Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-30359 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mail 2007. a, Jõhvi kell 16.00 Kohus Kohtunik Kohtuasi Viru Maakohus Evi Kool N. F.’i hagi R. P.’i

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on eestkostjal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

13. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja ei ole väljamõistetud elatist maksnud, omab elatise maksmises võlgnevust, mis näitab, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust. 14.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära .

1. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava 7-13- aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 2182 krooni. Kuid miinimumpalga suurenemine annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.
2. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks
3. aastal võrreldes
4. aasta keskmisega, 4,6%,
5. aastal võrreldes
6. aastaga 3%,
7. aastal võrreldes
8. aastaga 3,9%,
9. aastal võrreldes
10. aastaga (novembrikuu seisuga) 4,6% (arvutivõrgus kättesaadaval www.stat.ee ).
11. Oma laste suhtes vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõte ei tähenda, et kummagi vanema kulutused lapsele peaksid olema matemaatiliselt võrdsed.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on töötu ja lapsehoolduspuhkusel. 18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi. Kostja pole tõendanud kohtule

§ 61

lg 6 nimetatud asjaolusid, mille alusel kohus võiks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. 19. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas aasta enne hagi esitamist (

§ 61

lg 4 ja

§ 70

lg 2), mis alates 01.01.2005 on 1345 krooni, alates 01.01.2006 1500 krooni ja alates 01.01.2007 1800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast 3 väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, või et tal oleksid sellised põhjused, mida kohus saab pidada mõjuvaks põhjuseks ,mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.
2. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 22. Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist seadusega ettenähtud alammääras ning elatis kuulub väljamõistmisele aasta enne elatisehagi esitamisest s.o 23.10.2005

§ 70lg 2 alusel, kuna kostja ei ole elatist maksnud 2002.a. IV Kohtu selgitus 24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse. 25.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459). V Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamisel. Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige: 4