on selleks sõiduki omanik või tema esindaja. Seega oli viivistasu otsuse koostamise ajal liiklusregistrisse sõiduki omanikuna kantud kaebuse esitaja ning sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendav dokument, millest nähtuks, et viivistasu otsuse koostamise ajal oli mootorsõiduki omanikuks keegi teine isik, puudub. Järelikult on viivistasu maksjaks kaebuse esitaja ning viivistasu otsuse tühistamiseks alus puudub. Kohus juhib siinkohal kaebaja tähelepanu ka Põhja Politseiosakonna 06.09.2006.a. kirjas kaebuse esitajale antud selgitusele, et lepingus kokkulepitud tingimuste rikkumisel on kaebajal Võlaõigusseaduse sätete alusel õigus pöörduda Harju Maakohtu poole. Seega on kaebuse esitajal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue tehingu tulemusena väidetavalt sõiduki omandanud isiku vastu. 13. Mis puutub kaebaja väitesse, et ta ei saanud viivistasu otsust kätte, siis kohus on eespool „Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse“ sätteid käsitledes ära märkinud ka põhimääruse § 7 p 14, mille kohaselt kantakse registrisse sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, nimi või ees- ja perekonnanimi, eluvõi asukoht. Registriandmete muutmine toimub sõiduki omaniku andmete alusel ning kaebuse esitaja väitel ei ole ta pidanud vajalikuks andmete muutmist. Järelikult on kaebuse esitaja pidanud arvestama ka sellega, et temale adresseeritud teated saadetakse vananenud andmetele tuginevalt.
.2 lg 3 kohaselt koostatakse viivistasu otsus kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Sama paragrahvi lg 4, mis sätestab andmed viivistasu otsuse sisu kohta, näeb ette, et viivistasu otsusesse märgitakse teade selle kohta, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressil ( p.9). Viivistasu otsus on kätte toimetatud seaduses sätestatud korda järgides ning kaebuse väited ei anna alust viivistasu otsuse tühistamiseks. V MENETLUSKULUD 14. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud ei ole. Seega jäävad kummagi menetlusosalise kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.