) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 1.07.2002.a kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 1.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) § 11 sätestab, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002.a kohaldatakse varemkehtinud seadust. Seega viitab kohus otsuse õiguslikul põhjendamisel nii varemkehtinud seadusele, s.o tsiviilkoodeksile (TsK) ja kehtivale seadusele (VÕS). TsK § 173 lg 1 ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel on 17.04.1999.a sõlmitud liitumisleping nr 120646. Lepinguga võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki pool pidi täitma. Liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Hagi asjaolude kohaselt, mida kostja ei vaidlustanud, hageja oma lepingulised kohustused täitis. Teleteenuse osutamise eest esitas hageja kostjale tasumiseks arved nr 1864115, 9912735864 ja 9911665684 kokku summas (koos viivisega) 6088.85 krooni, millest kostja on enne hagi esitamist tasunud 140 krooni. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. Kostja kohustus teleteenuste eest tasuma vastavalt lepingus ja üldtingimustes sätestatule. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa 5780.48 krooni. TsK § 222 (VÕS § 101 lg 1 p-de 1, ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist lepinguga kokkulepitud määras, s.o 0,5% päevas (üldtingimuste p 7.7) tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 2530 päeva, mistõttu on hageja arvestanud viivist 73117 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt heast usust ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja vähendanud viivist alla põhivõla, st summani 5779.48 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud. Kohus mõistab esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ja kulud õigusabile 2318.92 krooni, millised tuleb kostjalt välja mõista. Hagejal on õigus täiendavate menetluskulude esitamiseks 30 päeva käesoleva otsuse jõustumisest arvates (
lg 1).
Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.