KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-258 Haldusasi E. R, E. M, L. M, T. S, A. K, T. R, M. L, J.Š, H.Li, Z.K, K.M, V.P ja M.Ji kaebused Rahandusminis-teeriumilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.05.2007 määrus nr 3-07-258 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. R määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tagastada E. R määruskaebus läbivaatamatult taotluses ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2007 määruse haldusasjas nr 3-07-258 punkt 2 osas, millega tagastati E. R kaebus kahju hüvitamise nõudes. Saata see kaebus halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Rahuldada selles osas E. R määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse punkti 1 peale on võimalik esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
- E. R ja mitmed teised Tallinnas, XX xx asuva elamu elanikud esitasid Rahandusministeeriumile 29.11.2006 taotluse hüvitada elamu võõrandamise tõttu AS-le S elamus asuva korteri erastamise õigusest ilmajäämisega tekitatud kahju. Taotluses märgiti, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusega haldusasjas nr 3-04-110, mis jõustus 13.06.2006, tuvastati, et elamu omandiõiguse õigusvastase üleandmisega
- aastal AS-le S tekitati elamu üürnikele kahju, mis seisnes eluruumi erastamise õigusest ilmajäämises. Rahandusministeeriumi 06.12.2006 vastuses taotlusele teatati, et taotluse rahuldamiseks puudub võimalus, kuna kahjunõue on aegunud. Eluruumi omandivormi muutusest ja sellega seoses 3-07-258 üürnike kasutuses oleva eluruumi mitteerastamisest pidid üürnikud teada saama juba
- aastal. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 31 lg 2 kohaselt pidanuks taotlejad esitama kaebuse või taotluse selle kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.
- E. R jt. 27.12.2006 kirjas Rahandusministeeriumile teatati, et kahju hüvitamise nõue ei ole aegunud. Rahandusministeeriumi 03.01.2007 vastuskirjas jäädi varasema seisukoha juurde.
- E. R esitas Tallinna Halduskohtule 02.02.2007 kaebuse, milles taotles Rahandusministeeriumi kohustamist uuesti läbi vaatama 29.11.2006 taotluse. Tallinna Halduskohtu 15.03.2007 kaebuse käiguta jätmise määruses selgitati, et kaebajal oleks mõistlik esitatud nõuet muuta ning taotleda kahjuhüvitise väljamõistmist kohtult. Kaebuse 29.03.2007 täpsustuses taotles E. R Rahandusministeeriumilt kahjuhüvitise 346 000 krooni väljamõistmist. Analoogilise sisuga kaebused ja kaebuse täpsustused esitasid Tallinna Halduskohtu 10.05.2007 määrusest nähtuvalt kohtule ka E. M, L. M, T. S, A. K, T. Renn, M. L, J.Š, H.L, Z.K, K.M, V.P ja M.J.
- Tallinna Halduskohtu 10.05.2007 määrusega tagastati E. Rle jt. kaebuse esitajatele kaebus kahju väljamõistmise taotluses (määruse p 2) ning võeti menetlusse E. R kaebus nõudes kohustada Rahandusministeeriumi 29.11.2006 taotlust uuesti läbi vaatama (määruse p 1). Kaebuse tagastamist põhjendas kohus viitega HKMS § 11 lg 31 p-le 5 järgmiselt. Kaebajatel puudub ilmselgelt õigus pöörduda halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib enne selle seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne selle seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates, s.o. kuni 01.01.
- Kaebajate väidetel said nad kahjust teada Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2006 otsusest, milles tuvastati XX xx elanike erastamisõigusest ilmajätmise õigusvastasus. Selle väitega ei saa nõustuda. Ringkonnakohtu selle otsusega mõisteti Rahandusministeeriumilt välja hüvitised nendele XX xx üürnikele, kes 29.05.2003 pöördusid halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega. Kaebajad nende isikute hulgas ei olnud. Viidatud kohtulahendist nähtub, et
- a. oktoobris ilmus XX xx koridoridesse AS Suva peadirektori kirjalik teadaanne, milles informeeriti elanikke, et see elumaja on eraomandis olev vara ja ei kuulu erastamisele EVP-de alusel. Seega pidid kaebajad neile tekitatud kahjust teada saama hiljemalt oktoobris 1994 ja esitama taotluse Rahandusministeeriumile või kaebuse halduskohtule kahju hüvitamiseks hiljemalt 01.01.
- Kaebetähtaega ei mõjuta asjaolu, et kaebajad pöördusid 29.11.2006 taotlusega Rahandusministeeriumi poole ja said sealt 27.12.2006 ja 03.01.2007 vastuskirjad. Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 2 ja HKMS § 9 lg-st 3 saaks hüvitise väljamõistmise kaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul siis, kui taotlus Rahandusministeeriumile on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui Rahandusministeerium ei ole õigeaegselt esitatud taotlust tähtaegselt läbi vaadanud. Kui Rahandusministeerium on keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et taotlus on esitatud tähtaja rikkumisega, ei hakka sellise taotluse läbivaatamata jätmisest kulgema hüvitise väljamõistmise kaebuse esitamise tähtaeg. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks seda, et isik võib pöörduda taotlusega haldusorgani poole suvalisel ajal ning tähtaja rikkumise tõttu taotluse läbivaatamisest keeldumise korral oleks talle halduskohtusse hüvitise väljamõistmiseks pöördumise võimalus tagatud tähtajatult. Käesoleval juhul ei ole Rahandusministeerium jätnud hüvitise saamise taotlusi rahuldamata ega tähtaegselt lahendamata. Rahandusministeeriumi 06.12.2006 ja 03.01.2007 vastuskirjade sisuks on taotluste läbivaatamatult tagastamine, kuna taotlejate kahju hüvitamise nõue on aegunud. HMS § 14 lg 6 järgi tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg 2
(5)3-07-258 on möödunud ja seda ei ennistata. Haldusakti andmise taotluse tagastamist võib vaidlustada vaidemenetluse korras või ka halduskohtus. Kaebajad võivad Rahandusministeeriumi 27.12.2006 ja 03.01.2007 vastuskirjade saamisel vaidlustada halduskohtus hüvitise taotluse menetlemisest keeldumist, mitte aga taotleda kohtult kahju hüvitamist. Kuna kaebajad taotlevadki algselt esitatud kaebustes Rahandusministeeriumi keeldumise õigusvastaseks tunnistamist ja ministeeriumi kohustamist vaadata taotlused uuesti läbi, vastavad kaebused selles osas nõuetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- E. R määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu 10.05.2007 määruse p 2 osas, millega tagastati E. R kaebus, ning teha uus määrus, millega ennistada kahjunõude esitamise tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kohus on eksitanud kaebajat kaebuse esitamise tähtaja suhtes, tehes kaebajale kaebuse muutmiseks ettepaneku selliselt, et muudetud kaebust ei asutud üldse menetlema, vaid tagastati. Kaebuse käiguta jätmise määruses ei olnud sõnagi sellest, et kaebaja peab põhjendama kaebuse tähtaegsust RVastS § 17 lg 1 alusel ja esitama vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotluse. 2) Kohtu järeldus, et nõue on aegunud, on ennatlik. Uurimisprintsiibi kohaselt tulnuks kohtul välja selgitada, millise haldusakti või toiminguga väidetav kahju tekitati ja millal kaebaja sellest teada sai või pidi saama. Kohus piirdus aga kaebaja väitega, et kahju tekitamisest sai ta teada teiste isikute kohtuasja lahendist teadasaamisel, ja samas kohtuasjast saadud informatsiooniga
- a. oktoobris AS Suva peadirektori teate väljapanemisest elamus. Kohtul puudusid andmed, millal kaebaja seda teadet nägi. Kaebaja on viidanud ka teistele asjaoludele nõude tähtaja arvestamisel, nt sellele, et aegumistähtaeg on peatunud 29.05.2003 nõude esitamisega Tallinna Halduskohtusse. Lisaks võis kahju olla tekitatud sellega, et kaebuse esitaja pidi
- a. välja ostma oma korteri turuhinnaga, mille tõttu tema vara vähenes ja õiguste rikkumine sai pöördumatuks; sel juhul on kaebus tähtaegne. 3) Kui kohus leidis, et nõude esitamise tähtaeg on möödas, oleks ta pidanud andma kaebajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus koos vastavate tõenditega ning seejärel selle taotluse HKMS § 12 lg 3 alusel lahendama. Kaebuse tähtaja ennistamiseks annaks aluse ka teise kohtuasja lahendi ootamine. Enne ringkonnakohtu 17.04.2006 otsust oleks kaebuse eduperspektiiv olnud küsitav. Kaebaja abikaasa Toomas R on erastamisõiguse kaitseks korduvalt pöördunud erinevate kohtute poole. Samuti on elamu üürnike esindaja pöördunud korduvalt Erastamisagentuuri pole avaldusega võimaldada eluruumide erastamine, arvates elamu müüdud varadest välja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruse tegemist, millega kaebetähtaeg HKMS § 12 lg 3 alusel ennistatakse, saaks kaebuse esitaja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses taotleda juhul, kui määruskaebus on esitatud halduskohtu sellise määruse peale, millega kaebetähtaeg ennistamata jäeti. Ringkonnakohtu volitused on HKMS § 34 lg 2 kohaselt piiratud esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisega. Ringkonnakohus ei saa seetõttu asuda lahendama sellise kaebuse esitamise tähtaja küsimust, mida halduskohus pole veel menetlussegi võtnud. 3
(5)3-07-258 Seetõttu tuleb määruskaebus jätta läbivaatamata osas, milles taotletakse kaebetähtaja ennistamise määruse tegemist. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel üksnes seda, kas kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 31 alusel oli seaduslik ja põhjendatud.
- HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus, tagastades selle sätte alusel kaebuse põhjendusega, et kaebetähtaeg on ületatud, seda sätet ebaõigesti kohaldanud. Käesoleval juhul ei saa väita, et kahju hüvitamise nõue oleks materiaalõiguslikult ilmselgelt põhjendamatu. Kohus ei ole tuvastanud mõne RVastS § 7 lg-s 1 toodud kahjunõude esitamise eelduse ilmselget puudumist. HKMS § 11 lg 31 p 5 ei anna alust kaebuse tagastamiseks põhjendusega, et kaebus on esitatud kaebetähtaja ilmselge rikkumisega. Kaebetähtaja rikkumisega esitatud kaebuse menetluskorra sätestab HKMS § 12 lg 3, mille kohaselt kaebuse tähtaegsust kontrollitakse ja kaebetähtaja ennistamise taotlus lahendatakse eelmenetluses. Viidatud sättest tulenevalt on protsessiosalisel õigus esitada taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks, kuid kaebuse tähtaja ületamise motiivil tagastamine menetlusse võtmata välistab selle protsessiõiguse kasutamise üldse.
- Eeltoodud põhjusel tuleb halduskohtu 10.05.2007 määrus vaidlustatud osas protsessinormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Halduskohtul tuleb HKMS § 11 alusel E. R kahju hüvitamise kaebuse nõuetelevastavuse kontrollimist ja asja kohtuliku ettevalmistamise menetlust jätkata. Kuna kaebus ei ole jõudnud veel eelmenetluse staadiumi, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kõik määruskaebuse väited kaebetähtajast kinnipidamise või kaebetähtaja ennistamise põhjendatuse kohta ega anna hinnangut ka halduskohtu määruses toodud seisukohtadele, mille kohaselt on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega.
- Kuigi käesolev määruskaebus ei hõlma halduskohtu vaidlusaluse määruse punkti 1, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida selle punkti kohta järgmist. Toimikust nähtub, et vastuseks halduskohtu 15.03.2007 määrusele (tl 32-33) esitas E. R 29.03.2007 kaebuse täpsustuse (tl 36-39), milles oli kaebuse taotluseks senise kohustamistaotluse asemel märgitud taotlus kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse täpsustuses märgiti, et kaebuse esitaja ei soovi enda Rahandusministeeriumile esitatud taotluse uut läbivaatamist iseenesest, vaid selle kindlat tulemust – kahjusumma määramist ja maksmist - ning seetõttu kaebust ei täiendata vaid kaebuse täpsustatud taotlus kahju hüvitamise nõudena tuleks lugeda esitatuks juba 02.02.
- Halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendava osa punktis 1 on märgitud, et 11.04.2007 esitasid ka ülejäänud kaebajad vastuseks kaebuste käiguta jätmise määrusele kaebuse täpsustused, mille kohaselt taotleti kaebajate kasuks materiaalse kahju väljamõistmist. Eeltoodu viitab sellele, et halduskohtule ei ole esitatud HKMS § 6 lg 2 p 2 nimetatud kohustamiskaebusi Rahandusministeeriumi kohustamiseks kahju hüvitamise taotluste uueks läbivaatamiseks, vaid HKMS § 6 lg 3 p-s 2 nimetatud kaebused avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebust, mida halduskohtule pole esitatud, ei saa halduskohus aga menetlusse võtta. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb lähtuda kaebuse selleks hetkeks kujunenud sisust. 4
(5)3-07-258 Kui asuda seisukohale, et käesolevas asjas nõutud kahju hüvitamiseks möödus tähtaeg nii taotluse esitamiseks haldusorganile (Rahandusministeerium) kui ka kaebuse esitamiseks halduskohtusse RVastS § 31 lg 2 kohaselt 01.01.2005, siis puudub Rahandusministeeriumi kohustamise nõudel kaebuse esitajate kahju hüvitamise taotluse uueks läbivaatamiseks kaebajate eesmärgi – kahjuhüvitise saamine – seisukohast ka mõte, sest see nõue ei saa kaebajaid selle eesmärgini viia. HMS § 34 lg 3 välistab menetlustähtaja ennistamise, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 5
(5)