oodeksi sätteist, mille kohaselt töölised ja teenistujad vastutavad üksnes süüdioleku korral ja tõendamise kohustus lasub tööandjal. 2)
1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele ja organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses 1) kui töötaja ning ettevõtte vahel on vastavalt paragrahvi lg. 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest. Seega annab
oodeks tööandjale õiguse sõlmida töötajaga täieliku materiaalse vastutuse lepingu, kuid kohustab tööandjat materiaalse vastutuse lepingu sõlmimisel kindlaks määrama, millise vara allesoleku töötaja peab tagama. 2
2 kohaselt on lubatud sõlmida kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta ainult nende (18 aasta vanuseks saanud) töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad tööd, mis on vahetult seotud neile üle antud materiaalsete väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, väljastamise, veo või kasutamisega tootmisprotsessis. Kostjaga sõlmitud töölepingu lisa kohaselt oli töötaja töö sisuks kauba vedu ja ekspedeerimine täieliku materiaalse vastutusega juhitava auto ja veetava kauba osas. Seega oli kostja isik, kellega täieliku materiaalse vastutuse lepingut võis sõlmida ja töölepingu lisa on sellena käsitletav. Samas nähtub töölepingu lisast, et see põhineb alles 16.05.1996.a.tehtud protokollil. Sellest järeldub, et kostja ei saa vastutada kauba riknemise eest täieliku materiaalse vastutuse alustest lähtuvalt, kuna veose kahjustumise ajal temaga täieliku materiaalse vastutuse leping puudus. 3)
kohaselt kahju eest, mis on ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud
ohustuste täitmisel, kannavad töölised ja teenistujad, kelle süü läbi kahju on tekitatud, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga. Seega tekib vastutus tekitatud kahju eest kolme tingimuse esinemisel: 1) otsene tegelik kahju tekkis töötaja õigusvastase käitumise tõttu, 2) töötaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, 3) töötaja on kahju tekkimises süüdi. Ühegi nendest puudumisel materiaalset vastutust ei järgne. Hageja ei ole tõendanud, et veose tranportimisel oleks kostja rikkunud oma
ohustusi ja käitunud õigusvastaselt. Kostja töötas autojuhina, töölepingu p.-s 2.
kohaselt tuleb kohtu poolt hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse kindlaksmääramisel arvestada mitte ainult tekitatud varalist kahju, vaid ka tegelikku olukorda, milles kahju tekitati. Hageja pole tõendanud, miks peaks kostja hüvitama ka tollimaksud, riigilõivu ja muu dokumentide vormistamise, kui auto sõitis poolhaagisega ja kostja seletusest tulenevalt oli autol ka muud kaupa, ning miks need summad kõik on maksustatud käibemaksuga ja seda kostja arvel. Hagi esitamise aegu kehtinud Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 88 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja süü kauba purunemises on tõendamata, jääb hagi selles osas ehk summas 6 582 krooni ja 20 senti rahuldamata. 4)
1 kohaselt kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele ja organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses 7) kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. 3 Alkoholi üle piiri viimise on kostja oma seletuses omaks võtnud. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.“ Hagiavaldusele lisatud kirjavahetus, arved ja tasumist tõendavad dokumendid omakorda tõendavad täielikult hageja poolt 1 690 Soome marga kostja eest tasumist. Kuna kostja oma süülise käitumisega, mis ei olnud seotud tööülesannete täitmisega, põhjustas hagejale kahju Eesti kroonides kokku 4 430 krooni ja 55 senti, siis tuleb see summa kostjalt hagejale kahju katteks tervikuna välja mõista. Kohus tuli järeldusele, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks ja kahju katteks kokku 4 430 krooni ja 55 senti. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus ning kuuluvad hüvitamisele kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt ja tulenevalt hagi rahuldatud osast summas 265 krooni ja 80 senti. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas
§-de 126, 128, 130 sätteid ja juhindus TsMS §de 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Kohtuotsus jõustus 22. juunil juunil 2007.a Viru Ringkonnakohtu määrusega Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.