Obsah (6)

§ 402§ 100§ 158§ 113§ 142§ 145

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-19272 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mail 2007, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Balti Investeeringute Grup

§ 402

sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja S T 20 000 krediiti. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlaõigusseaduse (

) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Kuna lepingust tulenevat kohustust on rikutud, on hagejal õigus nõuda lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Intress Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale intressi kokku summas 11 706,07 krooni. Lepingu ülesütlemise hetkel oli sissenõutavaks muutunud intress summas 3121,43 krooni.

§ 100

, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2 alusel on hagejal õigus kostjatelt nõuda solidaarselt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutnud tasumata intressi summas 3121,43. Leppetrahv 3

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3. kohaselt on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidileandjale tasuma leppetrahvi 20 % üleütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli tagastamata 19 490,66 krooni krediidisummast, on leppetrahvi suuruseks 3898,13 krooni. Hagejal on õigus kostjatelt solidaarselt nõuda tuginedes

§ 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2.

Viivis

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.

1. kohaselt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega seotud kulude või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepingu ülesütlemisel 19.01.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viivis summas 96,71 krooni. Hageja arvestab viivise perioodiks 30.10.2006-20.07.
2. Viivise suuruseks on 1464,47 krooni. Hagejal on õigus nõuda viivist solidaarselt kostjatelt

§ 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 ja lg 2 alusel.

Käendus Hageja sõlmis 10.08.2005 kostja A T käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest krediidilepingust nr 05005373/75kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 51 706 krooni ning käenduse tähtajaks 01.09.2009.

§ 142

lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kostja väidet, et temal puudub kohustus laenu tagastada, kuna laenusaajaks oli S T, ei loe kohus asjakohaseks. Käenduslepingu alusel vastutab kostja A T kõikide kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 51 706 krooni. Võlgnevus kokku Kokku on tarbijakrediidilepingust tulenev võlgnevus 30 543,85 krooni, millest 17 940,66 moodustab tagastamata krediidisumma, 3121,43 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata 4 intress, 1464,47 krooni viivis ja 3898,13 krooni leppetrahv, 240 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 3879,18 krooni kahjuhüvitis, mis tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt. Arvestatav ei olekostja väide, et laenu kasutas tegelikult tema lahkunud abikaasa, sest

laenulepingu regulatsiooni kohaselt ei oma tagasimaksmisel tähtsust see, milleks laenu kasutati või kellele laenusaaja laenu edasi andis. Kui laenusaaja andis laenu edasi kolmandale isikule, on see tema ja kolmanda isiku vaheline eraldiseisev õigussuhe. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ist 162 lg 1 leiab kohus, et hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate poolt solidaarselt. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Peeter Pällin Kohtunik 5