Obsah (8)

§ 414§ 656§ 657§ 654§ 340§ 331§ 405§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-31289 Tsivi

) § 5 lg 2 sätestab kummagi poole õiguse saada teise poole seisukohad ning võimaluse esitada seisukohtadele vastuväited. Kohus ei edastanud hagejale kostja vastuväiteid hagile. Hageja sai kostja vastuväited temalt endalt elektronkirjaga kolm päeva enne määratud istungit, samas ei olnud vastusele lisatud ei lisasid ega allkirja. Kolm päeva enne istungit on ebamõistlikult lühike aeg ja seega ei olnud hagejal võimalik kostja vastuväiteid ümber lükata. 3

1. Kohus ei võimaldanud hagejal istungil osaleda. Kohus saatis hageja esindajale kutse, milles teatas istungi toimumisest 30.11.
2. Hageja esindaja teatas koheselt, et talle nimetatud aeg ei sobi ning teatas täiendavalt, missugused ajad on tal veel kinni. Kohus pakkus, et lisaks kohtuistungile on ta valmis menetlusväliselt kohtuma. Hageja leidis, et menetlusväline, seega protokollimata kohtumine, vastukaaluks kostja istungil viibimisele, seega protokollitud argumentide esitamise võimalusele, rikuks poolte võrdsuse põhimõtet. Hageja nõustus asja kirjaliku menetlemisega, soovides menetlust mitte venitada, kuid kuna ta väljendas selgelt soovi, et istungit ei peetaks ilma tema osavõtuta, ei saanud rakendada ka

§ 414lg-s 3 sätestatud võimalust arutada asja ilma poole osavõtuta.

Eriti veel seetõttu, et hagejale ei antud võimalust täielikult vastata kostja vastuväidetele. Seega rikkus kohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja seega tuleks otsus tühistada ainuüksi menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (

§ 656lg 1 p 1).

Hageja leiab, et rikkumist ei saa kõrvaldada ka ringkonnakohtus, kuna kostja väidete kummutamine eeldab täiendavate tõendite esitamist ning asja sisuliselt täies ulatuses uuesti ülevaatamist.

1. Hageja on alati soovinud kohtuotsust täita. Seda kinnitab asjaolu, et ta on ruumid vabastanud ja kirjutanud ennast sealt välja. Samas ruumide vastuvõtmisest kostja keeldus, esitades hagejale täiendavaid nõudeid üleandmise-vastuvõtmise akti kohta. Et asi ei ole mitte hageja soovimatuses asi üle anda, vaid tema soovis vaidlustada sundtäitmine, kui õigustamatu täitmise viis, kinnitab ka asjaolu, et praeguseks on hageja saatnud kostjale võtmed postiga. Hageja soovi mitte kuritarvitada oma menetlusõigust tõendab ka see, et ta ei ole taotlenud täitemenetluse peatamist. Seega ei ole ta püüdnud takistada ka sundtäitmise läbiviimist. Olukorras, kus hageja on avaldanud soovi kohtuotsust täita, kostja on aga täitmise vastuvõtmisest keeldunud, on kostja poolt pahauskne nõuda sundtäitmist. Seega tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Vastus apellatsioonkaebustele
2. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

1. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei ole Harju Maakohtu 13.03.2006 tagaseljaotsust nõutavalt täitnud. Seega on sundtäitmine lubatav ja maakohus jättis hagi põhjendatult rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus. Kaebuses kordab hageja esimese astme kohtule esitatud väiteid selle kohta, nagu oleks tal alati olnud soov kohtuotsust täita, kuid kostja on teinud selleks takistusi. Maakohus on nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuses toodut korrata. Asjaolu, et hageja saatis kostjale pärast maakohtu otsuse tegemist posti teel korteri võtmed, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 4
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse normi määral, mis annaks

§ 656

järgi aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks esimese astme kohtule, nagu hageja apellatsioonkaebuses taotles. 15. Asja materjalist nähtuvalt edastas kostjat esindav vandeadvokaat Veljo Viilol vastuse hagiavaldusele hageja esindajale, vandeadvokaat Velmar Brettile elektroonilisel teel 27.11.2006, so kolm päeva enne määratud kohtuistungit. Vastuses märkis kostja, et sellele lisatud tõendid on hagejal olemas. Tulenevalt

§ 340

lg-tes 2 ja 3 sätestatust ei pidanud kostja esitama kohtule vastuse ja selle lisade ärakirju hagejale kättetoimetamise eesmärgil ja kohus ei pidanud neid hagejale edastama. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel (mahukas ja/või õiguslikult keeruline asi) võib vastusega tutvumiseks pidada kolme päeva ebapiisavaks, kuid antud juhul seda iseenesest väita ei saa. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millised asja lahendamiseks olulised asjaolud jäid hagejal ebapiisava aja tõttu esile toomata või tõendid esitamata.

§ 331

lg-s 2 sätestatud õigust taotleda kohtuistungi edasilükkamist juhul, kui menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes ebapiisava aja tõttu seisukohta võtta, hageja ei kasutanud. 16. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, nagu ei oleks maakohus võimaldanud tal istungil osaleda ja rikkus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Kuna hageja nõustus asja kirjaliku menetlemisega (t/lk 27), võis kohus

§ 414lg 3 järgi lahendada asja kohtuistungil tema osavõtuta.

17. Ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks poole ärakuulamine menetlusväline toiming.

sätestab poole ärakuulamise võimaluse nii lihtmenetluses (

§ 405lg 2) kui ka hagita asjade menetluses.

On õige, et hagimenetluses juhul, kui asja arutamine toimub kohtuistungil, seadus ühe poole eraldi ärakuulamise võimalust ette ei näe. Kohus antud asja menetlemise käigus seda ka ei teinud. Iseenesest asjaolu, et kohus pakkus hagejale sellist võimalust, kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna. 18. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab

§ 162

lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja. T. Kollom M. Merimaa A. Tänav