← Eesti

2-06-23339/18

2-06-23339 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-06-23339 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. mai 2007.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. V. hagi A. T.`i vastu elatise nõudes ja A. T.`i vastuhagi Al. V. vastu lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Kohtuistungi kuupäev
  2. mai 2007.a Istungil osalenud isikud Hageja (vastukostja) A.V.; Kostja (vastuhageja) A. T. ja tema esindaja S. G.. Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Välja mõista A. T.’ilt (isikukood X, elukoht X) A. V.’i (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis alaealise tütre I. V.’i (isikukood X) ülalpidamiseks 2 350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.08.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestada kohtuotsuse täitmisel seisuga 15.05.2007.a kostja poolt tasutud elatis 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni.
  5. Lõpetada menetlus A. T.’i vastuhagis A. V.’i vastu lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.
  6. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
  7. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord 1

(5)2-06-23339 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. augustil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt alates 2003.a suvest kuni 2005.a novembrikuuni pooled elasid vabaabielus ning pidasid ühist majapidamist. Poolte suhted lõppesid siis, kui kostja sai teada, et hageja on rase ja ootab temalt last.
  4. juulil 2007.a hagejal sündis tütar K. V., kelle isaks on kostja. Kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mistõttu hageja on sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja sissetulekuks on lapsetoetus 300 krooni kuus. Kostja töötab ja saab palka 10 000 krooni kuus.
  5. Hageja palus vastavalt PkS §61 lg1 välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2 460 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest. KOSTJA VASTUS HAGILE JA VASTUHAGI
  7. septembril 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja kahtleb selles, et on lapse isa. Kostja ei eita poolte vahelisi suhteid, ka avalduse perekonnaseisuametisse esitas kostja ise pärast tütre sündi. Kostja tegi hagejale abieluettepaneku, kuid hageja katkestas kõik suhted. Hiljem sai kostjale teatavaks, et pärast poolte lahkuminekut elas hageja teise meesterahvaga.
  8. Kostja esitas vastuhagi lapse sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks ja DNA-ekspertiisi määramiseks. HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
  10. oktoobril 2006.a esitatud vastuses vastuhagile vastukostja ei tunnistanud vastuhagi, põhjendusel, et vastuhageja ei ole kunagi varem kahelnud selles, et tema on lapse Ilona isa. Ka isa kanti lapse sünniakti poolte ühise avalduse alusel. MENETLUSE KÄIK 7 Viru Maakohtu 19.03.2007.a kohtumäärusega määrati lapse isast põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiis ja e teostav asutus ja kuupäev võrdlusmaterjali andmiseks.
  11. Pärast ekspertiisis akti saamist nõustus kostja elatise maksmisega summas 1 800 krooni kuus. Hageja poolt nõutava summaga kostja ei nõustunud, sest kostjal on kohustused pankade ees ning hageja saab vanemahüvitist. Kostja palus arvestada tema poolt menetluse kestel makstud elatisraha. KOHTUISTUNG
  12. Kohtuistungil hageja toetas hagi ja palus välja mõista kostjalt elatis summas 2 460 krooni. Hageja seletuste kohaselt kulub lapse vajadusteks kuus 4 700 krooni, s.h 1 800 krooni söögiraha, 700 krooni mähkmed, 700 krooni hügieenitarbed, 600 krooni riided, 400 krooni mänguasjad ning 500 krooni kommunaalmaksed. Hageja sissetulekuks on 300 krooni lapsetoetus ja 3 600 krooni vanemahüvitis. Kostja on mitmel korral maksnud elatist 800 krooni ja hageja nõustus tasutud summa arvestamisega. 2
(5)2-06-23339
  1. Kostja loobus vastuhagist. Kostja nõustus hagiga osaliselt, s.o elatise maksmisega 1 800 krooni kuus. Kostja ei nõustunud lapse vajadustega leides, et lapse vajadused on põhjendamatult suured ja mõningad kulutused liialdatud. Kostja arvates lapse vajadused hügieenitarvete, mähkmete ja mänguasjade osas moodustavad kokku 900 krooni ning kommunaalmaksete osas 350 krooni. Kostja teatas, et alates hagi esitamisest ta on maksnud hagejale kokku 7 700 krooni, samuti ostis lapse sündimisel lapsevoodi, vanni ja muid asju, kokku umbes 3 000 krooni ulatuses..
  2. Kostja esindaja sõnul on kostja nõus maksma elatist summas 1 800 krooni kuus. Võttes arvesse seda, et ka hageja peab last ülal pidama, siis peaks nimetatud summa olema piisav lapse ülalpidamiseks. Kostjal on kohustused panga ees, mis on tekkinud enne lapse sündi. Kohtukulud palus kostja esindaja jätta poolte endi kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise vastuhagis aga tuleb menetlus lõpetada. Elatise väljamõistmise hagi
  4. Sünnitunnistuse järgi lapse I. V. vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 6). Eesti Kohtuarstlik Ekspertiisibüroo ekspertide poolt 16.04.2007.a koostatud molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr. 070187 kohaselt 99.999999% tõenäosusega kostja on lapse I. V. bioloogiline isa (t.lk. 5051). Kuigi kostjal oli kahtlust lapse temast põlvnemise üle, siiski pärast kostja taotlusel määratud ekspertiisi kostjal ei ole enam kahtlust lapse temast põlvnemise üle.
  5. Hagiavalduse järgi kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal ei ole vastuväiteid lapse ülalpidamise kohutuste täitmise vajadusele. Kostja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist ta on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha kokku 7 700 krooni. Seega pole kostja lapsele vähemalt seadusega kehtestatud minimaalmääras elatist maksnud.
  6. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  7. Vastavalt PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kuna kostja pole seda kohustust täitnud, siis hagi tuleb rahuldada.
  8. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg 1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Hagiavalduse esitamisel pole hageja lapse vajadusi välja toonud. Kohtuistungil teatas hageja, et lapse vajadusteks on kokku 4 700 krooni, s.h 1 800 krooni söögiraha, 700 krooni mähkmed, 700 krooni hügieenitarbed, 600 krooni riided, 400 krooni mänguasjad ning kommunaalmaksed, millest lapse osa on 500 krooni. Kostjal on tekkinud vaidlus lapse vajaduste üle hügieenitarvete, mähkmete ja mänguasjade osas, mistõttu hinnangut lapse vajadustele peab andma kohus. 3
(5)2-06-23339
  1. Hageja asub lapsehoolduspuhkusel. Virumaa pensioniameti 19.02.2007.a tõendi kohaselt hageja sissetulekuks on 300 krooni lapsetoetus ja 3 600 krooni vanemahüvitis (t.lk. 87). Hageja seletuste kohaselt vara ja kohustusi hagejal ei ole, teisi lapsi tema ülalpidamisel ei ole.
  2. Kostjal on kindel töökoht. AS-i R. 11.05.2007.a õiendi järgi kostja keskmiseks brutosissetulekuks on 12 076 krooni kuus. Lisaks sai kostja Eesti Haigekassast ühekordse hüvitise 2 408 krooni. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab hageja netosissetulekuna keskmiselt 9 986 krooni kuus (t.lk. 86, 94). Kostja seletuste kohaselt tema varaks on kahetoaline korter asukohaga X ning sõiduauto X, väljalaseaasta
  3. Teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kostja kohustusteks Hansapangast võetud eluasemelaenu tagastamata jääk 45 600.37 euro ehk 713 190 krooni, millest ta tagastab igakuiselt 266.16 euro ehk 4 163 krooni kuus.
  4. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varalise seisund on palju parem kui hageja varaline seisund. Samas antud asjaolu ei ole hagi hageja pool nõutud ulatuses rahuldamise aluseks. Hageja poolt välja toodud lapse vajadused 4 700 krooni ületavad hageja poolt saadud sissetuku 800 krooni võrra (4 700 – 3 900). Kuidas sellises olukorras said lapse vajadused rahuldatud ei ole teada. Lisaks ju pidi hagejal olema vahendeid ka enda elamiseks. Kohtuistungil seletas hageja, et teda abistasid oma vanemad. Hageja seletuste kohaselt tema vanematest ainult ema ja saab palka 2 000 krooni. Sellega on tuvastatud, et tegelikult lapse vajadused on hageja poolt toodust väiksemad. Seega nõustub kohus kostja vastuväidetega ja loeb lapse vajaduste suuruseks kostja poolt tunnistatud 3 650 krooni, sh. söögiraha 1 800 krooni, mähkmed ja hügieenitarbed 800 krooni, riided 600 krooni, mänguasjad 100 krooni ja kommunaalmaksed 350 krooni. Kuna lapsevajadustest 300 krooni ulatuses on rahuldatud lapsetoetusega, siis katmata on vajadused 3 300 krooni.
  5. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on palgaalammääraks 3 600 krooni. Kostjalt 1 800 krooni ulatuses elatise väljamõistmisel jääks hageja enda kanda 1 500 krooni kuus (3 650 - 300 – 1800), mis oleks hageja suhtes ebaõiglane, sest hageja varaline seisund on halvem kui kostja varaline seisund.
  6. Kohus peab põhjendatud elatuse määraks 2 350 krooni. Tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks. Seega tegelikult maksab kostja lapse ülalpidamiseks elatusraha vaid 1 833 krooni kuus (2 350 – 22%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Seega sisuliselt mõistab kohus kostjalt elatise seadusega kehtestatud minimaalmäärast 33 suuremas ulatuses. Elatise sellises ulatuse väljamõistmine oluliselt ei halvenda ei kostja ega hageja varalist seisundit. Pärast elatise väljamõistmist saab hageja ja lapse netosissetulekuks kokku 5 733 krooni (300 + 3 600 + 1 833) ja kostja netosissetukuks 7 026 krooni (12 076 – 2 350- 2 000 maksuvaba tulu) x 22% + 2 000 maksuvaba tulu). Pärast pangalaenu 4 163 krooni mahaarvamist jääb kostjale elamiseks 2 863 krooni. Pärast lapse vajaduste rahuldamist jääb hagejale elamiseks 2 083 krooni (5 733 – 3 650).
  7. PkS §71 lg1 alusel hagi tuleb rahuldada alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2 350 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse Ilona täisealiseks saamiseni. Kostja pangakontoväljavõtete järgi 4
(5)2-06-23339 alates hagi esitamisest kostja on maksnud hagejale elatisena 6 700 krooni, s.h 19.09.2006.a 1 100 krooni, 27.10.2006.a 1 200 krooni, 26.12.2006.a 1 600 krooni, 02.02.2007.a 800 krooni, 05.04.2007.a 900 krooni ja 08.05.2007.a 1 100 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi
  1. Vastuhageja on loobunud oma vastuhagiavaldusest. Kohtuistungil vastukostjal ei onud vastuväiteid vastuhagi menetluse lõpetamisele. Kuna ekspertiisi akti järgi kostja on lapse Ilona isa, siis kande ebaõigeks tunnistamise alus on ära langenud. Sellepärast vastuhagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, mistõttu vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kande ebaõigeks tunnistamise nõudes. Kohtukulud
  2. TsMS §164 lg1 alusel hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel kohus jätab kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
  3. Kuna ekspertiisikulude maksmise kohta kohus 28.05.2007.a on teinud kohtumääruse, millega on määranud ka vastuhagejale riigieelarvest 1 400 krooni tagastada, siis käesolevas lahendis kohus jätab vastuhageja taotluse enammakstud kohtukulude tagastamiseks lahendamata..
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440 lg1, lg2, § 442, § 444 lg1, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.