Obsah (6)

§ 182§ 372§ 663§ 219§ 321§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunik Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-10488 Tsiviilasi L. Z

) § 363 lõike 1 punktile 1 märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus selgitas hagejale, et igasugune haginõue peab olema nii selge, et see nõue oleks täidetav juhul, kui kohus otsusega hagi rahuldab. Arusaamatu on hagejate poolt esitatud nõue 5000 krooni väljamõistmiseks: kas hagejad soovivad kumbki 5000 krooni väljamõistmist kostjalt või moodustab hagejate nõue kokku 5000 krooni, et kummalegi 2500 krooni. Kui kumbki hageja soovib 5000 krooni väljamõistmist kostjalt, tuleb hagejatel tasuda täiendavalt riigilõivu. Hageja L. Z on esitanud menetlusabi taotluse, milles palub vabastada teda kohtukuludest. Kuna hagejale on määratud riigi kulul õigusabi osutajaks Oleg Nišajev, käsitleb kohus seda riigilõivust vabastamise taotlusena. Hageja nõude 5000 krooni puhul tuleb tasuda riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu 250 krooni.

§ 182

lõike 2 punkti 1 alusel ei ole põhjendatud hageja vabastamine riigilõivu tasumisest. Hagejad tähtaegselt kohtu nõudmist ei täitnud. Hageja A. Z vastas kohtule ja palus kõik asja puudutavad materjalid saata L. Zt esindavale advokaadile.

1. aprilli
2. a. kirjaga andis maakohus hagejatele uue tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks ning kohustas hagejaid selgitama oma nõuet. Hagejat A. Zt kohustas kohus tasuma mittevaraliselt nõudelt riigilõivu 250 krooni. Hagejat L. Zt kohustas kohus selgitama oma nõuet ning tasuma riigilõivu. Hagejad, vaatama kohtu nõudmisele, kohtu korraldusi ei täitnud. Kohus hoiatas hagejaid, et kohtu nõude täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega hagejate avaldust menetlusse võtmast. Esimese astme kohtu määrus
3. mai
4. a. määrusega keeldus Harju Maakohus A. Z ja L. Z poolt esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 372lõike 2 alusel.

Määruskaebus Määruskaebuses paluvad hagejad maakohtu määruse tühistada. Tegelikkusele ei vasta asjaolu, et A. Z ei täitnud kohtu nõuet ja ei tasunud riigilõivu. Kviitung riigilõivu tasumise kohta on esitatud koos hagiavaldusega. Kohtu nõue „värskendada“ kviitungit riigilõivu tasumise kohta ei ole kooskõlas õigusnormidega. Kohus nõudis L. Zlt riigilõivu tasumist, kuid ei märkinud, millisele konkreetsele õigusnormile ta oma nõudmises tugineb. L. Z on pensionär ja taotles riigipoolset protsessuaalset abi. Taotlus on lisatud hagiavaldusele. Samuti on hagiavaldusele lisatud määrus advokaadi määramise kohta kohtueelseks ja kohtumenetluseks antud asjas. Täiesti arusaadav on pensionäri palve, mis oli esitatud

1. mai
2. a. kirjas kohtule, põhjendada konkreetse õigusnormiga kohtu nõuet tasuda nõutav riigilõivusumma, kuna eelmiste kohtust saadetud kirjade põhjal võis teha järelduse, et kohus rahuldas taotluse protsessuaalse abi võimaldamise kohta. Arusaamatu on, miks nõuab kohus L. Zlt riigilõivu tasumist isegi juhul, kui on rahuldatud taotlus riigipoolse protsessuaalse abi osutamise võimaldamise kohta. Hagiavalduses on hagejate nõuded selgelt esitatud. Kostja omastas L. Z vara. Seoses selle asjaoluga tekkis materiaalne ja moraalne kahju. Kuna aktsiad on omastatud ja L. Zl ei ole andmeid, kellele aktsiad kuuluvad ja kui palju dividende on nad toonud omanikule, siis palub hageja kohtul kindlaks teha kahjusumma kohtumenetluse käigus. Kui hagiavalduses esineb ebatäpsusi, ei ole arusaadav, miks kohus nõuab selgitusi L. Zlt vaatamata asjaolule, et 3 neid selgitusi peab andma määratud vandeadvokaat. Sellisel viisil jätab kohus L. Z ilma õigusabist. Menetluse edasine käik
3. juunil
4. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lõike 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määrus ei ole põhjendatud ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

§ 219

lõike 5 kohaselt määrab kohus samas seaduses sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi korras advokaadi. Hageja L. Z on esitanud kohtule määruse riigi õigusabi määramisest L. Zle tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses tekitatud kahju materiaalse hüvitamise nõudega E.P AS-i vastu. Määruse kohaselt on L. Zle määratud esindajaks adv. O. Nišajev (tl. 24).

§ 321lg.

1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega tuli kohtu nõuded toimetada kätte L. Z esindajale. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks edastanud menetlusega seotud dokumendid ja kohtu nõuded hagejale määratud esindajale. Koos hagiavaldusega on hageja L. Z esitanud riigilõivust vabastamiseks taotluse, mille on maakohus jätnud seaduses sätestatud korras lahendamata. Nii lahendatakse menetlusabi taotlus

§ 187lg.

1 kohaselt määrusega, mille peale sama seadustiku § 191 lg. 1 kohaselt võib nii menetlusabi taotlseja kui Eesti Vabariik esitada määruskaebuse. Maakohus ei ole enne hagejalt täiendava riigilõivu tasumise nõuet menetlusabi taotlust sel viisil lahendanud, seega ei ole seaduses sätestatud korras otsustatud, kas hageja peab esitatud nõudelt riigilõivu tasuma või mitte. Seega tuleb tsiviilasi saata tagasi esimese astme kohtule hageja menetlusabi taotluse lahendamiseks ja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtunik Malle Seppik