Tsiviilasi nr 2-06-27101 KOHTUOTSUS VAHEOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2007. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Ts

) § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

2. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates
5. a. Alates
8. a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja viide TsÜS § 146 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole teinud mingeid toiminguid, mida oleks võimalik käsitleda kui kohustuste tahtlikku rikkumist. Tegemist on tavapärase kohustusõigusliku vaidlusega millele kohaldub tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja toimis vastavalt lepingus ettenähtule – teatas lepinguobjekti kasutuskõlbmatuks muutumisest, andis selle valduse hagejale üle ja maksis maksed kuni valduse üleandmiseni ja lepingu faktilise lõppemiseni. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt oma kohustuste tahtlikku rikkumist. Õigusabikulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. VÕS,

§ 9lg 2 järgi kui Ts

ÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

2. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates
5. a. Poolte vahel on sõlmitud kapitalirendileping
8. a. Kuna kostja ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid 2

§ 9lg 1 kohaselt Ts

ÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. VÕS,

§ 9lg 2 järgi kui Ts

ÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. a. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega oli hageja nõude esitamise tähtpäevaks
6. a. Hageja on nõude esitanud
9. a. Hageja leiab, et antud juhul kohaldub TsÜS § 146 lg-t 4, kuna kostja on tahtlikult oma kohustusi rikkunud. Seejuures viitab hageja VÕS § 104 lg-le
10. TsÜS-is sätestatud aegumise regulatsiooni eesmärk on käibekindluse ja õigusrahu tagamine ning nõude aegumine ei vabasta põhimõtteliselt võlgnikku kohustuse täitmisest, vaid seab nõude esitamisele ajalise piiri, millal riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vaide esitada. Kuna aegumise regulatsiooni eesmärgiks on ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panema, siis on põhjendatud aegumise puhul tahtluse kitsam sisustamine, kui seda näeb ette VÕS. Kuna TsÜS § 146 lg-st 4 ei tulene tahtluse eeldust, peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus (Tartu Ringkonnakohtu
13. a. otsus tsiviilasjas nr 2-06-28149 p 8). Hageja viitab kostjapoolse tahtliku kohustuste rikkumisena asjaolule, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalisi kohustusi täitnud, kuigi hageja esitas kostjale võlateatise. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad, et kohaldada TsÜS § 146 lg-t
14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on VÕS,

§ 9lg 2 ja Ts

ÜS § 146 lg 1 alusel aegunud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hannes Olev Kohtunik 3