KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1453 Haldusasi P. P kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna
- mai
- a ettekirjutuse ja hoiatuse nr 150442/2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – P. P, esindaja adv Alan Biin Vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniamet RESOLUTSIOON Jätta Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 25.05.2005 otsusega nr 150442 määrati P. Ple seoses S. T (sünd. xx.xx.xxxx) kasvatamisega vanemahüvitis alates 10.05.2005 kuni 20.12.
- Hüvitise arvutamisel lähtuti riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud andmetest, mille kohaselt oli P. P
- aasta isikustatud sotsiaalmaks 80 544 kr ja sellest tulenevalt määrati hüvitis suurusega 17 472 kr kuus. P. P 02.12.2005 taotluse alusel jätkati vanemahüvitise maksmist 01.01.2006 kuni 20.03.
- 3-06-1453 Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 19.05.2006 ettekirjutuse ja hoiatusega nr 150442/2 (edaspidi ettekirjutus) kohustati P. Pd vanemahüvitise seaduse (VHS) § 3 lg 7, § 5 ja § 7 lg 1 ning 3 alusel hiljemalt 30.08.2006 Sotsiaalkindlustusameti kontole tagasi maksma talle ilma õigusliku aluseta makstud 10 239 kr vanemahüvitist ning hoiatati ettekirjutuse täitmata jätmise korral sundtäitmisega. Ettekirjutuse kohaselt oli pensionikindlustuse registri andmetel AS B. S D E poolt
- aasta maikuus P. Ple makstud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 11 236 kr 36 s, mis ületas viiekordset hüvitise määra. Vastavalt VHS § 3 lg 7 teisele lausele hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra. Seetõttu ei olnud P. Pl
- a maikuus õigust saada hüvitist. P. P ei teavitanud pensioniametit tulu saamisest hüvitise maksmise kalendrikuul, kuigi kohustus selleks hüvitise taotlusele antud allkirjaga (VHS § 5). P. Ple on enammakstud hüvitist summas 10 239 kr. Hüvitise maksmine lõpetati 20.03.
- Riigikohus tunnistas 20.03.2006 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-33-05 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks VHS § 3 lg 7 teise lause osas, milles see näeb ette vanemahüvitise vähendamise, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on hüvitise saajale välja makstud töötasu, mis jäi tööandja süül varem välja maksmata. P. Ple maksti boonustasu välja palgapäeval 02.05.2005, kuna tema tööandja emafirma andis korralduse mitte teha boonuse väljamaksmist enne 04.04.
- Kuna asutuse boonustasu väljamaksmise tähtaega pole dokumendiga fikseeritud, pole tegemist tööandja süül varem saamata jäänud tasuga.
- P. P esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 19.05.2006 ettekirjutus ja hoiatus nr 150442/
- Tallinna Halduskohtu 08.12.2006 otsusega kaebus rahuldati, ettekirjutus tühistati ning mõisteti vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 307 kr 17 s. Kohus leidis, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.03.2006 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-33-05 tunnistati VHS § 3 lg 7 teine lause põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et isikule määratud vanemahüvitist vähendatakse talle tööandja süü tõttu vanemahüvitise maksmise kuul välja makstud varem saamata jäänud töötasu võrra. Riigikohus ei pidanud tööandja süü all silmas mitte üksnes tööandja õigusvastast käitumist, vaid kõiki juhtumeid, kus varem saamata jäänud töötasu väljamaksmine toimub töötajatest sõltumatutel põhjustel vanemahüvitise maksmise kuul. Vanemahüvitise maksmise kuul toimus preemia väljamaksmine ainult tööandjast sõltuvatel asjaoludel. Kui tööandaja oleks preemia välja maksnud kolm päeva varem, s.o 30.04.2005, oleks kaebuse esitajal VHS § 3 lg 7 järgi olnud
- a maikuus õigus täiel määral vanemahüvitist saada. Seega võib tugineda viidatud Riigikohtu lahendile. Tegemist on kaebuse esitaja ebavõrdse kohtlemisega võrreldes nende lastevanematega, kelle tööandjad maksid neile sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu enne vanemahüvitise maksmise perioodi algust. Vastustaja kohaldas VHS § 3 lg 7 teist lauset osas, milles see on Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Tallinna Pensioniameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel: a) Vanemahüvitise maksmise eesmärgi tuvastamisel tuleb lähtuda VHS § 1 lõigete 1 ja 2 ning § 3 lõigete 1 ja 3 koosmõjust. Seaduse eesmärgiks on vanemahüvitise saamise perioodil isikule kindlas suuruses sissetuleku tagamine. Preemia saamisel on isikul olemas vahendid toimetulekuks ja oma elustandardi säilitamiseks ning põhjendamatu on riigieelarvest maksta täiendavat hüvitist töötasu suuruses.
- aasta maikuus maksti isikule sünnitushüvitist alates
- päevast ja lisaks sai isik tulu, mis ületas viiekordse hüvitise määra. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus vanemahüvitise maksmi- 2
(4)3-06-1453 sega tuli kompenseerida sissetuleku puudumist või selle vähenemist, kuna sissetulek oli juba olemas.
- b)Preemia hilisem maksmine ei põhjusta hüvitise väiksemat suurust. Juhul, kui üleeelmise kalendriaasta töötulemuste eest maksti isikule välja preemia eelmisel kalendriaastal ja see summa on arvesse võetud hüvitise suuruse arvutamisel, saab isik kõrgema vanemahüvitise. Kuna kalendriaasta jooksul väljamakstud preemiad võetakse arvesse hüvitise suuruse arvutamisel, tuleb neid samamoodi arvestada hüvitise vähendamisel. Analoogia Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-33-05 väljendatud asjaoludega puudub.
- c)Tööandja süü lai tõlgendamine tooks kaasa olulise riigieelarve kulude kasvu. Vanemahüvitist finantseeritakse riigieelarvest, selle saamiseks ei tee isik eelnevalt sihtotstarbelisi sissemakseid. Riigieelarvest finantseeritakse ka teiste perede parema toimetuleku tagamiseks mõeldud toetusi ja hüvitisi, samas on riigieelarve vahendid piiratud. 5. P. P vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega ja palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei tohiks vanemahüvitise saaja töötada või muul aktiivsel viisil hankida tulu, mis ületab ühes kalendrikuus vanemahüvitise viiekordset määra. Kaebuse esitajale 2005. a maikuus laekunud 11 236,36 kr on tööandja poolt makstud preemia 2004. aasta heade töötulemuste eest, mis maksti välja pärast 2005. aasta majandusaasta aruande kinnitamist ja selle kontrollimist audiitori poolt. Kaebuse esitaja ei ole vanemahüvitise saamise kuul tööd teinud. Samuti ei olnud kaebuse esitaja hüvitise taotlemisel teadlik, et tööandja talle 2005. aastal preemiat maksab, mistõttu ei saanud seda taotluses märkida. Riigikohus asus otsuses nr 3-4-1-33-05 seisukohale, et vanemahüvitise saajat ei tohi ebavõrdselt kohelda võrreldes nende vanemahüvitise saajatega, kellele tööandja maksis töötasu välja õigeaegselt. Kaebuse esitaja olukord on analoogne Riigikohtu poolt käsitletud kaasusega. Töötajal puudub õigus preemia väljamaksmise aja määramiseks. Seega koheldakse ebavõrdselt vanemahüvitise saajaid, kes saavad väljateenitud töötasu pärast vanemahüvitise saamist, võrreldes nendega, kes saavad väljateenitud töötasu kätte enne vanemahüvitise määramist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. VHS § 3 lg 7 esimene lause sätestab, et kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1,2 jagamisega, millest lahutatakse saadud tulu. 7. Selle sätte tõlgendamisel tuleb lähtuda vanemahüvitise seaduse eesmärgist, milleks on tagada lapsevanemale kindlus, et lapse kasvatamine ei tooks kaasa perekonna sissetulekute vähenemist seetõttu, et lapsevanem ei saa varasemas mahus tööd teha ja selle eest tulu saada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb VHS § 3 lg 7 esimeses lauses kasutatud sõna teenib all mõista hüvitise maksmise kuul teenitud, mitte aga hüvitise maksmise kuul väljamakstud summasid. Viidatud sätte eesmärgiks on välistada hüvitise saaja poolt kalendrikuul, mille eest hüvitist makstakse, hüvitise määrast suurema tulu teenimine, mis tähendab, et hüvitise vähendamise üheks tingimuseks on, et isik töötab kalendrikuul, mille eest hüvitist makstakse. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Sellele seisukohale asus ringkonnakohus ka 15.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-05-523. 8. Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja 2005. a mais ei töötanud ning saadud töötasu näol on tegemist 2004. aastal töötamise eest makstud preemiaga. Eeltoodust nähtub, et kaebajale maksti preemia välja küll vanemahüvitise maksmise kuul, kuid puudub alus väita, et tulu teeniti hüvitise maksmise kuul. Seega ei ole 3
(4)3-06-1453 kaebaja VHS § 3 lg 7 mõttes sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu hüvitise saamise kuul teeninud ning Pensioniameti vaidlusalune otsus oli õigusvastane. 9. Halduskohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 kohaselt apellandi enda kanda. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 4
(4)