Obsah (5)

§ 663§ 637§ 226§ 225§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtu koosseis Eesistuja Malle Seppik, kolleegiumi liikmed Margo Klaar ja Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2007. a., T

§ 663nõuete täitmiseks, sealhulgas menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.

1. Määruskaebus osaliselt rahuldada.
2. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. 2 Asjaolud
3. detsembril
4. a. esitas N OÜ Harju Maakohtule hagi I S. A. vastu kinnisasja võõrandamisele suunatud kohustus- ja käsutustehingu tühisuse tuvastamiseks ja hageja omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks või alusetu rikastumise sätete alusel tühiste tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks puudutatud isiku nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
5. detsembril
6. a. määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse, arestis ning seadis vara käsutamise keelumärke kostjale kuuluvale kinnistule ning keelas kostjal igasuguste tehingute ja toimingute tegemise Tallinnas XX tee xx asuva kinnistu koormamiseks, s. h. võlaõiguslike lepingute sõlmimine.
7. jaanuaril
8. a. esitas Raivo Mererand avalduse hagist loobumiseks ja taotluse hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Harju Maakohus tegi
9. jaanuaril
10. a. kaks määrust: esimesega võttis kohus hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse, teisega tühistas kohus
11. detsembri
12. a. määrusega seatud hagi tagamise. OÜ N esindajana esitas vandeadvokaat Vesse Võhma
13. jaanuaril
14. a. kaks määruskaebust, millest ühes palus tühistada menetlust lõpetava määruse ning tsiviilasjas menetluse taastada ja teises palus tühistada hagi tagamise tühistamise määruse. Harju Maakohus otsustas
15. jaanuari
16. a. määrusega (koos
17. mai
18. a. vea parandamise määrusega) võtta menetlusse määruskaebuse, milles taotleti menetluse taastamist. Kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
19. mai
20. a. määrusega tühistas ringkonnakohus menetluse lõpetamise määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule. Esimese astme kohtu määrus
21. mai
22. a. määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast vandeadvokaadi Vesse Võhma poolt
23. jaanuaril
24. a. esitatud määruskaebust, milles palutakse tühistada Harju Maakohtu
25. jaanuari
26. a. määrus hagi tagamise tühistamise kohta. Määruskaebuse esitanud isikul ei ole N OÜ esindamise õigust ning seega tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest. OÜ N registrikaardile on juhatuse liikmetena kantud Andres Mägi ning Raivo Mererand, kusjuures juhatuse liikmed võivad osaühingut esindada ainult ühiselt. Määruskaebuse on esitanud advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär vandeadvokaat Vesse Võhma. OÜ N juhatuse liige Raivo Mererand teatas kohtule hagist loobumise avalduses, et advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär volitused OÜ N esindamisel on lõpetatud. Kohus ei võta

§ 637lg.

1 p. 4 kohaselt määruskaebust menetlusse, kui määruskaebuse esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.

§ 226lg.

1 kohaselt eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Kohtu arvates ei saa seda eeldust rakendada olukorras, kus juhatuse liikmed saavad osaühingut esindada ühiselt ning üks juhatuse liikmetest on teatanud, et advokaadibürool esindamiseks volitusi ei ole. Määruskaebus Hageja palub Harju Maakohtu määruse tühistada. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teatas OÜ N juhatuse liige Raivo Mererand kohtule hagist loobumise avalduses, et advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN volitused OÜ N esindamisel on lõppenud. Advokaadibüroole Lepik ja Luhaäär LAWIN ei ole OÜ N õigusabilepingu ülesütlemise teadet esitanud. Avaldaja on nii

1. jaanuari
2. a. määruskaebuses hagi tagamise tühistamise kohta kui ka määruskaebuse täienduses märkinud, et Raivo Mererannal puudus OÜ N nimel hagist loobumise avalduse esitamise õigus ning muud menetlusosalise seadusjärgse esindaja õigused 3 (s. h. õigus lepingulise esindaja volituste lõpetamiseks), kuna R. Mereranna volitused OÜ N juhatuse liikmena olid hagist loobumise avalduse esitamise hetkeks lõppenud. R. Mererand valiti OÜ N juhatuse liikmeks
3. oktoobril
4. a. Tema volitusi ei ole pikendatud ega teda uueks ametiajaks OÜ N juhatuse liikmeks valitud. OÜ N
5. detsembri
6. a. osanike erakorralise üldkoosoleku otsusega on endise juhatuse liikme R. Mereranna volituste lõppemine fikseeritud, R. Mereranda ei kutsutud ennetähtaegselt tagasi vaid fikseeriti kehtiv õiguslik olukord ja otsustati endine juhatuse liige äriühingu B-kaardilt kustutada. Hagist loobumise avalduse esitamisega (muuhulgas advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN volituste lõppemise väite esitamisega) on R. Mererand kuritarvitanud OÜ N äriregistri deklaratiivset kannet, teades, et tal puudub esindusõigus OÜ N esindamiseks. R. Mereranna poolt esitatud hagist loobumise avaldus on tühine TsÜS § 87 ja § 128 alusel ning hagist loobumise avalduses esitatud väide lepingulise esindaja volituste lõppemise kohta ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Avaldaja juhatuse liige Andres Mägi on kirjalikult kinnitanud, et avaldaja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusabilepingud on kehtivad ning lepingulise esindaja volitusi ei ole piiratud ega kitsendatud. Kaevatav määrus rikub avaldaja õigusi ja kuuluks tühistamisele isegi juhul, kui R. Mererand oleks avaldaja juhatuse liige. Avaldaja juhatuse endine liige R. Mererand sõlmis kostjaga avaldajale kuuluva ainsa kinnistu osas avaldajale kahjulikud lepingud, mille sisuks ja eesmärgiks on avaldaja omandist vara „kõrvalekantimine“ ning avaldaja varatuks muutmine. Avaldaja õiguste rikkumise kõrvaldamiseks ning temale kuuluva vara tagasisaamiseks esitas avaldaja R. Mereranna poolt sõlmitud kahjulike tehingute tühisuse tuvastamiseks nii käesoleva tsiviilasja esemeks oleva hagi kui ka kohtualluvuse järgi Eesti erinevatesse kohtutesse täiendavalt mitmed hagid. On ilmne, et hagist loobumise avalduse esitamise eesmärgiks on R. Mereranna poolt avaldaja nimel sõlmitud kahjulike lepingute tühisuse tuvastamise pahatahtlik takistamine ning seega avaldajale pöördumatu ja ulatusliku varalise kahju tekitamine. Arvestades avaldaja juhatuse endise liikme R. Mereranna senist pahatahtlikku käitumist oma tsiviil- ja menetlusõiguste kasutamisel ning asjaolu, et käesolevas kohtuasjas käsitletakse muuhulgas R. Mereranna õigusvastast tegevust, on ülimalt tõenäoline, et R. Mererand ei nõustu sõlmima ka ühtegi teist õigusabilepingut avaldaja esindamiseks. Kuna äriregistrisse on kantud ühine esindusõigus, ei oleks avaldaja juhatuse liikmel Andres Mägil võimalik õigusabilepingut sõlmida ilma R. Mereranna nõusolekuta. Seega piirab maakohtu määruses esitatud seisukoht, mille kohaselt ei ole advokaadibürool Lepik ja Luhaäär LAWIN avaldaja esindamise õigust, avaldaja õigust osaleda menetluses õigusteadmisi omava lepingulise esindaja (advokaadi) kaudu. Eeltoodust tulenevalt rikub maakohtu
7. mai
8. a. määrus avaldaja tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat õigust professionaalsele esindusele ja poolte võrdsele kohtlemisele. Edasine menetluse käik
9. juunil
10. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, ei pidanud esitatud määruskaebust põhjendatuks ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, määruskaebus tuleb saata

§ 663nõuete täitmiseks maakohtule.

Maakohus põhjendas määruskaebuse menetlusse võtmata jätmist asjaoluga, et üks äriühingu juhatuse liikmetest, kellel on teise liikmega ühine esindusõigus, on kohtule teatanud, et määruskaebuse esitanud advokaadibüroo advokaatide volitused on lõpetatud. Kolleegium leiab, et see asjaolu ei anna alust väitele, nagu oleks määruskaebuse esitanud volituseta advokaat.

§ 225lg.

1 lause 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus 4 vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega.

§ 217lg. 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus Ts

ÜS-is sätestatut, kui sellest seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 122 lg. 2 kohaselt, kui mitu esindajat võivad esindatavat esindada üksnes ühiselt (ühine esindamine), võib igaüks neist siiski eraldi võtta esindatava nimel vastu tahteavaldusi. Sellest sättest tuleneb, et ühise esindamise korral ei saa esindajad üksteisest sõltumatult teha muid tahteavaldusi. Kuna ühist esindust ei ole

-is sätestatud erinevalt TsÜS-ist, kuulub TsÜS § 122 lg. 2 tsiviilkohtumenetluses kohaldamisele. Volituse tagasivõtmine on tahteavaldus, mis lõpetab volituse, seega saavad ühise esinduse korral ka selle tahteavalduse teha esindatavad üksnes ühiselt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, nagu oleksid ühised esindajad lõpetanud adv. Vesse Võhma volituse ühiselt, samas ei ole tõstatatud vaidlust selle üle, nagu ei olekski advokaadibüroo Lepik & Luhaäär Lawin advokaatidele volitust antud. Seega ei ole ümber lükatud adv. Vesse Võhma volituse kestuse eeldust, mis tuleneb

§ 226lg.

1 lausest 3 ja maakohtu määruse põhjendus ei ole õige.

§ 663

nõuete täitmise käigus tuleb maakohtul muuhulgas kontrollida, ega ei esine muid aluseid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebuse on esitanud isik, kellel ei olnud selleks volitust. Margo Klaar Kai Kullerkupp Malle Seppik