lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Kostja on poolte poja N.S isa. Poeg elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Narva Linnakohtu 04.10.1999 otsuse tsiviilasjas nr 2-1389/99 alusel maksab kostja hagejale poja ülalpidamiseks elatise summas 450 krooni igakuiselt. Muud materiaalset abi ta ei osuta. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-06-8487 Kohtule 06.04.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on elatise väljamõistmise päevast (seitse aastat tagasi) oluliselt suurenenud poja vajadused. Elatise väljamõistmisel oli ta viie aastane, praegu käib üldharidus- ja muusikakooli viiendas klassis. Kasvamise ajal on lapsele tarvis täisväärtuslikku toitu, millele kulub kuus vähemalt 1500 krooni. Kulutused kooliks ettevalmistamisele, tasu õpikute eest, täiendavate koolitarvete soetamisele õppeaasta jooksul, kulutused ekskursioonidele ja matkadele moodustavad õppeaasta jooksul vähemalt 4600 krooni (kuus keskmiselt 385 krooni). Riiete ja jalatsite (sealhulgas ka sporditarvete) soetamisele, kasvava nooruki jaoks, kulub kuus keskmiselt vähemalt 450 krooni. Tasu muusikakooli eest moodustab 1200 krooni aastas (120 krooni kuus). Hügieeni- ja majapidamisvahenditele kulub 50 krooni kuus. Samuti kannab hageja lapse poolt kommunaalteenuste kasutamisega seotuid kulutusi (keskmiselt 120 krooni kuus). Vajalikud on ka kulutused lapse puhkuse, peamiselt suvepuhkuse organiseerimiseks, mis moodustavad 1700 krooni aastas (keskmiselt 140 krooni kuus). Samuti on tarvis vahendeid teaduslike- ja ilukirjandusraamatute ning mängude soetamiseks. Kahtlemata vanem, kelle juures elab laps, kannab ka lisakulutusi. Lapse ülalpidamisega seotud üldkulutused moodustavad vähemalt 3000 krooni kuus. Hageja netopalk on 3500 krooni kuus, millest ilmselgelt ei jätku lapse normaalseks ülalpidamiseks. Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 49, 60 ja 61 hageja palub muuta elatise suurust, suurendades selle alates hagi esitamise päevast 1500 kroonini kuus. MENETLUSE VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 23.10.2006 tagaseljaotsusega (tl 16-17) rahuldati hagi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul luges kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esinenud. Viru Maakohtu 08.03.2007 määrusega (tl 39-40) rahuldati S.S 07.11.2006 kaja ning taastati menetlus tsiviilasjas nr 2-06-8487 L.Z hagis S.S vastu elatise suurendamise nõudes eelmenetluse staadiumist. KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt kostja poolt kohtule 07.11.2006 esitatud vastusele (tl 24-25) kostja töötab 4 kategooria elektrikuna OÜ-s Estma-K. Vastavalt töölepingu tingimustele ja tellimuste vastuvõtmisele ei ole kostja tööpäev täispikk Seetõttu on tema brutopalk tunduvalt väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ja see teeb keskmiselt 1110 krooni kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja maksab vastavalt otsusele elatist summas 450 krooni kuus ja võlgnevused puuduvad. Kostja jaoks on hageja poolt nõutud elatise summa 1500 krooni ebareaalne, 450 kroonine elatis, mida kostja maksab praegu, on reaalne summa. Hageja brutopalk 3847 krooni on tunduvalt suurem ja stabiilsem kui kostjal. Kostja saab aru, et poja vajadused kasvavad, kuid kostja ei suuda vastavalt oma kvalifikatsioonile leida tasustavamat tööd, et rahuldada poja kasvanud vajadusi. Kostjal on võimalus maksta elatist vastavalt oma varalisele seisundile. Kostja ema on mitmel korral aidanud hagejal tasuda poja õpingute eest muusikakoolis. 2
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis poeg N. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud N.S sünnitunnistusega nr CL 0057472 (tl 5) et Narva Linnakohtu 04.10.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2-1389/1999 mõisteti alates 17.03.1999 S.S-lt välja L.Z kasuks elatis poja N, ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 450 krooni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 21.01.2012. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 04.10.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2-1389/1999 (tl 6). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustas 1500 krooni; alates 01.01.2007 on VV poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, millest pool on 1800 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Narva Linnakohtu 04.10.1999 otsuse tegemise ajal, kui mõisteti välja elatis summas 450 krooni, oli poolte poeg 5-aastane. Tänaseks päevaks on poolte poeg 13-aastane. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. 3
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma S.S. Kohus selgitab hagejale, et
lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.
lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt
lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt
lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 9450 krooni /1500 – 450 /elatise keskmine suurus/ x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 750 krooni. Kuid kohus leiab, et antud kohtuotsusega ei saa kostjalt riigilõivu välja mõista, kuna ta on selle juba tasunud 31.10.2006 maksekorraldusega (tl 26), saades kätte Viru Maakohtu 23.10.2006 tagaseljaotsuse. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.