KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 12. juunil 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-577 Haldusasi D.V.’i kaebus Rahandusministeeriumi kohustamise

§ 12lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri D.V.’ile ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud Rahandusministeeriumi poole avaldusega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Rahandusministeerium on 26.01.2007 kirjaga nr 4-4/12722 kaebajale teatanud, et Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2007 kirja nr 2-2-8-2603 kohaselt puudub Rahandusministeeriumil alus kaebajale hüvitise maksmiseks ja on seetõttu jätnud kaebaja avalduse läbi vaatamata. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse: „tunnistada Rahandusministeeriumi tegevus minu taotluse läbi vaatamata jätmisel ebaseaduslikuks ning kohustada vastustajat minu taotluse sisuliselt läbi vaatama”. Seega oli kohtu arvates tegemist kohustamiskaebusega.
3. märtsi 2007 määruses, millega kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, märkis kohus kaebuse esitamise tähtaja osas järgmist: „

§ 9

lg 2 kohaselt, kui haldusorgan on keeldunud toimingu sooritamisest, võib kaebuse toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvestades keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja väite kohaselt sai ta Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirja nr 4-4/12722, millega keelduti kaebaja avalduse läbivaatamisest, kätte 04.03.2007, kuna viibis 04.02.2007-04.03.2007 välismaal. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt (postitatud 16.03.2007).

§ 15

lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja viibis väidetud ajal välismaal, siis selleks, et kohus saaks kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt (

§ 12

lg 3), tuleb kaebajal esitada tõendid, millest nähtub kaebaja välismaal viibimine perioodil 04.02.2007-04.03.

1. Ka jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei saanud Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirja kätte enne väidetavat välismaale siirdumist 04.02.2007, kuna Eesti piirides liigub post adressaadini teadaolevalt 1-2 päeva jooksul. Selles osas on soovitav kohtule esitada kas vastav postiümbrik või postiasutuse teatis. Kaebaja peab arvestama sellega, et tema paljasõnalistest väidetest ei piisa, kuna kohus küsib kaebuse tähtaegsuse osas ka vastustaja arvamust koos tõenditega.“
3. mai 2007 määruses, millega kohus võttis kaebuse menetlusse, kohus tõdes: „D.V. on väljastusteatest nähtuvalt saanud määruse ärakirja kätte alles 11.05.
4. Kahel korral, 12.04.2007 ja 14.05.2007 on teade kohtumäärusest avaldatud ka „Ametlikes Teadaannetes“, kuna kaebajale kaebuses näidatud aadressile adresseeritud post tagastati märkusega, et maja on tühi. Seega on käesolevaks ajaks igal juhul möödunud
5. märtsi 2007 määruses talle puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega ülaltoodud küsitavusi kõrvaldanud. /…/ Vaatamata eelmärgitule on kohus seisukohal, et kaebuse läbivaatamatult tagastamiseks puudub piisav alus. Puudused on küll endiselt olemas, kuid need ei ole olulised, st sellised, mis põhimõtteliselt takistaksid kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse käiguta jätmine oli eelkõige kaebaja enda huvides. Kaebuses on formaalselt esitatud menetletav taotlus. Kas selline taotlus on ka põhjendatud ja kas see aitab kuidagi kaebaja õigusi kaitsta, sellele saab kohus anda hinnangu alles kohtuotsuses. Kaebuse tähtaegsuse osas saab kohus võtta seisukoha ka alles eelmenetluses, mitte praeguses staadiumis. Kohtu nõutud tõendite esitamata jätmine ei ole samuti kaebuse tagastamise alus, vaid see võib põhjustada üksnes kaebuse rahuldamata jätmise. Järelikult tuleb alustada eelmenetlust. Samas ei pea kohus kõike eelmärgitut arvestades põhjendatuks nõuda vastustajalt sisulise seletuse esitamist ega määrata kohtuistungi aega. Esimese asjana lahendab kohus kaebuse tähtaja küsimuse.“ Neil asjaoludel, lähtudes

§ 12

lg-st 3, küsis kohus vastustajaks tunnistatud Rahandusministeeriumilt kirjalikku arvamust kaebuse esitamise tähtaja kohta. 4. 11.06.2007 sai kohus Rahandusministeeriumi seletuse, milles vastustaja leiab, et kaebus on esitatud halduskohtule

§ 9lg-s 2 sätestatud tähtaega rikkudes.

Rahandusministeerium väljastas vastuse kaebajale 16.01.2007 (kohus märgib, et ilmselt on tegu trükiveaga ja mõeldud on siiski 26.01.2007). Kuna kaebaja on kaebuses väitnud, et ta lahkus kodust 04.02.2007, siis oleks ta pidanud saama vastuse kätte enne Soome sõitmist, arvestades, et Eesti piirides liigub post adressaadini kuni 3 päevaga. Kaebaja ei ole kohtu antud võimalust kasutanud ja kaebuse puudusi kõrvaldanud. Väide, et kaebaja oli tõepoolest 4 nädalat järjest Eestist ära, on paljasõnaline, kuna ta ei ole esitanud kohtule ühtki tõendit. 5.

§ 9

lg 2 kohaselt, kui haldusorgan on keeldunud toimingu sooritamisest, võib kaebuse toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvestades keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt

§ 12

lg-st 3 halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Antud juhtumil on Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirjaga nr 4-4/12722 tehtud kaebajale teatavaks keeldumine toimingu sooritamisest ja kaebaja on alles 16.03.2007 postitanud halduskohtule kohustamiskaebuse. Seega oli kaebus esitatud tähtaja rikkumise ilmsete 2 tunnustega. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada vaidlustatud kirja kättesaamise asjaolude kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid, millise võimaluse jättis D.V. kasutamata. Seega on kaebaja väide tema viibimisest 04.02.2007-04.03.2007 välismaal ja kirja kättesaamisest alles 04.03.2007 paljasõnaline ja tõendamata. Aga isegi siis, kui kaebaja nimetatud väide osutuks tõeks, ei ole kaebaja kõrvaldanud kahtlusi ka selles osas, mis tekkisid kohtul ja vastustajal seoses kirja väidetava mittekättesaamisega enne kaebaja väidetavat välismaasõitu. Isegi sel juhul, kui kaebaja tõepoolest lahkus 04.02.2007 pikaks ajaks Soome, pidanuks ta kõigi eelduste kohaselt, arvestades Eestisisese posti liikumise tavatähtaegu, saama Rahandusministeeriumi 26.01.2007 kirja kätte enne seda. Neil asjaoludel, kuna D.V. ei ole tõendanud kaebuse esitamise tähtaegsust ega taotlenud ka möödalastud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Hurma Kiviloo kohtunik 3