Tsiviilasi nr.2-06-7901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 14.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-

§162

, §173, §175, §179, §414, §434-§436, §440, §444 lg.1, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi T. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista T. L. (is.kood xxxxxxxxxxx) liitumislepingu järgne võlgnevus (viivis) summas nelisada kakskümmend

§322

). “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §414 lg.1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on hagiavalduses oma nõuet piisavalt põhistanud ning esitanud ka kohustuse tekkealust ja nõude suurust kinnitavad dokumentaalsed tõendid. Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses hagi tunnistanud /tl.23,25/ ning asja menetluse vältel tasunud hagejale põhivõla täies ulatuses ja viivised osaliselt; kostja ei ole hageja nõudele esitanud mingeidki vastuväiteid. Seega peab kohus otstarbekaks ja mõistlikuks asja sisulist lahendamist ilma kostja isikliku osavõtuta kohtusitungist. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4/ ja poolte seletustega on tõendatud, et 04.09.2003.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.

1. /tl.10/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.5-7/ ja poolte seletustega (kostja poolt fakti õigeksvõtt) on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.
2. /tl.12/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast saades viivise suuruseks seisuga 27.03.2006.a. 882.75 krooni, kuid nõudes kostjalt põhivõlaga samaväärses summas viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liitumislepingu järgne viivis summas 420.51 krooni. Menetluskulud

§173

lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§162

sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti;

§168

lg.4 kohaselt säilub hagejal õigus nõuda kõigi oma menetluskulude väljamõistmist ka juhul, kui hageja on vähendanud nõuet kostja poolt asja menetluse vältel hageja nõude rahuldamise tõttu.

§175

lg.1 sätestab kohtu õiguse välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel määras 17% hagi rahuldatud osast /tl.39/) summas 241.48 krooni, väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja poolt taotletav esindajatasu määr on põhjendatud ja mõistlik, sest see vastab asja keerukusastmele ja esindaja poolt eeldatavalt teostatud toimingute mahule. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni ja kohtuväliste kuludena esindajakulu summas 241.48 krooni. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, tuleb

§179

alusel kostjalt välja mõista asja läbivaatamise kuludena menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud kogusummas 44.90 krooni (vt. menetluskulude arvestusleht), riigituludesse. A.Kaldma kohtunik 14.08.2006.a.