← Eesti

2-05-16897/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-16897 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007, Tallinn Tsiviilasi OÜ E hagi T.G OÜ vastu 200 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.11.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ E apellatsioonkaebus Menetluse liik kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende Hageja OÜ E (registrikood xxxxxxxx, asukoht XX xx, Tallinn), esindaja Sven Soeson Kostja T.G OÜ (reg kood xxxxxxxx,asukoht XX xx, Tallinn), esindaja advokaat Janek Väli esindajad Resolutsioon 1.Harju Maakohtu 29.11.2006 otsus jätta rahuldamata.
  2. Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. muutmata ja apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
  3. OÜ E esitas 13.09.2005 hagi Harju Maakohtusse T.G OÜ vastu 200 000 krooni saamiseks.
  4. Hagiavalduse kohaselt teostas OÜ S kostjale erinevaid töid ning väljastas kostjale arveid summas 1 674 012, 50 krooni. Kostja jättis nimetatud arved tasumata ning tööriistad ja – vahendid tagastamata. 25.08.2005 loovutas OÜ S nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 1 674 012, 50 krooni, millele lisandub viivitusintress. Hageja ja kostja vahel on valitsenud pikaajalised koostöösuhted, mille tõttu ei ole iga tellitud objekti suhtes sõlmitud lepingut, kuid pooltevahelisest praktikast tulenevalt käituti alati ühtemoodi – teostati tööd, tööde osas esitati vastuvõtmise akt ja esitati arve. Kostja ja hageja on kasutanud tööde teostamisel hageja poolt lisatud lepingu vormi, lepingutingimused on olnud alati ühesugused ja need kohalduvad ka töödele, mille osas ei ole eraldi lepingut sõlmitud. Kuna hagejal ei olnud võimalik koheselt riigilõivu tasuda kogu nõude eest, tasus ta riigilõivu eelkõige 29.12.2003.a. arvega nr 231105 ja 16.05.2003.a. lepingust nr 16/05/2003 fikseeritud nõuete esitamise eest. Hageja palub välja mõista võlgnevuse summas 200 000 krooni ja kohtukulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 11 000 krooni.
  5. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt kohtule esitatud arved on alusetud ja ebaseaduslikud. Arvel puuduvad selle väljastaja allkirjad. Samuti ei ole hageja tõendanud arvete üleandmist kostjale ja kostja poolt nende kättesaamist. Hageja ei ole tõendanud aadressil XX xx, XX tee xx, X-X, KÜ XX xx, KÜ XX, X-X, XX Vallamaja ega XX mnt xx, Tallinn mingite tööde tegemist. Hageja ei ole kohtule esitanud pooltevahelist töövõtulepingut tööde tegemiseks. Hageja ei ole ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akte kohtule esitanud, mistõttu ei ole ta tõendanud ehitustööde tegemine. Seega nõuab hageja kostjalt raha tasumist ilma seaduses või lepingus sätestatud aluseta. Arved on fiktiivsed. Tasu maksmise kohustus kostjal ei teki hageja poolt arvete esitamisega, vaid lepinguga kokkulepitud teenuse osutamisest või kauba müümisest. Hageja ei ole tõendanud kostjale teenuse osutamist või kauba müümist. Kostja rõhutab, et hageja poolt esitatud dokumendid on puudulikud ning need ei tõenda reaalselt ka mingite tööde tegemist. Hageja üritab alusetult kostja arvel rikastuda. Kostja leidis, et tegemist võib tõenäoliselt olla fiktiivsete dokumentidega, mille eesmärgiks on käibe deklareerimine, mida tegelikult ei ole toimunud. Hageja ega S OÜ ei ole kostja suhtes varem mingeid nõudmisi ega pretensioone esitanud. Ka nimetatud asjaolu tõendab, et tegemist on väljamõeldud nõudega, mida tegelikult ei eksisteeri, sest puudub mõistlik seletus, miks ei ole OÜ S mitte kunagi varem esitanud nõudmisi väidetavalt üle pooleteise miljoni kroonise võla tasumiseks. 16.02.2005 väljastas kostja tõepoolest kirja, milles viidatakse asjaolule, et OÜ T.G jaoks on siduvad vaid need dokumendid, millele on alla kirjutanud selle juhatuse ainuliige R. J. Tegemist on täiesti enesestmõistetava asjaoluga, kuid selle kirja väljastamise põhjuseks oli olukord, kus OÜ T.G nimel allkirjastas dokumente ka A. K, kuigi ta ei ole juhatuse liige. Nimetatud asjaolu on ka hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentidega tõendatud. Hageja poolt esitatud kostja
  6. ja
  7. bilanss ei tõenda hagejal nõuete olemasolu kostja vastu. Nimetatud bilanssidest ei nähtu, et tegemist oleks võlgnevusega OÜ S ees. Hageja ei ole esitanud oma nõude põhjendusena mitte ühtegi dokumenti aastatest 2001 ega 2002, seega on 2001 ja 2002 bilansi esitamine täiesti asjakohatu. Real „Võlad hankijatele“ ei ole kajastatud võlgnevus OÜ S ees. Esimese astme kohtu otsus
  8. Kohus jättis hagi rahuldamata.
  9. Kohus leidis, et hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt tasu osutatud tööde eest.
  10. Arve nr 231105 osas, mille objektiks oli XX tn xx korterelamu üld- ja eritööd, asus kohus seisukoha, et üksnes arve esitamine kostjale, mille eest nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasumist, ei loo iseenesest veel tsiviilõigusi ega kohustusi. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut. Samuti ei ole hageja tõendanud muid võlasuhte tekkimise aluseid, mistõttu jääb ebaselgeks, millisel alusel hageja kostjalt arve nr 231105 eest tasumist nõuab. Hageja poolt on küll kohtule esitatud 2

(4)ehituse tööettevõtu leping, mille objektiks on ainult KÜ XX katuse remont. Kohus ei saa käsitleda nimetatud lepingut kõigi arvetes nimetatud tööde teostamiseks. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selliste kokkulepete olemasolu kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja poolt kostjale pealesunnitud väidetav õigus osutada kostjale nimetatud teenuseid, ei saa ilma kostja vabatahtliku aktseptita toimuda ega tuua kostjale kohustusi. Hageja väide, et ta teostas kostjale korterelamu üld- ja eritöid, on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendamist leidnud. Kohtule ei ole esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu ei ole tõendatud, et hageja nimetatud töid ka tõepoolest kostjale teostas.
  1. 16.05.2003 lepingu nr 16/05/2003 osas leidis kohus järgmist. Kohtule esitatud KÜ XX ja kostja vahel sõlmitud ehituse tööettevõtu lepingust nähtub, et lepingu objektiks on KÜ XX katuse remont. Kostja sõlmis omakorda 16.05.2003 OÜ-ga S ehituse tööettevõtu lepingu, mille kohaselt OÜ S pidi teostama KÜ XX katuse remondi. Vastavalt nimetatud lepingu p-dele 12.1 ja 12.2 pidi tööde etappide vastuvõtmine toimuma sellekohase üleandmis-vastuvõtuaktiga. Seoses sellega, et kohtule ei esitatud nimetatud akte, on kohtul põhjust kahelda, kas hageja vastavaid töid ka kostjale teostas. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. OÜ E esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
  3. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.
  4. Hageja ja kostja vahel on valitsenud pikaajalised koostöösuhted, mistõttu ei ole iga tellitud objekti suhtes sõlmitud kirjalikku ja eraldi lepingut. Kui muutus osanikering, muutusid ka pooltevahelised edasised suhted. Nii ei aktsepteeri OÜ T.G enam Ago Kullisaare osalusega firmade OÜ S ja OÜ T. I poolt esitatud arveid, kuigi aastaid on tehtud tulemuslikku koostööd. Selle põhjuseks on kindlasti ka asjaolu, et osanikevahelised suhted olid halvenenud. 16.02.2005 hageja poolt väljastatud kiri nr II-107-k oma koostööpartnerile on selle otseseks tõendiks. Kirjas tuuakse välja, et kõik varem väljastatud dokumendid ilma R. J allkirjata peetakse kehtetuks. Liiatigi kajastub kostja võlgnevus ka raamatupidamisprogrammis.
  5. Kohtu seisukoht, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akti puudumisel ei ole tõendatud, et hageja nimetatud töid ka tõepoolest kostjale teostas, ei ole õige. Hagejal ei ole iga teostatud töö kohta täielikku dokumentatsiooni – lepingut, üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna hageja (tema õiguseellane) oli ise tihti tööde vastuvõtja rollis. Seetõttu ei peetudki osaliselt vajalikuks ja osaliselt suure töökoormuse tõttu jäi ära dokumentatsiooni vormistamine. Oluline on siinjuures rõhutada hageja ja kostja majanduslikku seotust. Nii oli hageja õiguseellase osanik ja juhatuse liige A. K ka kostja osanik ja juhatuse liige. Sel põhjusel oli väljakujunenud tavast tekkinud teistsugune tööde teostamise kord, mis on ka igati loogiline.
  6. Kostja vastust esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  7. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  8. Apellant ei ole kaebuses välja toonud, millist materiaalõigusnormi on kohus ebaõigesti kohaldanud ja millist menetlusnormi rikkunud. 3
(4)
  1. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõuab OÜ S poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö eest tasu maksmist. Seega pidi hageja tõendama tööde tegemist. Seda hageja teinud ei ole.
  2. Hageja poolt hagi alusena esile toodud asjaolud, et OÜ S ja kostja olid majanduslikult seotud äriühingud ning teinud pikka aega koostööd, et A.K oli varem nii OÜ S kui kostja osanik ja juhatuse liige, et kostja osanikering on muutunud ja suhted endiste osanike vahel halvenenud, ei tõenda kuidagi konkreetsetel objektidel tööde tegemist. Hageja ei vormistanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte, väidetavalt usalduslike suhete tõttu, kuid hageja ei esitanud ka ühtegi muud tõendit tööde tegeliku teostamise kohta. Ainuüksi arvete väljakirjutamine, mida kostja ei tunnista ja peab fiktiivseteks, ei tõenda töö tegemist. Kostja
  3. ja
  4. aasta bilanssidest ei nähtu võlgnevust OÜ-le S.
  5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. R. Allikvere G. Kivinurm T. Kollom 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.