2-06-26486/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-26486 Tsiviilasi E.K AS-i hagi M. Ji vastu 50.436 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli 2007.a määrus kolmanda isiku kaasamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. Ji määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.K AS (regitrikood xxxxxxxx, asukoht XX mnt. xx, Tallinn), volitatud esindaja Diana Sotnikova; Kostja M. J (IK xxxxxxxxxxx, elukoht XX xx-xxx, Tallinn), volitatud esindaja Ants Kuningas Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Jätta Harju Maakohtu
4. aprilli 2007.a määrus kolmanda isiku kaasamiseks muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud
7. septembril 2006.a esitas E.K AS hagi Harju Maakohtusse M. Ji vastu 50.436 krooni väljamõistmiseks. Hageja ja A. A.i vahel on sõlmitud kodukindlustuse leping, millega on kindlustatud korter aadressil XX xx-89, Tallinnas.
8. M.l 2006.a esitas A. A. hagejale taotluse kindlustushüvitise saamiseks seoses
9. märtsil 2006.a kindlustuskohas toimunud veekahjuga, milles nimetatud korter sai kahjustada. Vastavalt korteriühistu XX xx poolt koostatud aktile sai antud veekahju alguse kostja korterist nr 105, kus lõhkes radiaator.
10. aprillil 2007.a esitas kostja korduva taotluse kolmanda isikuna KÜ XX xx kaasamiseks menetlusse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi 2 keskküttesüsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku ja valdamise ning kasutamisega seotud kahju eest (AÕS § 75 lg 1) ja on vastavalt korteriühistuseadusele andnud süsteemi hoolduse üle KÜ-le XX xx, seega on kostjal õigus esitada regressihagi KÜ XX xx vastu. Samas taotluses palus kostja välja nõuda küttesüsteemi pneumaatilise läbipesu akti, mis pidi olema enne kütteperioodi algust 2005.a sügisel. Samuti palus kostja üle kuulata tunnistajad, kes teavad anda ütlusi kahjustatud korteri seisundi, korteris kasutatud materjalide ja kahju tegeliku suuruse kohta. Esimese astme kohtu määrus
11. aprilli 2007.a määrusega jättis Harju Maakohus kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ning küttesüsteemi läbipesu akti väljanõudmiseks rahuldamata. Antud asjas puudub alus korteriühistu kaasamiseks kolmanda isikuna protsessi. Hageja on esitanud nõude kostja vastu tulenevalt kostja korteris lõhkenud radiaatorist tekkinud veekahjust. Märgitud kahju hüvitamise kohustus tuleneb kostja kohustusest, mis on sätestatud korteriomandi seaduses § 11 lg 1 p
12. Kolmanda isiku kaasamise eelduseks olevat regressinõuet korteriühistu vastu pooled esitada ei saa. Sellist seadusest tulenevat alust ei ole ka kostja esile toonud, kuna kahju ei ole tekkinud mitte kaasomandi esemeks oleva küttesüsteemi rikke, vaid kostja korteris asuva reaalosa hulka kuuluva radiaatori purunemise tõttu. Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses. Maakohus on eksinud TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 järgimisel. Kohus kasutab kohtumääruse põhjenduses hageja esindaja väiteid radiaatori purunemise kohta, jättes arvestamata hageja ja kostja poolt esitatud muud tõendid ja kostja vastuväited. Korteriomand on KOS § 1 lõike 1 järgi omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lõige 1 ning sama sätte lõike 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Põhjusel, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse § 72 järgi keskküttesüsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka selle korrasoleku ja valdamise ning kasutamisega seotud kahju eest (AÕS § 75 lõige 1) ning on vastavalt korteriühistuseadusele andnud süsteemi hoolduse üle KÜ-le XX xx, on kostjal õigus esitada regressihagi KÜ XX xx vastu ja seega palus kostja kaasata nimetatud isik protsessi kolmanda isikuna. Kostja osundab, et keskküttesüsteemi radiaator ei ole piiritletud eluruum, mitteeluruum, samuti mitte hooneosa ega garaažiosa. KOS § 2 lõige 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. 3 Konkreetses elamus ei saa korteriomanik iseseisvalt radiaatorit kasutada, paigaldada, remontida ega ära võtta ilma teiste korteriomanike õiguseid mõjutamata, sest nimetatud küttesüsteemi radiaatoritel ei ole vahekraanidega sulgemise võimalust ja iga eelnimetatud tegevus nõuab süsteemikäitleja (korteriühistu) vahetut osalust. Süsteemi sulgemine saab toimuda ainult lukustatud ruumist, mille võtmed on KÜ XX xx santehniku valduses. Radiaatorite vahetamine, lisamine ja eemaldamine toimub ainult süsteemi valdaja loal ja osalusel. Kostja radiaatorid on ainult 5 aastat vanad, ilma korrosioonita ja paigaldatud KÜ XX xx santehniku kaasabil, radiaator on keskküttesüsteemi kui terviku osa. Radiaator on küttesüsteemi oluline element ja ilma radiaatoriteta küttesüsteemi ei eksisteeriks. Kohus on jätnud kolmanda isiku alusetult kaasamata, sealhulgas rikkudes oluliselt tsiviilprotsessi võistlevuse põhimõtet, lugedes kohtu korraldava istungi staadiumis juba ette tuvastatuks vaidlusaluse õigusliku asjaolu (radiaatori kui reaalosa kohta) ning eelnevast tulenevalt tegi eelotsustuse kostja õiguse kohta esitada kolmanda isiku vastu hagi. Kostja taotles kohtu abi KÜ-lt XX xx küttesüsteemi pneumaatilise läbipesu akti väljanõudmiseks. Läbipesu akt pidi olema tehtud surveproovi ajal enne kütteperioodi algust aasta 2005 sügisel. Kohus jättis taotluse rahuldamata väidetavalt põhjusel, et nimetatud kohustus ei olevat kostja ja KÜ vahelise lepingu kohustus ja viidates TsMS § 238 lõike 1 punktile
13. Samuti taotles kostja tunnistajate kaasamist tsiviilasjas, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata, viidates TsMS § 262 lõikele
14. Kostja leiab, et taotletud tunnistajate kaasamine on asjas õigustatud. Hageja seisukoht Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Korteriühistu kaasamiseks kolmanda isikuna puudub igasugune alus. Veeleke tekkis kostja korteris asuvast radiaatorist, mis on korteri reaalosa KOS mõttes. Hageja ei näe võimalust korteriühistu vastutuse tekkimiseks. Menetluse edasine käik
15. M.l 2007.a võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib TsMS § 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata poole taotlusel. TsMS § 216 lõike 1 järgi pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. 4 Kostja ei ole kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluses veenvalt põhistanud korteriühistu XX xx võimalikku seost käesoleva kohtuvaidlusega. Antud juhul on tegemist kindlustusfirma nõudega kindlustuskohas toimunud veekahju kulutuste hüvitamiseks, st kindlustusfirma on täitnud kodukindlustuslepingu sätetest tuleneva kohustuse kindlustaja ees. Kahju tekkimise eest loeb kindlustaja vastutavaks kostjat. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole esile toonud seadusest tulenevat alust, millest lähtudes võiksid käesoleval ajal menetlusosalised nõude esitada kolmanda isiku ehk siis korteriühistu vastu. Samas ei ole takistatud kostjale võimalus uute asjaolude selgumisel taotleda kolmanda isiku kaasamist tsiviilasja menetlusse või esitada iseseisev nõue korteriühistu vastu. Kolmanda isiku kaasamine menetlusse on õigustatud juhul, kui esineb tõenäoline võimalus, et kohtuotsus võib sellele isikule kaasa tuua TsMS § 216 lõikes 1 nimetatud tagajärgi. Maakohus on määrusega jätnud kaasamata protsessi kolmanda isiku ning sama määrusega lahendanud dokumendi väljanõudmise taotluse ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Määruses on maakohus märkinud, et määrus on edasi kaevatav vaid osas, mis puudutab kolmanda isiku kaasamata jätmist. Seega ei anna ringkonnakohus hinnangut kaebuses toodud väidetele tunnistajate kaasamata jätmise ja dokumentaalsete tõendite välja nõudmata jätmisele. Ülaltoodu alusel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Urmas Reinola kohtunik