Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxx omanik ja hagejast KÜ liige. KÜ liikmete üldkoosoleku 21.02.2003 otsusega määrati kindlaks haldusmajandusliku teenuse tasu omanikele kuuluvate ruumide üldpinna 1m2-le 2.83 krooni ja üldkoosoleku 01.02.2004 otsusega kehtestatud tasumääraks 3.50 krooni alates 16.02.2004.a. Kostja hoidub alates 01.02.2003 kõrvale oma kohustuste täitmisest nimetatud kulude tasumisest ning 01.08.2005 seisuga tema põhivõlgnevus on 4721.27 krooni ning viivis 861.14 krooni. Vabatahtlikust võlgnevuse tasumisest kostja keeldub. Hagi on esitatud KÜS § 2 lg.1 , § 5 lg.1, § 15-1 lg.1 ja § 7 lg.4 alusel. Kohtuliku vaidluse teeside kohaselt ei ole kostja kordagi arveid vaidlustanud. Alates augustist 2004 hakkas kostja abikaasa esitama oma arvestusi maja haldamise ja kostja korteri suhtes. Kostja väitel ei ole tariifid seaduslikud, kuid neid KÜ üldkoosoleku otsuseid, kus tariifid on kehtestatud, ei ole kostja vaidlustanud. Kui kostja ka on esitanud oma arvestuse, siis võinuks tasuda vähemalt selle osa, mis ta ise välja arvutas. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse grammatilisest ebakorrektsusest tulenevalt ei ole võimalik seda esialgselt esitatud kujul fikseerida. 31.01.2006 kohtusse saabunud ja ”seletused, minu tahe”-na pealkirjastatud dokument kordab paljuski kirjalikus vastuses esitatud väiteid ja on iseneesest grammatiliselt loetavam. Nimetatud dokumendi kohaselt on kostja tahe: ”teada mille eest tuleb maksta mis on kirja pandud majandustegevuse aastakavasse. Seda pole olemas. Avaldada läbi oma hääleõiguse oma arvamuse sellele kavale. Pole võimalust, sest objekt puudub. Arvedel saada aru, mis on reaalsed kulud, teenuse hind ja kogus, mis on võimalik mõõta, et minu maks kaasomandi majandamises võrdub tema kaasomandi suurusega.” Kohtuliku vaidluse teeside kohaselt tunnistab kostja hagi 70% ulatuses, nagu ta on ka varasemal istungil kinnitanud, kuid ta ei saa aru tariifide kehtestamise seaduslikkusest ja ta ei ole nõus, soojaarvestuse metoodikaga. Kostja leiab, et ta on arved vaidlustanud seeläbi, et pole neid maksnud. Mittemaksmist põhjustas arvete ebaselgus. Kostja leiab, et elanikke tuleb teavitada soojuse ühiku hinnast ja fikseerida arvetel ka soojanäidud, et saaks kontrollida. Omanikul on puudunud võimalus kontrolllida arvete õigsust ja ka seda, kas KÜ on tasunud soojatootjale selle arve, mida ta omakorda elanikelt sisse nõuab. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. KÜS § 7 lg.4 kohaselt majanduskulude maksmisega viivitamisel võib KÜ juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg.1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg.3 kohaselt KÜ liikmel on õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg.4 kohaselt KÜ otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile KÜ liikmetele kohustuslikud KÜS § 15-1 lg.1 kohaselt majanduskulud käesoleva seaduse tähenduses on KÜ vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasud KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti, lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KOS § 8 lg.1 kohaselt kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu KÜS nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistu seaduse järgi ning KOS sätteid kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus KÜS-ga. KOS § 13 lg.1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaasomandi valitsemisega tegeleb hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et KÜ on pädev oma üldkoosolekutel vastu võtma elamu majandamisega seotud otsustusi. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi lisadeks olevad KÜ 14.01.2003, 16.02.2004 ja 13.12.2004 otsused kehtivad. Nimetatud koosolekutel on otsustatud kinnitada korteriüüri tariifiks 2,83 krooni /m2 jooksvateks kuludeks, majandusteenuste tariifiks 3,50kr/m2 üldpinnalt, on otsustatud majanduskulude arvutamisel võtta aluseks korterite pinna suurus vastavalt Ehitusregistri andmetele, on otsustatud jätta kehtima avariiteenindamise ja gaasiseadmete teenindamise lepingud, on märgitud nii sooja hinna tõus kui ka prügiveo hinna tõus. Seega on KÜ koosolekutele erineval ajal otsustatud erinevaid tariife ja maksete arvestamise aluseid. Hagi lisaks oleva ( t. lk. 13) võlgnevuse arvestuse kohaselt on kuude lõikes välja toodud summad küttele, hooldusele, teenustele gaasi eest, trepikoja koristamise ja elektri remondi eest, märgitud on ka kostja poolt kahel korral tasutud summade suurus ning välja on arvestatud viivis. Võla arvestuse lõppsummad ühtivad hagis esitatud nõudega. Kostja, tunnistades hagi 70% ulatuses, on nimetanud, et kindlasti ei tunnista ta sooja eest esitatud arveid. Kostja on ka kinnitanud, et kui talle tehakse selgeks arvete aluseks olev metoodika ja selle seaduslikkus, ei keeldu ta summade maksmisest. Kuivõrd KÜ koosolekute otsused (millega arvetel toodud summade arvestamise aluseks olevad tariifid on kehtestatud) on kehtivad ja kuuluvad seega täitmisele, ei ole kostja poolt arvete maksmata jätmine tariifide väidetava ebaseaduslikkuse motiividel põhjendatud. Kostja arusaam, et arvete maksmata jätmine on võrdustatav nende vaidlustamisega, on ekslik. Kui kostja leidis, et arved on ebaõiged, saanuks ta esitada hageja vastu nõude, näiteks alusetu rikastumise sätete alusel. Tänaseni kostja seda teinud ei ole. Hageja on esitanud soojusenergia ostu-müügilepingu, millega on tõendatud, et KÜ kohustub tasuma elamule osutatud soojaga varustamise teenuste eest vastavalt arvesti näitudele lepingu lisas 1 toodud tarifiide alusel Hageja ja AS Narva Soojusvõrk vahelist soojusenergia ostu-müügilepingut nr. 406 ei ole tunnistatud kehtetuks, selle tühisust ei ole tuvastatud ja seega kuulub see hageja poolt täitmisele. Kostjal omakorda on KÜS seadusest tulenevalt kohustus tasuda soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kostja keeldumine maksta sooja eest temale esitatud arve alusel seetõttu, et ta ei tea, kas KÜ on maksnud oma lepingupartnerile, ei ole põhjendatud. Esiteks ei ole KÜ ja AS Narva Soojusvõrk vahel sõlmitud lepingu täitmise kontrolli õigust antud lepingu pooleks mitte olevale isikule ja teiseks ei ole põhjust kahelda hageja väites, et kostjal oli võimalus tutvuda vastavate maksedokumentidega hageja raamatupidamises. Lisaks sellele sätestab hageja ja AS Narva Soojusvõrk vahelise lepingu p.4.8 võimaluse piirata KÜ poolt maksete tasumise rikkumise korral soojusenergia andmist. Kuivõrd pooled ei ole väitnud, et soojaandmist oleks piiratud või katkestatud, ei ole põhjust kahelda, et hageja on lepingupoolena oma kohustused täitnud ning AS Narva Soojusvõrk esitatud arved tasunud. Kostja ei vaidlusta seda, et AS Narva Soojusvõrk on arveid esitanud ja mis summas. Kostja väide soojaarvestuse ebaõige metoodika kohta on jäänud paljasõnaliseks. KOS § 13 lg.1 kohaselt peab omanik tasuma kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt temale kuuluva kaasomandiosa suurusega; sellest suhtest võib kõrvale kalduda korteriomanike kokkuleppe alusel. Korteriomanike kokkulepe sooja eest tasumisel on fikseeritud KÜ põhikirja punktis 4.2.f, mille kohaselt teenustasude suuruse määramise aluseks soojusenergia osas on korteri köetava pindala suurus. Kostja on sooja eest tasumisel ekslikult võtnud aluseks kinnistusse kantud talle kuuluva kaasomandi suuruse protsentides. Hageja põhikirja kohaselt toimub sooja eest tasumisel arvestamine omandi pindala järgi ehk ruutmeetrites arvutavate ühikute alusel. Hageja on teinud ka arvestused ruutmeetrite järgi, seega vaidlus selle üle, kas hageja poolt esitatud arvestuse metoodika on õige või mitte, on ainetu. Kohus leiab, et hageja metoodika kostja poolt tasumisele kuuluvate summade määratlemisel on õige ja põhjendatud: 1) soojuse eest küsitud summad arvetel on esitatud lähtudes hageja ja soojusenergia müüjaga sõlmitud lepingust, kus on toodud näitude ja arvete esitamise ning nende tasumise kord ning lähtudes kostjale kuuluva omandi pindalast arvutatuna ruutmeetrites; 2) muud arvetel näidatud summad kujunevad korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste alusel, mida kehtetuks tunnistatud seaduslikus korras ei ole ja mis seega kuuluvad täitmisele kõigi ühistu liikmete poolt. Hagis esitatud viivise arvestamise alust ja summat kostja vaidlustanud ei ole. Kohus möönab, et KÜ võiks kaaluda vajadust edaspidi märkida arvel (võimalike vaidluste vältimise huvides) mõõtjate alusel arvutatavate summade puhul ka tarbitud teenuse hulka väljendavad andmed, kuid üksi see asjaolu, et hetkel arved tarbitud teenuste mahtusid ei kajasta, ei anna alust arvete tasumata jätmiseks. Hagi on tõendatud KÜ üldkoosoleku otsustega, tõendiga võlgnevuse suuruse kohta, soojusenergia ostumüügilepinguga, võla meeldetuletuskirjadega, koopiatega arvetest (t.lk. 61-73), KÜ põhikirjaga. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostjale kuulub xxxx, siis selle kohta mõlema menetlusosalise poolt esitatud vastavaid tõendeid ei pea kohus põhjendatuks eraldi hinnata. Kuna kohus on leidnud, et hageja metoodika on õige ja seaduslik, siis kostja esitatud omapoolseid arvestusi nii kirjalikes selgitustes kui tabelite kujul esitatuna, kohus ei arvesta. Kohus ei arvesta ka kostja poolt 30.03.2006 esitatud taotlust tõendite väljanõudmiseks ja taotlusele lisatud omapoolselt esitatud tõendeid, kuna 01.02.2006 istungil anti pooltele tähtaeg tõendite ja taotluste esitamiseks hiljemalt 03.03.2006. Hagihinda arvestades, ja juhindudes
Raks § 3,
kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 52 p.7, 60 lg.1, 61 lg.1 p.1- kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõivu katteks 420 krooni, asja läbivaatamiskulude katteks 325 krooni ja õigusabikulude katteks 279.12 krooni, kokku 1024.12 krooni hageja kasuks..
lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda.
lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.
lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Viru Ringkonnakohus 04.aprillil 2007.a. otsustas: Viru Maakohtu 12.06.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-05-20196 tühistada. M. Leimann I.Opmann Korteriühistu Koidula-maja N hagi V V vastu rahuldada osaliselt. Mõista V V välja korteriühistu Koidula-maja N kasuks võla katteks 5171 (viis tuhat ükssada seitsekümmend üks) krooni 51 senti. Ülejäänud osas, s.o. summas 410 (nelisada kümme) krooni 90 senti, jätta hagi rahuldamata. V V apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Mõista V V välja korteriühistu Koidula-maja N kasuks esimese astme kohtukulude katteks 909 (üheksasada üheksa) krooni 52 senti ja apellatsiooniastme kohtukulude katteks 74 (seitsekümmend neli) krooni 08 senti. Mõista korteriühistult Koidula-maja N välja V V kasuks esimese astme kohtukulude katteks 20 (kakskümmend) krooni 54 senti. Riigikohtu Tsiviilkolleegium 20.juunil 2007.a. määras: Riigikohus leidis, et V V kassatsioonkaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus: 20.juunil 2007.a. Riigikohtu määrusega Nooremreferent I.Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.