ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte
Kui ühe kuu jooksul ei ole saadud andmeid tagaseljaotsuse ärakirja kostjale, A I, kättetoimetamise kohta, siis 2 toimetada tagaseljaotsus kostjale, A I, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, A I, avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast.
Vastavalt
lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või oma algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kohtu poolt omaksvõetuks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis summas 2 200.- krooni kuus. Samas ei ole hageja esitanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulude arvestust, seega ei ole hageja põhjendanud väljamõistetava elatise suurust. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, see tähendab, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Lähtuvalt 2006.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. 3 PkS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 09.02.2006.a kuni 31.12.2006 summas 1 500.- krooni kuus, alates 01.01.2007 summas 1 800.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni poja A I (sünd. 11.03.1996) täisealiseks saamiseni, s.o 11.03.2014.a.
Hagi esitati kohtule 09.02.2006. a.
lg 2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse nõude üle on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kui mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 7 200 krooni [(1 500-700=800) x 9]. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 550 krooni riigilõivu riigituludesse. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 01. septembri 1997.a. otsusega välja mõistetud elatise suurust. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 2, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.