Obsah (9)

§ 3§ 4§ 41§ 15§ 6§ 87§ 71§ 82§ 83

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-298 Otsuse kuupäev 28. mai 2007.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Kupas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Info

§ 3

lg 1 kohaselt "Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel“. Antud juhul ei olnud PRIA-1 ühtki seaduslikku alust mitte rakendada Aivo Kutser´i sooviavalduse alusel etteteatamiseks lubatud tähtaega. Kontrolli teostamise mitteedasilükkamisega jättis PRIA rakendamata ka haldusmenetluse olulise põhimõtte - kaalutlusõiguse. Kaebaja esitas Tiina Jõeste´le avalduse kohapealse kontrolli teostamise edasilükkamiseks koos mõjuvate põhjendustega. PRIA puhul on tegemist haldusorganiga, millele kaebaja poolt esitatud avaldus vaadatakse läbi haldusmenetluse raames, arvestades muuhulgas Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse erisusi (§ 1 lg 2). Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb lähtuda viimases kehtestatud põhimõtetest. Üheks haldusmenetluse põhimõtteks haldusmenetluse seaduse (

) § 4 lg 1 alusel on kaalutlusõiguse teostamine. Kaalutlusõigusega antakse haldusorganile õigus otsustada, kas anda normi kohaselt haldusakt või valida erinevate otsustuste vahel. Seejuures ei saa kaalutlusõiguse teostamine olla suvaline, vaid see peab lähtuma seaduses sätestatud piirangutest. Eelkõige on kaalutlusreeglid sätestatud

§ 4

lg-s 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. PRIA ei ole talle seadusega antud kaalutlusõigust - otsustada kontrolli teostamise edasilükkamine vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 art 25 lg 1 mõttele -kasutanud eesmärgipäraselt. Põllumajandusministri 6.04.2005.a määruse nr 39 § 7 lg 3 kohaselt kontrollitakse põlluraamatu pidamist taotleja juures kohapeal. OÜ Kupas põlluraamatut ja muid dokumente ei kontrollitud taotleja juures kohapeal vaid kutsuti osaühingu esindaja põlluraamatu ja muude dokumentide esitamiseks PRIA Lääne büroosse. Vaideotsuse väide, et põlluraamatut ei kontrollitud kohapeal, kuna Aivo Kutser soovis dokumentide kontrollimist PRIA Lääne büroos, ei vasta tõele. Põllu nr 2 osas oli põldude lehele märgitud puuduseks nõuete mittetäitmine, kuigi selle põllu peal oli karjatatud loomi kokku viis nädalat. Inspektor ütles, et põllul olid vaalud. Millise meetodiga ja kus need vaalud avastati ei osanud inspektor öelda. Vastuseks öeldi: "Mina seda põldu ei kontrollinud". Loomulikult tegi OÜ Kupas põllul karjatamisejärgset niitmist, et tagada ädala kasv suve lõpus, mis ei saanud aga kuidagi olla puuduse märkimise põhjuseks. Kuna põldude lehelt nähtus, et ka teiste põldude osas oli mittemõistmist, pakkus kaebaja Tiina Jõeste´le põllu peale uuesti vaatama minna, millega inspektor aga ei nõustunud. Samuti soovis kaebuse esitaja selgitust, miks OÜ Kupas põldusid kontrollis kolm inspektorit ja miks ei olnud koheselt võimalik saada selgitusi kontrolli tulemuste kohta. See ei selgu ka vaideotsusest. Kuna 01.09.2006.a ei olnud põldude pindalad veel põldude lehel, siis paluti kaebuse esitajal tulla büroose uuesti. Järgneval korral büroosse tulles ei viibinud Tiina Jõeste büroos ja seetõttu ei saanud OÜ Kupas jällegi kontrolli tulemuste kohta selgitusi. Büroo teised töötajad palusid kaebajal põldude leht allkirjastada ja kaebajale pidi kohe saadetama kontrollaruande koopia. Allkirjastamisel avastas OÜ Kupas, et kontrollaruannet oli vähemalt ühe põllu osas muudetud. Kaebuse esitaja allkirjastas aruande, aga oli veendumusel, et kontrollaruande lisa muutmine pärast allkirjastamist on kaebaja õiguste jäme rikkumine. Muudatuste ulatust ja iseloomu oli ilma inspektori juuresolekuta raske hinnata. Kontrollaruande sai OÜ Kupas tähitud kirjaga kätte alles 16.11.2006.a ning lubatud dokumentide koopiate asemel saadeti ainult kontrollaruande koopia ja lisa nr 1 arvuti väljatrükk. Vastavalt

§ 41

"Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse". PRIA viivitas kontrolli tulemuste taotlejale saatmisega üle kahe kuu, ega põhjendanud kuidagiviisi tähtaegadest mittekinnipidamist. Kontrollaruande väljasaatmisega venitamist tõlgendame PRIA-poolse kontrolli tulemuste varjamisena taotleja eest ja kaebuse esitaja õiguste rikkumisena. Põllu nr 50 osas on PRIA märkinud puuduseks KKP6A: põld ei ole toetuse taotlemise aastal toetusõiguslik ja märkusena, et põllul kasvasid ohakad ja angervaks. Antud põllul ei kasvanud ohakaid ja angervaksa. OÜ Kupas hilines antud põllu niitmisega, kuna kultuurkarjamaade vähese taimekasvu tõttu oli pidevalt vaja loomadele lisasööta vedada, mis nõudis tohutult lisatööd ja mida ei olnud võimalik tegemata jätta, kuna sellisel juhul oleks kultuurkarjamaal peetavad noorloomad nälga jäänud. Puuduste lugemisega kõrvaldamatuteks vähendas PRIA selle põllu osas OÜ-le Kupas väljamakstava toetuse suurust ning rikkus otseselt kaebaja õigusi toetuse saamiseks. Lisaks põhjendamatule toetuse osalise maksmatajätmise otsuse tegemisele ei informeerinud taotlust menetlev haldusorgan taotlejat õigeaegselt viimases esinevatest puudustest, piirates viimasega oluliselt OÜ Kupas seaduslikku õigust paranduste tegemiseks ning puuduste kõrvaldamiseks. Liiati tegutses PRIA haldusmenetluse läbiviimisel haldusõiguse printsiipe ja

-s sätestatud regulatsiooni eirates, mis seisnes uurimisprintsiibi, diskretsiooniõiguse ja ärakuulamisõiguse kohaldamata jätmises ning ebaproportsionaalse lõppotsustuse tegemises. Eeltoodu tulemina välistati kaebaja õigus ilmnenud puuduste õigeaegseks kõrvaldamiseks ning tekitati teadlikult olukord, mis võimaldas PRIA-l formaalselt keelduda toetuse maksmisest põllu nr 50 osas. Tegelikult on põllu nr 50 puhul tegemist heinamaaga, mille niitmine vääramatu jõu asjaoludel hilines. Antud põld hekseldati

1. augustil pärast PRIA inspektori Tiina Jõeste märkust, et antud põld ei ole toetusõiguslik. Analüüsides kontrolli tulemusi jääb mulje, et inspektorid fabritseerisid need tulemused eesmärgiga OÜ-d Kupas kiusata ja toetusest ilma jätta, või on tegu inspektorite sügava ebakompetentsusega. PRIA inspektorid ei ole mingitel põhjustel üles leidnud põldusid 60 ja 69, mis vastasid toetuse saamise kõigile nõuetele. Antud põldude eest sai OÜ Kupas toetust ka
2. aastal ning on arusaamatu, et nendele põldudele on pandud kontrollaruandes nullid nagu neid põldusid ei eksisteeriks. Vaideotsuses on PRIA põhjendanud põldude 60 ja 69 arvestamata jätmist OÜ Kupas 01.06.2006.a teavitamisega kaartide puudumisest põldude nr 60 ja 69 osas. OÜ-d Kupas ei ole antud puudusest keegi teavitanud. Vaideotsuses märgitud teavitamise kohta ei ole PRIA lisanud mingeid tõendeid, mistõttu on eelneva teavitamise vaideotsuses põhjendusena toomine alusetu. Kaebaja on seisukohal, et käesolev olukord on tõlgendatav puudusena taotluses, mille menetlemise kord on reguleeritud

§ 15

.

§ 15

lg 2 sätestab: „Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata“. Antud puudus oleks olnud kõrvaldatav, kui PRIA inspektor oleks sellest enne kontrolli algust teavitanud. Liiati on see arusaamatu, sest Aivo Kutser seletas Tiina Jõestele, kus põllumassiivid 60 ja 69 asuvad, kuna viimane seda telefonitsi küsis. Samuti ei saa olla asjakohane vaideotsuse põhjendus, et põllud nr 60 ja 69, vastavalt põllumassiivid nr 47551921906 ja 47551868650, registrist puuduvad. 2005. aastal taotles, ja sai, OÜ Kupas nendele põldudele toetust ning PRIA ei ole OÜ-d Kupas kuidagimoodi teavitanud nende põllumassiivide mittevastavusest toetuse nõuetele. Põldudele nr 14, 37, 51, 54, 55, 57 ja 59 oli OÜ Kupas erinevatel kuupäevadel aga identse tehnoloogiaga külvatud kaer allakülviga. Kontrolli tulemused on kõigi eelmärgitud põldude osas erinevad. Jääb arusaamatuks kuidas on võimalik hinnata identsete võtetega haritud, külvatud ja hooldatud põldusid nii erinevalt. Põllu nr 14 (kaer allakülviga) on PRIA lugenud toetuse nõuetele vastavaks. Põllu nr 37, 51 ja 59 (kaer allakülviga) osas on märgitud puuduseks KKP-8: põllumajandusmaa või mustkesa hooldamata, ulatuslik rikkumine. Põldude 54, 55 ja 57 osas on puuduseks märgitud ka see, et need põllud ei ole toetusõiguslikud kuna nende põldude pindala on alla 0,3 ha. Nimelt on PRIA nende põldude mõõdistamisel jätnud osa põllust mõõdistamata ja jätnud OÜ Kupas sellega ilma õigusest saada toetust kogu külvatud pinna osas. Antud põldude toetuse nõuetele vastavust tõendab kaebuse esitaja ostetud seemnete ja tehtud töödega, mis on registreeritud põlluraamatus ja mille teostamist tunnistavad kindlasti ka kohapeal elavad maaomanikud. Lisaks on kaera taimed ja allakülv põllul praegugi tuvastatavad, kuna ettenägelikult jäeti põllud tõendusmaterjalina koristamata. Sellele vaatamata keeldus PRIA ka pärast vaide esitamist neid põldusid uuesti kontrollimast. Kaebuse esitaja nõudis vaides sedavõrd erinevate tulemuste saavutamise kohta selgitusi ja tulemuste motiveerimist avastatud puuduste osas. Vaideotsuses on märgitud puudused jäetud motiveerimata ja on siiani arusaamatu, miks põld nr 14 loeti toetusõiguslikuks aga 37, 51 ja 59 on hooldamata ja ei ole toetusõiguslikud. Kaebaja on veendumusel haldusakti motiveerimise vajaduses ja leiab, et antud juhul on PRIA jätnud täitmata haldusakti motiveerimisnõude. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Haldusorgan on

§ 6

alusel kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Antud juhul on PRIA rikkunud ka uurimispõhimõtet ja jätnud välja selgitamata, et OÜ Kupas tegelikkuses külvas antud põldudele kaera allakülviga ning põllud ei olnud hooldamata. Põldudele 1A, 5, 13, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ja 79 on kontrollaruandel märgitud puuduseks KKP4- niide on koristamata. Märgitud põllud olid niidetud vaalu ja vaalud hekseldatud, mistõttu on kaebuse esitajale arusaamatu millise seadusandliku akti alusel kontroll on teostatud ja puudused täheldatud. Kuna toetusi reguleerivad õigusaktid ei keela vaalude olemasolu põllul, siis ei saa pidada pädevaks inspektori märkust selle kohta, et põllul olid vaalud. Kuna antud põldudelt OÜ Kupas niidet ei koristanud, siis sai niide hekseldatud. Loomulikult ei teosta hekseldaja kaarutamise tööd ja olemasolevaid vaalusid ta laiali ei aja. Hekseldaja, vaalust üle sõites, lihtsalt hekseldab vaalu ja jätab selle samasse kohta maha. Samuti lisab kaebuse esitaja, et toetuste menetlemist reguleerivad õigusaktid ei sätesta minimaalset ega maksimaalset heksli pikkust taimiku otse hekseldamisel ega ka vaalust hekseldamisel. Kui heksli pikkust peetakse oluliseks toetuse nõuete täitmise eelduseks, siis tuleb see ka seadusandlikult reguleerida. Kuna see pole reguleeritud, siis järelikult pole seadusandja seda piisavalt oluliseks pidanud. PRIA-poolne OÜ Kupas hekseldamise käigus teostatud tööde toetuse nõuetele mittevastavaks tunnistamine on seega vastuolus kehtiva seadusandlusega. Vaideotsuses märgitakse, et "Kohapealne kontroll ei tuvastanud, et koristamata niide oleks nimetatud põldudel olnud hekseldatud nagu väidab taotleja esindaja oma vaides. Samuti oli erinevus taotleja hekseldatud (kus kohapealne kontroll tuvastas, et niide on hekseldatud) ning hekseldamata põldude vahel ilmne". Antud väidete puhul on PRIA jätnud arvestamata, et inspektorid ei kontrollinud põlluraamatut taotleja juures kohapeal ja neil puudus igasugune vajadus visuaalselt hinnata, kas niidetud vaalud on täiendavalt üle hekseldatud. Selle töö teostamisest sai Tiina Jõeste teada PRIA Haapsalu büroos pärast seda, kui kohapealne kontroll oli teostatud. Ebakompetentne ja asjaolusid mittearvestav on ka vaideotsuse põhjendus ilmse erinevuse kohta hekseldatud ja hekseldamata põldude (need põllud, mida inspektorid pidasid lihtsalt vaalu niidetud põldudeks) vahel. Tegelikult olidki OÜ põllud erinevad, kuna nendel olid tehtud erinevad tööd. Osa põldusid oli niidetud vaalu selleks, et teha heina. Kuna aga kõikidelt põldudelt heina ei jõutud teha, siis osal põldudest vaaludes olnud hein hekseldati. Teine osa põldudest, millelt heina ei kavatsetudki teha hekseldati kohe kasvavad taimed. Sellest tulenevad ka PRIA inspektorite avastatud erinevused eri põldude vahel. Erinevus ei tulenenud aga sellest, et osadel põldudel on nõue täitmata vaid sellest, et nõue oli eri põldudel täidetud erineva tehnoloogia abil. Põldude 47, 48, 49 osas tegi OÜ Kupas muudatuse avalduse seoses vääramatu jõu asjaoludega kuna nendelt põldudelt koristati vaalusid loomadele söödaks. Augusti lõpuks said kõik vaalud koristatud või hekseldatud ja töödega hilinemine ei olnud tingitud OÜ Kupas tahtmatusest toetuse nõudeid täita vaid vääramatu jõu asjaolust. Kuna rohukasv rannakarjamaadel oli erakordselt intensiivne (soe suvi soosis taimede kasvu rannas, kus mere lähedus tagas ka kasvuks vajaliku vee olemasolu) ja ühekordne karjatamine ei taganud vajalikku karjatamiskoormust, siis planeeriti osa karjamaid üle niita. Vääramatu jõu tõttu ( põuast põhjustatud ääretult kehv rohusaak kultuurrohumaadel) ja sellest põhjustatud tohutu lisatöö tõttu ei jõutud järelniitmist

1. augustiks teostada. Antud põllud niideti augusti kuu lõpuks ja karjatati peale järelniitmist oktoobri kuuni. Vääramatu jõu tõttu oli suve teises pooles karjamaal peetavatele veistele vaja lisasööta vedada, et loomad nälga ei jääks. Kuna veistel karjamaadel midagi süüa ei olnud ja kultuurrohumaadelt neile midagi ette vedada ka ei olnud, siis veeti sööta ette rannaniitudelt, kus seoses mere lähedusega ja selle suve soojade ilmadega oli rohukasv väga hea. Kuna rannaniidud olid ainukene koht, et veistele lisasööta võtta, siis jäeti osa vaalusid, mida heinaks teha ei saanud, purustamata ja koristati neid vaalusid kultuurkarjamaal peetavatele loomadele. Kõik vaalud koristati ära või purustati, nii nagu toetuse saamise nõuded ette nägid. Küsimus oli selles, et ilmastikutingimused tingisid järelniitmise vajaduse, kuna loomad ei suutnud nii palju süüa kui taimikut juurde kasvas. Kuna loomakaitseseaduse järgi tuleb loomi hästi kohelda, mida pealegi kontrollivad ka PRIA inspektorid ise, siis ei saa lugeda loomadele lisasööda vedamiseks vaalude põllule jätmist piisavalt ulatuslikuks nõude mittetäitmiseks ja põhjendatud aluseks puuduse märkimisel. Tavapäraselt ei vaja need rannakarjamaad järelniitmist, mistõttu ei oleks PRIA poolt õiglane eeldada, et tavapärase tootmistsükli käigus peaks OÜ Kupas olema võimeline "võitlema" vääramatu jõuga - hoidma tagasi taimede kasvutempot või tegema järelniitmist tavapäraseks tähtajaks, s.o 20.augustiks. Kuna OÜ Kupas ei olnud võimeline 20.augustiks kõiki töid ära lõpetama, siis esitati taotluse muudatusavaldus, millega paluti teha muudatused toetuse taotlusse seoses vääramatu jõu asjaoludega. Olgu märgitud, et avaldus oli esitatud õigeaegselt ja selle sisu vastas faktilistele asjaoludele. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 57) "Vähendamiste ja väljaarvamiste määramisel tuleks arvesse võtta proportsionaalsuse põhimõtet ja abikõlblikkuskriteeriumite puhul vääramatu jõu juhtumitega seotud eriprobleeme ja ka erandlikke ja looduslikke tingimusi. Tingimuste täitmise kohustustega seotud vähendamist ja väljaarvamist võib kohaldada üksnes siis, kui talupidaja tegutses hoolimatult või tahtlikult. Antud juhul ei saa ühegi PRIA poolt märgitud puuduse osas rääkida OÜ Kupas hoolimatusest või tahtlikkusest toetuse nõuete täitmisel. Põld nr 13A paikneb PRIA veebikaardi andmetel täies ulatuses Natura 2000 alal, mistõttu ei ole arusaadav põllu pindala vähendamine põhjendusega, et osa põllust ei ole Natura 2000 toetusõiguslik. 25.11.2006.a tehtud väljatrükilt nähtub, et kogu põllumassiiv asub Natura 2000 alal. PRIA, kui põllumassiivide registri volitatud pidaja on iseseisvalt kohustatud tagama registri andmete vastavuse tegelikkusele. Samuti ei saa nõustuda paljude põldude pindalade kontrolli tulemustega. PRIA inspektorid on põllu nr 81, pindalast välja mõõtnud alla 2 m laiusi joonobjekte, mis toetuse regulatsiooni kohaselt ei kuulu välja mõõtmisele. Samuti on mõõdetud eraldi põllumassiivideks omavahel ühenduses olevad põllu osad, mille osas PRIA eelmisel aastal teostas kohapealset kontrolli ja liitis põllumassiivi üheks. Samuti on põldude 20, 23, 36, 39,40 ja 41 osas PRIA jätnud mõõtmata pillirooga kaetud alad ja puudega alad, mida tegelikkuses kasutatakse põllumajandustootmise eesmärgil ja samamoodi, kui teisi karjamaid. Põhjendus, et "Põllu nr 81 lahustükkide toetusõigusliku pinna hulka ei arvutatud maad, millel oli hiljuti võsa maha võetud ning mida ei ole võimalik lugeda heas põllumajanduslikus korras olevaks maaks..." ei saa lugeda õiguspäraseks kuna toetusi reguleerivad õigusaktid ei keela puudega ala kasutamist põllumajanduses ning sellele toetuse taotlemist. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikli 8 lg 1 "Puid hõlmav maatükk loetakse põllumajanduslikuks maatükiks pindala toetuskavade otstarbel, kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 51 viidatud põllumajanduslikke tegevusi või vajaduse korral kavandatavat tootmist on võimalik teostada samamoodi nagu sama piirkonna puudeta maatükkidel". Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja PRIA seisukohtadega nõus ja leiab, et nii puudega alad, kui ka pillirooga kaetud alad on toetusõiguslikud, kui neid alasid kasutatakse põllumajandusliku tootmise eesmärgil samamoodi kui puudeta alasid. Liiati on pilliroog olnud väärtusliku loomasöödana kasutusel juba sajandeid. Samas ei ole loomade karjatamisel võimalik igaaastaselt reguleerida loomade arvu karjamaal vastavalt ilmastikutingimustest sõltuvale karjamaasööda kasvule. Vaideotsuses on märgitud puudused jäetud motiveerimata ja on arusaamatu, miks ei rakenda PRIA Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 ülalmärgitud sätteid, lugedes põllud erinevatel põhjustel mittetoetusõiguslikeks. Antud juhul on märgitud puuduste puhul tegemist ebaproportsionaalselt suurt õiguslikku tagajärge omava haldusaktiga, mille rakendatavad vahendid ei ole vastavuses saavutatava eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.01.2007.a vaideotsuse nr 13-25/1 ja teha PRIA´le ettekirjutus vaadata OÜ Kupas taotlus nr 11006570800 uuesti läbi ja teha uus otsus 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastustaja seisukohad 3.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kohapealset kontrolli läbi viiv inspektor kontrollib taotleja majandusüksuses põldude toetusõiguslikkust ning heade põllumajandus ja keskkonnanõuete tingimuste täitmist. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005.a määruse nr 39 "Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 2 lg 3 peab rohumaa (kaebaja puhul põld nr 1) olema vähemalt üks kord enne
2. juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 25 lg 1 ütleb, et kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Kui see ei kahjusta kontrolli eesmärki, võib kontrollist siiski eelnevalt ette teatada, piirates rangelt selle minimaalse vajaliku ajavahemikuga ning see on maksimaalselt 48 tundi ette. Seega on kaebaja absoluutselt valesti aru saanud Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 25 lg 1 mõttest. PRIA võib kontrolli läbiviimisest ette teatada, kuid pigem on see erand ning kontrollid toimuvad ette teatamata. Kas taotlejal on võimalus kontrolli juures viibida või mitte, ei oma kontrolli läbiviimisel tähtsust. Kontrolli eesmärgiks ongi ju teatud nõuete täitmise kontrollimine (nt tähtaegne niitmine) ning igasugune etteteatamine loob võimaluse nõuete rikkujal asuda rikkumist likvideerima. Sellepärast ongi sätestatud, et kohapealsed kontrollid toimuvad ette teatamata. Eeltoodu valguses on eriti absurdne kaebaja nõue kontrolli edasilükkamiseks, mis annakski talle võimaluse oma tegemata tööde teostamiseks. Antud juhul etteteatamine siiski toimus ning asjaolu, et kaebaja esindaja ei saanud kontrolli juures viibida, ei anna talle mingisugust õigust nõuda kontrolli ärajätmist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 lg 1 p 3 ütleb, et järelevalveametnik võib järelevalve teostamiseks siseneda ja viibida kontrollitava isiku kasutuses olevates ruumides või territooriumil. Seega on täiesti alusetu kaebaja väide, et kontrollidel puudus õigus ilma temata kontrolli läbiviimiseks. Kuna PRIA kontrollid on toimunud nii Euroopa Komisjoni määruse kui Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse sätetest lähtudes on täiesti kohatu kaebaja viide haldusmenetluse seaduse § 3 lg 1 osas. Inspektor kontrollib, kas maa, mis taotluses esitati rohumaana (nii loodusliku- kui pikaajalise rohumaana), on vähemalt üks kord hiljemalt
3. juuliks niidetud või on seal loomi karjatatud. Vastavad toimingud peavad olema visuaalselt tuvastatavad ehk kohapealse kontrolli teostamise hetkel peab olema võimalik visuaalselt tuvastada fakti, et põldu on niidetud/karjatatud ja niide peab olema kas ära veetud või hekseldatud. Põlluraamatu kontrollimine on kohapealse kontrolli juures abistava iseloomuga. Arusaamatu on kaebaja rõhuasetus põlluraamatu kontrollimise tähtsuse osas. Inspektor fikseerib kontrollaktis ära ikkagi tegeliku olukorra põldudel, mitte selle mis on kirjas põlluraamatus. Nagu ka ütleb kaebaja ise, kontrollitakse põlluraamatu pidamist (selle olemasolu ning täitmine), kuid põldude kohapealse reaalse kontrolli teostamise hetkel peab olema võimalik visuaalselt tuvastada fakti, et põldu on niidetud/karjatatud ja niide peab olema kas ära veetud või hekseldatud. Kaebaja juures käis kontrollimas kolm inspektorit. Mitu järelevalveametnikku konkreetse taotleja juures kontrolli teostab, see on PRIA sisemise töökorralduse küsimus ning on absoluutselt arusaamatud kaebaja küsimused või pretensioonid selles osas. PRIA-1 puudub igasugune kahtlus järelevalve ametniku pädevuse osas. PRIA leiab, et kontrollakti koostanud järelevalveametnik on käitunud vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 64 sätestatud pädevuse raamides ning miski ei tõenda vastupidist. Kogu kaebaja esitatud väited PRIA pahatahtlikkuse osas on paljasõnalised ja tõendamata. Pigem on tegemist taotlejaga, kelle juures leiti hulgaliselt toetuse saamiseks ettenähtud nõuete rikkumisi, otsitud süüdistustega, et juhtida tähelepanu kõrvale oma tegemata töödelt. Lisaks kontrollaktis fikseeritud rikkumistele on paljude põldude kohta kontrolli käigus tehtud ka fotod. Nimetatud fotodelt on väga selgelt näha, millised olid need põllud, millistel rikkumised tuvastati ning kas nad olid toetuskõlbulikud või mitte. Alusetu on kaebaja väide uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Kaebaja põldudel viibis kahe päeva jooksul kolm inspektorit, koostati kontrollakt ning tehti hulgaliselt olukorda ilmestavaid fotosid. Kõik see ongi uurimispõhimõtte rakendamine. Mingisuguste suvaliste seemneostu arvete küsimine ei saa olla tõendamisel olulisemaks kui kohapeal fikseeritud olukord. Kui näiteks vili ei tärka või põld on hooldamata, siis mida tõendab nõuete täitmise osas seemnete ostmine? Absoluutselt mitte midagi. Kaebaja ei ole oma kaebuses esitanud peale paljasõnalise jutu ühtegi tõendit, millega ta suudaks tõendada, et kontrollaktil puudustega fikseeritud põllud olid nõuetele vastavad. Põldudele nr 14, 37, 51, 54, 55, 57 ja 59 taotles taotleja toetuseid kaerale allakülviga. Põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel võetakse arvesse heas põllumajanduslikus korras ja tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa (määruse nr 39 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1, määruse nr 51 § 3 lg 1 p 1, määruse nr 49 § 3 lg 1, Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ art 30 lg 2), st maa, mis on hooldatud või millel kasvab toetusõiguslik kultuur. Inspektorid mõõtsid nimetatud põldusid mööda toetusõigusliku ala piiri ehk mööda kaerapõllu piiri. See, et tulemused võisid eri põldude osas olla erinevad on täiesti võimalik (see sõltub hooldatuse tasemest jne). Kohapealne kontroll tuvastas, et põllud nr 54, 55 ja 57 on toetusõiguslikult pindalalt väiksemad kui 0,30 ha. Toetusõiguslikud ei ole põllud, mis ei moodusta kultuurigrupi sees vähemalt 0,30 hektarilist ühtset maa-ala (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2). Põldude nr 1A, 5, 13, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78 ja 79 osas tuvastas kohapealne kontroll, et niide oli koristamata. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Kohapealne kontroll ei tuvastanud, et koristamata niide oleks nimetatud põldudel olnud hekseldatud nagu väidab taotleja ning see on tuvastatav ka kontrolli käigus tehtud fotodel. Samuti oli erinevus taotleja hekseldatud põldude (kus kohapealne kontroll tuvastas, et niide on hekseldatud) ning hekseldamata põldude vahel ilmne. Mõnedel põldudel kasvas koristamata niite vahel juba ädal ehk uus hein. Põllu nr 13A pinnast asub 4,15 ha Natura 2000 võrgustiku alal ning 0,36 ha mitte. See on nähtav ka PRIA veebikaardilt. Põllu nr 13A põhjapoolne külg ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal. Põllumassiivi nr 47351865556 piir ulatub põhjapoolses küljes kaugemale kui Natura 2000 võrgustiku piir. Põllud nr 60 ja 69 oli OÜ Kupas jätnud 2006.a pindalatoetuste taotlusele nr 11006570800 lisatud põllumassiivide kaartidele joonistamata. Mitmetest pindalatoetuste taotlusega seotud puudustest, sealhulgas kaartide puudumisest põldude nr 60 ja 69 osas, on PRIA OÜ-d Kupas teavitanud 01.06.2006.a. Samuti ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiive nr 47551921906 ega 47551868650, millele OÜ Kupas pindalatoetuste taotluse põldude loetelu lehel põldude nr 60 ja 69 asukoha on märkinud. Pindalapõhiseid toetuseid võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivil asuva põllu kohta (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lg 2, määruse nr 39 § 3 lg 4). Kuna nimetatud põllumassiive ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning taotleja esindaja ei ole neid ka kaartidele joonistanud, ei olnud kohapealsel kontrollil võimalik neid leida ega kontrollida. Alusetu on kaebaja väide, et teda pole põldude 60 ja 69 puuduste osas teavitatud. Iga toetustaotluse kohta, kus esineb parandatavaid puuduseid, koostatakse kontroll-leht, kus on puudused üles loetletud ning sellest teavitatakse taotlejat. OÜ Kupas suhtes koostati taotluse nr 11006570800 kontroll-leht ning helistati taotlejale 01.06.2006.a. Taotleja esitas puuduolevad kaardid 12 põllu kohta, kuid mitte põldude nr 60 ja 69 kohta. Kui taotlejat pole millestki teavitatud nagu ta väidab, kuidas ta siis oskas ülejäänud puuduolevad kaardid esitada? Põld nr 81 jagati kuueks lahustükiks, kuna neil lahustükkidel puudus omavahel ühendus ning neid lahustükke ei ole võimalik hooldada ühe tervikliku põlluna. Põllu nr 81 lahustükkide toetusõigusliku pinna hulka ei arvatud maad, millel oli hiljuti võsa maha võetud ning mida ei ole võimalik lugeda heas põllumajanduslikus korras olevaks maaks (määruse nr 39 § 2 lg 1). Põllu nr 81 osas jagati vaid põld lahustükkideks, põllumassiivi nr 47551832806, millel põld nr 81 asus, kohapealse kontrolli käigus lahustükkideks ei jagatud. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 art 8 lg 1 kohaselt ei ole apellandi puid hõlmav maatükk toetusõiguslik, kuna seal ei ole võimalik teostada põllumajanduslikke tegevusi samamoodi, kui sama piirkonna puudeta maatükil. Vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 796/2004 artikkel 30 lg 2 kohaselt võetakse põllumajandusliku maa pindala mõõtmisel arvesse tegelikult põllumajanduslikus kasutuses olev maa (seda peab saama kasutada tervikuna asjaomase piirkonna või liikmesriigi tavapäraste standardite kohaselt), mille alla aga võsastunud maa ei kuulu. Kohapealase kontrolli läbiviimisel lähtutakse nõudest, et toetust võib taotleda heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaa, püsirohumaa või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta. Kaebaja puude ja pillirooga maa ei vastanud nimetatud nõuetele. Ühesugust põllumajanduslikku tegevust ei ole antud juhul võimalik teostada samamoodi, kui samas piirkonnas puudeta maatükil. Põllumajandusloomade metsas või roostikus karjatamine ei saa olla võrdväärne nende karjatamisega heinamaal või karjamaal (erinev on saadav söötühikute hulk jne). Asjaolu, et nimetatud pindadel on loomi karjatatud, ei muuda neid pindasid toetusõiguslikeks. Looma omanik võib oma loomi karjatada igasugustel maadel (karjamaal, metsas, soos, liivaluidetel). Põhiseaduslikku õigust oma vara kasutada ja käsutada ei ole PRIA ühegi omaniku suhtes piiranud. Küll aga on õigust toetust saada vaid sellistele pindade eest, mis vastavad toetuse saamise tingimustele. Kaebaja väide, et põldude nr 47, 48, 49 ja 50 osas jättis ta nõuded täitmata vääramatu jõu puhul on alusetu. Vääramatut jõudu pindalatoetuste mõistes käsitletakse Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklis 72 ning seal viidatakse Euroopa Nõukogu määruse 1782/2003 artiklile 40 lg
4. Euroopa Nõukogu määruse 1782/2003 artiklile 40 lg 4 punkt c alusel loetakse vääramatuks jõuks raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte põllumajandusmaad. Põllumajanduse valdkonnas on loodusõnnetuse mõiste välja toodud Põllumajandusministri 02.11.2005 määruses nr 108 "Looduskahjutoetuse andmise tingimused ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord" § 1 lg 2 p 1, mille järgi loodusõnnetuseks loetakse maavärin, laviin, maalihe ja laiaulatuslik üleujutus. PRIA andmetel midagi sellist kaebaja põldudel ei toimunud. Seega on kaebaja viited vääramatule jõule alusetud. PRIA-le tundub, et kaebaja ei ole aru saanud Euroopa Liidu poolt makstavate põllumajandustoetuste olemusest. Toetusi makstakse teatud nõuete täitmisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks. Kui vastavad nõuded on täitmata, pole tehtud ka vastavaid kulutusi. Põllumajandustoetused on taotlejatele võimalus täiendava raha saamiseks, mitte aga kohustus. Kui ei suudeta või ei taheta kehtestatud nõudeid täita ning ei taheta ennast kontrollida lasta, ei ole mingisugust kohustust toetusi küsida. PRIA-le jääb täiesti arusaamatuks kaebuse punkt 2.2., kus väidetakse, et käskkiri ei ole proportsionaalne kohaldatava õigusliku tagajärje osas. Missugusest käskkirjast kaebaja räägib? Kui kaebaja mõtleb vaideotsust, siis väljatoodud puudused olid reaalselt kontrolli käigus leitud ning nendele järgnev otsus tehakse vastavatest õigusaktidest lähtuvalt. Ei ole mõeldav, et järelevalveametnik kontrolli käigus leevendab leitud puudusi, kuna muidu oleks tagajärjed kontrollitavale liiga rasked. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on vaideotsuse välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
5. Esitatud kaebuse puhul on tegemist lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Kaebuse lubatavus tuleneb Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kaebuse tähtaegsus tuleneb HKMS § 9 lõikest 3, mille kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel kaebuse halduskohtusse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Samad asjaolud tulenevad Haldusmenetluse seaduse (

) § 87 lõikest 1, mille kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

§ 87

lõike 2 punkt 3 täpsustab, et Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vaideotsusega rikutud kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mille tõttu tuleb vaidlustatud vaideotsus tühistada, kuna HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punktist 1 tulenevalt on halduskohtul õigus kaebuse sisulisel lahendamisel tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta. Vaidlusalune vaideotsus on tehtud vastuolus olevana õiguse üldpõhimõtetega ja põhiseaduslike printsiipidega. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja jäetud ilma õigusest õiglasele ja menetlusnormide kohasele menetlusele haldusorganis. Kogu kaebus lähtub põhimõttest, et kaebuse esitaja poole ei ole saanud menetluse jooksul selgitada asjaolusid, mis kaebuse esitaja arvates peaksid veenma vastustajat sisulist otsust asjas muutma.

§ 71

lõige 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Seega on seaduse kohaselt võimalik esitada vaiet ka menetluse käigus tehtud toimingu peale ning kohapealne kontroll ja selle alusel kontrollaruande koostamine on konkreetse haldusmenetluse käigus teostatud toiminguks. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004/EÜ artikli 48 lõige 1 sätestab, et iga käesoleva peatüki alusel läbi viidava kohapealse kontrolli kohta, olenemata sellest, kas kõnealune talupidaja valiti kohapealseks kontrolliks kooskõlas artikliga 45 või pädevale asutusele muul moel teatavaks saanud rikkumiste järelkontrollina, peab pädev kontrolliasutus koostama kontrolliaruande. Aruanne koosneb järgmistest osadest:

1. a)üldosa, mis sisaldab eelkõige järgmist teavet:
2. i)kohapealseks kontrolliks valitud põllumajandustootja;
3. ii)kohal olnud isikud; iii) kas põllumajandustootjat teavitati eelnevalt külastusest ja sel juhul etteteatamise aeg;
4. b)osa, mis kajastab eraldi iga akti ja standardi kontrollimisi ning sisaldab eelkõige järgmist teavet:
5. i)kohapealse kontrolli sisuks olevad nõudmised ja standardid;
6. ii)kontrollide iseloom ja ulatus; iii) tulemused;
7. iv)õigusaktid ja standardid, mille suhtes leiti rikkumisi;
8. c)analüüsiosa, milles hinnatakse rikkumise olulisust iga õigusakti ja/või standardi suhtes, kriteeriumite raskus, ulatus, püsivus ja korduvus suhtes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 7 lõikega 1, märkides kõik tegurid, mis võiksid tingida rakendatava vähendamise suurendamise või vähendamise. Sama artikli lõike 2 kohaselt teavitatakse talupidajat leitud rikkumistest. Käesoleval juhul on koopia kontrollaruandest kaebuse esitajale saadetud alles vaidlusaluse vaideotsuse lisana, mille kohta on märge vaideotsuse viimasel lehel (tl 55). Seega ei antud kaebuse esitajale enne vaideotsuse tegemist sisulist võimalust käesolevas kohtule esitatud kaebuses toodud vastuväidete, märkuste ja selgituste esitamiseks. Kohus on seisukohal, et taoline vastustaja käitumine ei ole kooskõlas hea halduse tavadega, kuna õiguse üldpõhimõtetega ja põhiseaduslike printsiipidega ei ole kooskõlas olukord, kus kaebuse esitaja prententsioonid kontrollimise kohta, mida vastustaja on käsitlenud vaidena

mõttes, lahendatakse sisuliselt enne, kui isikut teavitatakse asjakohaselt kontrollimise käigus leitud rikkumistest. Seega ei olnud kaebuse esitajal võimalik esitada omalt poolt kaalutud ja põhistatud vaiet, millise võimaluse andmise nõue tuleneb eelpool nimetatud määruse artikkel 48 lõikest 2. Kohus ei saa aga välistada, et kontrollaruandele tugineva vaide esitamise võimaluse saamisel, ei oleks vastustaja otsus võinud olla kaebuse esitaja jaoks positiivsem kui käesolev vaideotsus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on vastustaja vaide läbivaatamisel eiranud

§ 82

lõikes 7 sätestatut, mis võib olla viinud vastustaja vähemalt osaliselt vale otsuse tegemisele. Nimelt sätestab

§ 82

lõige 7, et vaiet läbivaatav haldusorgan teeb vaide esitanud isikule ja teistele asjast huvitatud isikutele teatavaks asja arutamise aja ja koha. Käesoleval juhul vastustaja aga seda teinud ei ole. PRIA 30.11.2006.a kirjaga (tl 50) on küll kaebuse esitajat teavitatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest kuni 27.12.2006.a. Kuid puuduvad igasugused tõendid, et kaebuse esitajat oleks teavitatud vaideotsuse tegemisest 04.01.2007.a (tl 51). Samuti ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, miks oli tarvis vaide lahendamise tähtaega sisuliselt kaks korda pikendada ning, miks ei võimaldatud kaebuse esitajal tutvuda kontrollaruandega enne vaideotsuse vormistamist 04.01.2007.a.

§ 83

lõike 2 kohaselt vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Kohtus tunnistajatena üle kuulatud Aivo Kutser ja Jako Suur kinnitavad, et tegelik olukord oli põldudel teistsugune kui tuvastasid vastustaja kontrollid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja teatanud kaebuse esitajale asja arutamise aega ja kohta ning kaebuse esitajat ja kaebuse esitaja poolseid tunnistajaid ei ole tegelikkuses ka ära kuulatud. Samas nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja pool on huvitatud tema jaoks oluliste selgituste ja asjaolude täpsustamise võimalusest vastustaja juures. Seega on antud juhul rikutud vaideotsuse tegemisel kaebuse esitaja ärakuulamisõigust. Vastustaja on jätnud kasutamata võimaluse põhjendada vaideotsuses, miks kontrollijate poolt tuvastatud asjaolud vastavad faktilistele asjaoludele enam, kui seda kirjeldavad kohtus kuulatud tunnistajad. Juhul, kui vastustaja leidis, et asja arutamine ei ole suuliselt vajalik, oleks ta pidanud sellest ikkagi teavitama ka kaebuse esitajat ning andma talle võimaluse esitada omapoolseid täiendavaid andmeid. Samuti oleks vastustaja pidanud kaebuse esitajale andma võimaluse kontrollaruandega tutvumiseks kirjaliku menetluse puhul. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtudel, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2003 otsust asjas nr 3-3-1-74-03; 25. novembri 2003 otsust asjas nr 3-3-1-70-03; 19. detsembri 2006 otsust asjas nr 3-3-1-80-06). Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada ning tal peab olema võimalus esitada haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave arvesse. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada ja tühistada PRIA 04.01.2007.a vaideotsus nr 1325/1 ja teha vastustajale ettekirjutus vaadata kaebuse esitaja taotlus nr 11006570800 ja selle menetlemise käigus esitatud vaie uuesti läbi. Vastustajalt tuleb HKMS § 92 lõike 1 alusel välja mõista kaebuse esitaja menetluskulud summas 16 992 krooni õigusabile ja 80 krooni riigilõivule. Roby Koik Kohtunik