Tsiviilasi nr.2-06-7767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 14.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-
§76, §94, §101 lg.1 pp.13,6, §113 ja §208 ning Ts
MS §162, §173, §175, §179, §414, §434-§436, §440, §444 lg.1, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi J. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista J. P. (is.kood xxxxxxxxxxxx) liitumislepingu järgne võlgnevus summas üks tuhat üheksakümmend neli (1 094) krooni 17 senti ja viivis summas üks tuhat üheksakümmend neli (1 094) krooni 16 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend
(250)krooni ja esindajakulu summas kolmsada seitsekümmend kaks
(372)krooni 01 senti; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Välja mõista J. P. menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas kakskümmend viis
(25)krooni 10 senti, riigituludesse Otsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetlusosaliselt riigituludesse väljamõistetud summade osas toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.08.2006.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui kohtulahendi kohaselt raha riigi tuludesse maksma kohustatud isik pole lahendit täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele. ASJAOLUD Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud 03.07.2002.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust /tl.4,5/. Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et lepingute tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Esindaja kinnitab, et kostja rikkus lepingut ja jättis tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 1 094.17 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 1 094.16 krooni, palub esindaja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 372.01 krooni. Kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja lahendada asi sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on saatnud kohtule avalduse, milles teatab väliskomandeeringus viibimise tõttu istungile ilmumata jäämisest ning palub asja sisuliselt lahendada ilma tema osavõtuta /tl.31/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §414 lg.1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on hagiavalduses oma nõuet piisavalt põhistanud ning esitanud ka kohustuse tekkealust ja nõude suurust kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi tunnistanud /tl.23/ ning ei ole hageja nõudele esitanud mingeidki vastuväiteid. Seega peab kohus otstarbekaks ja mõistlikuks asja sisulist lahendamist ilma kostja isikliku osavõtuta kohtusitungist. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4,5/ ja poolte seletustega on tõendatud, et 03.07.2002.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.2. /tl.11/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.6-8/ ja poolte seletustega (kostja poolt fakti õigeksvõtt) on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud.
§101
lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse tasumist.
§113
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.12. /tl.13/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 27.03.2006.a. 1 594.08 krooni, kuid nõudes kostjalt põhivõlaga samaväärses summas viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
§101
lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liitumislepingu järgne võlgnevus summas 1 094.17 krooni ja viivis summas 1 094.16 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §175 lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel määras 17% hagi rahuldatud osast) summas 372.01 krooni, väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 372.01 krooni. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, tuleb TsMS §179 alusel kostjalt välja mõista asja läbivaatamise kuludena menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud kogusummas 25.10 krooni (vt. menetluskulude arvestusleht), riigituludesse. A.Kaldma kohtunik 14.08.2006.a.