← Eesti

3-07-789/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-789 Haldusasi R. P kaebus Hiiu maavanema 04.04.2007 korralduse nr 193 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.05.2007 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus R. P määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta R. P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5.mai 2007 määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 12.2 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 28.03.2003 notariaalselt sõlmitud ehitiste müügilepinguga ostis R. P eraisikutelt Hiiu maakonnas X vallas X külas asuvad ehitised - ühekorruseline laut-kuur, laut ja pumbamaja, mis lepingus märgitu kohaselt paiknesid 17 000 m2 suurusel maatükil. 16.05.2003 esitas R. P nimetatud ehitiste juurde maa - 7,5 ha, maakasutuse sihtotstarve põllumajandushoonete maa - ostueesõigusega erastamise avalduse. X Vallavalitsuse 26.11.2003 korraldusega nr 625 anti kasutusluba R. Ple kuuluva ehitise „laut“ (müügilepingu kohaselt neto- ja kasuliku pinnaga 550,2 m2, ehitisealune pind 664 m2) kasutamisotstarbe muutmiseks elamuks; vallavalitsuse 11.03.2004 korraldusega nr 97 võimaldati R. Pl erastada ostueesõigusega 7,96 ha maad, nimetusega S, mis asub X külas endisel S1 talumaal, sihtotstarbega maatulundusmaa; Hiiu maavanema 09.06.2004 korraldusega nr 169 erastati maa R. Ple. Maa ostu-müügi lepingut sõlmitud pole. 26.02.2007 alustas Hiiu maavanem järelevalvemenetluse X Vallavalitsuse 26.11.2003 korralduse nr 625 ja 11.03.2004 korralduse nr 97 seaduslikkuse üle ning tegi 04.04.2007 korraldusega nr 193 ettepaneku vallavalitsusele korraldused nr 625 ja 97 tühistada 15 päeva jooksul maavanema korralduse kättesaamisest (punktid 1.1 ja 1.2) ning määrata S maaüksusel 3-07-789 asuvate ehitiste omanikule MRS § 6 lg 3.1 alusel tähtaeg ehitiste korrastamiseks (p 1.3); tunnistas kehtetuks maavanema 09.06.2004 korralduse nr 169 (p 2) ja tagastas R. Ple maavalitsuse arvele kantud maa erastamise eest tasutud summad (p 3). Maavanem märkis korralduses nr 193, et vallavalitsus on kasutusluba, mille alusel registreeriti loomakasvatushoone ehitisregistris elamuna, välja andes eiranud ehitusseaduse sätteid ning kasutusluba on väljastatud tegelikke asjaolusid kontrollimata ja arvestamata. Maa ostueesõigusega erastamise korralduses nr 97 puudub viide selle andmise õiguslikule alusele. Ükski S maaüksusel asuvatest ehitistest ei vasta elamule sätestatud tunnustele, mistõttu on maa erastamine võimalik vaid ehitise teenindamiseks vajalikus ulatuses. Ehitiste omanikule tuleb määrata tähtaeg ehitiste korrastamiseks, kuna välikontrolli käigus selgus, et ehitised on lagunenud ega ole kasutuses. Kaebuses halduskohtule palus R. P tühistada Hiiu maavanema 04.04.2007 korraldus nr
  2. Kaebuse kohaselt rikub vaidlusalune haldusakt kaebaja õigusi, sest sellega tühistati põhjendamatult õiguspärased ja kaebajale soodsad haldusaktid; arvestatud pole kaebaja usaldust ja õiguspärast ootust haldusaktide kehtima jäämisele; kaebajale ei antud piisavalt võimalust oma seisukohti ja vastuväiteid avaldada. Maa erastamise eeltoimingud on lõpule viidud, maa erastamise ostuhind tasutud veebruaris 2007, so enne vaidlusaluse korralduse andmist. Usaldades haldusaktide kehtima jäämist on kaebaja korrastanud 7,96 ha maad ning teinud kulutusi ehitiste ühendamiseks elektrivõrguga. Ehitis vastas seaduses ehitisele sätestatud nõuetele ning selle kasutusotstarbe muutmine oli õiguspärane. Kaebusega koos esitas R. P esialgse õiguskaitse taotluse maavanema 04.04.2007 korralduse nr 193 täitmise peatamiseks, mille halduskohus 30.04.2007 määrusega rahuldamata jättis. R. P kohtumäärust ei apelleerinud, kuid esitas 07.05.2007 uue taotluse vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamiseks, leides, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise korral eksisteerib kaebajale reaalne kahjuliku tagajärje oht. Maavanema korralduse täitmiseks võib vallavalitsus tunnistada oma seaduslikud ja kaebajale soodsad haldusaktid kehtetuks. Asjaolu, et kaebaja võib maavanema korralduse alusel antud vallavalitsuse akte kohtus vaidlustada, esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista. Oluliseks väärtuseks tuleb lugeda asjaolu, et ei tekitataks uusi kohtuvaidlusi ja kohtukulusid. Puudub avalik ja kolmandate isikute huvi maavanema korralduse koheseks täitmiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Tallinna Halduskohus võttis 07.05.2007 määrusega kaebuse menetlusse ning määruse punktiga 4 jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata järgmistel motiividel: HKMS § 12.1 lg 2 kohaselt võib halduskohus kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. See hõlmab ka juhtumid, kus vaidlustatud haldusakti kehtivus või täitmine toob endaga kaasa kaebaja suhtes negatiivsed tagajärjed, mille kõrvaldamine ei ole hiljem võimalik. Kaebaja väidab talle reaalselt pöördumatute kahjulike tagajärgede saabumist, kuid ei täpsusta ega selgita, milles need tagajärjed seisnevad. Ühestki õigusaktist ei tule kohalikule omavalitsusele kohustust maavanema ettepaneku saamisel igal juhul vastav haldusakt kehtetuks tunnistada ning käesoleval juhul polegi vallavalitsus maavanema korraldust täitnud, selleks antud tähtaeg on juba möödunud. Korralduse nr 193 p 1 näol ei ole tegemist lõpliku ja siduva otsustusega, mis oleks suunatud kaebaja õiguste muutmisele või lõpetamisele. Kui X Vallavalitsus tunnistabki kehtetuks vaidlustatud korralduses märgitud haldusaktid, on kaebajal õigus vastavad aktid kohtus vaidlustada ja taotleda esialgset õiguskaitset selle vaidluse raames. 2

(4)3-07-789 R. P esitas halduskohtu 07.05.2007 määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus saatis ringkonnakohtule lahendamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES R. P määruskaebuses palutakse tühistada esimese astme kohtu määrus osas, millega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus (määruse p 4) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega taotlus rahuldada ja Hiiu maavanema 04.04.2007 korralduse nr 193 täitmine peatada. Määruskaebuse esitaja seisukoha järgi ei ole kaebus perspektiivitu ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui maavanema vaidlusaluse korralduse täitmist ei peatata, saab vastustaja või muu isik teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada. Kaebaja soovib vältida talle ebasoodsate haldusaktide andmist kohtumenetluse ajal ja ära hoida sellel pinnal tekkida võivaid kohtuvaidlusi. Asjaolu, et vallavalitsuse poolt maavanema korralduse täitmiseks antud haldusakte saab kohtus iseseisvalt vaidlustada, ei välista kaebaja õigusliku olukorra halvenemist. Puudub avalik ja kolmandate isikute huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. Vastustaja määruskaebusega ei nõustunud ning palus selle rahuldamata jätta, leides, et kaebusel puudub eduväljavaade. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse väited ei anna halduskohtu määruse apelleeritud osas tühistamiseks ja uue määrusega esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks alust. Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet antud maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle ning sama paragrahvi lg 4 järgi kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse ning kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Vaidluse esemeks ongi Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lg 1 alusel tehtud maavanema korraldus. Seni kohtule esitatu põhjal ei saa lugeda kaebust ei ilmselgelt põhjendatuks ega ka ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja lõppeesmärk on erastada talle kuuluvate ehitiste juurde ostueesõigusega maad taotletud ja kohaliku omavalitsuse haldusaktidega võimaldatud ulatuses. Vaidlusaluse haldusakti täitmise peatamata jätmine ei tee selle eesmärgi realiseerimist võimatuks ning käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmine on kaebuse rahuldamise korral võimalik ka juhul, kui maavanema korralduse täitmist ei peatata ning kohalik omavalitsus maavanema ettepaneku täidab. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustest nähtuvalt on aga selle eesmärk hoida käesoleva kohtuvaidluse ajaks ära vallavalitsuse poolt ehitise kasutusotstarbe muutmine ja elamu juurde ostueesõigusega maa erastamist võimaldavate haldusaktide tühistamine, et vältida kahe kohtuvaidluse pidamisega kaasnevaid täiendavaid kulutusi. Sellise taotluse rahuldamist oleks olnud põhjust kaaluda juhul, kui poleks möödunud vallavalitsusele maavanema poolt tehtud ettepaneku täitmise 15-päevane tähtaeg. Kuna vallavalitsus pole talle antud tähtajal maavanema ettepanekut täitnud, siis on vähetõenäoline, et ta teeb seda enne käesoleva kohtuvaidluse lõppemist. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu seisukohaga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. 3
(4)3-07-789 Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.