) §de 3 lg 7; 5; 7 lg 1 ja 3 alusel hiljemalt 30.08.2006.a. Sotsiaalkindlustusameti kontole tagasi maksma talle ilma õigusliku aluseta makstud 10 239 kr vanemahüvitist ning hoiatati ettekirjutuse täitmata jätmise korral sundtäitmisega. Ettekirjutuse kohaselt oli pensionikindlustuse registri andmetel AS-i „Brand Sellers DDB Eesti“ poolt 2005.a. maikuus P.P.le makstud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 11 236 kr 36 s, mis ületas viiekordset hüvitise määra. Vastavalt
lg 7 teisele lausele hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra. Seetõttu ei olnud P.P.l 2005.a. maikuus õigust saada hüvitist.
kohustab hüvitise saajat pensioniametile viivitamatult kirjalikult teatama, kui ta saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. P.P. ei teavitanud pensioniametit tulu saamisest hüvitise maksmise kalendrikuul, kuigi kohustus selleks hüvitise taotlusele antud allkirjaga.
P.P.le on enammakstud hüvitist summas 10 239 kr. Hüvitise maksmine lõpetati 20.03.2006.a. Riigikohus tunnistas 20.03.2006.a. otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-33-05 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks
lg 7 teise lause osas, milles see näeb ette vanemahüvitise vähendamise, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on hüvitise saajale välja makstud töötasu, mis jäi tööandja süül varem välja maksmata. P.P.le maksti boonustasu välja palgapäeval 2.05.2005.a., kuna tema tööandja emafirma andis kinnituse mitte teha boonuse väljamaksmist enne 4.04.2005.a. Kuna asutuse boonustasu väljamaksmise tähtaega pole dokumendiga fikseeritud, pole tegemist tööandja süül varem saamatajäänud tasuga. P.P. vaide jättis Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjon rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutus tühistada.
lg 7 mõtteks on, et vanemahüvitise saaja ei teeniks hüvitise saamise kuul muud tulu. Vanemahüvitise eesmärgiks on tagada sissetulek vanemale, kes lapse sünni tõttu ei saa endale elatist teenida. Hüvitise saaja ei tohi töötada või muul viisil hankida tulu, mis ületab ühes kalendrikuus vanemahüvitise viiekordset määra. 2005.a. mais laekunud 11 236 kr 36 s on preemia 2004.a. heade töötulemuste eest, mis maksti välja pärast 2005.a. majandusaasta aruande kinnitamist. Kaebaja ei ole vanemahüvitise saamise kuul tööd teinud ega olnud ka teadlik, et makstakse preemiat, mistõttu ei saanud seda märkida vanemahüvitise taotluses. Tööandja poolt makstud preemia laekus kaebaja kontole enne vanemahüvitise määramist. Lähtudes mõistlikkuse ja õiguspärase ootuse põhimõttest, oleks vanemahüvitise määraja pidanud kontrollima vanemahüvitise määramisel sotsiaalmaksu laekumist, millest oleks selgunud preemia suurus. Ei ole mõistlik eeldada, et isik peab teatama saadud preemiast, kui vanemahüvitis on määratud tagantjärele. Tagantjärele vanemahüvitise määramine muudab isiku automaatselt seaduserikkujaks, kuna ta on saanud vahepeal preemiat. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-33-05 kohaselt on põhiseadusega vastuolus
lg 7 teine lause osas, mis näeb ette, et isikule määratud vanemahüvitist vähendatakse talle tööandja süü tõttu vanemahüvitise maksmise kuul välja makstud ja varem saamata jäänud töötasu võrra. Riigikohus asus seisukohale, et vanemahüvitise saajat ei tohi kohelda ebavõrdselt võrreldes nende hüvitise saajatega, kellele tööandja maksis töötasu välja õigeaegselt. Kuigi nimetatud lahend käsitleb olukorda, kus vanemahüvitise saajaid koheldakse ebavõrdselt tööandja süül hiljem makstud töötasu korral, on kaebaja olukord selle kaasusega analoogne. Töötajal puudub võim tööandja üle, määramaks preemia väljamaksmise aega, samuti ei saa ta kohustada tööandjat maksma preemiat enne vanemahüvitise saamise kuud. Seega koheldakse isikuid, kes saavad väljateenitud töötasu pärast vanemahüvitise saamist, ebavõrdselt nende isikutega, kes saavad väljateenitud töötasu kätte enne vanemahüvitise määramist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsuses toodule järgmised seisukohad.
lg 7 esimesest ja teisest lausest tulenevalt on
-i mõttes sõna „saamine“ sõna „teenimine“ sünonüüm.
lg 1 tõlgendamisel koosmõjus eeltoodud seisukohaga, on seadusandja soov tagada perele ühe vanema lapsehoolduspuhkusel olemise perioodil samaväärne sissetulek, kui enne vanema lapsehoolduspuhkusele jäämist. Sama nähtub
-i eelnõu(125 SE I) seletuskirjast. Seadusandja tahe on tagada pere sissetuleku säilimine seoses lapse sünniga, mitte hüvitada saamatajäänud töötasu. Seejuures on seadusandja sätestanud
§-s 3 lg 7 piirid - hüvitise määra, millest väiksema tulu saamise korral vanemahüvitist ümber ei arvutata ning viiekordse hüvitise määra, millest suurema tulu saamise korral vanemahüvitist ei maksta. Kui vanem saab vanemahüvitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, mis ületab viiekordset hüvitise määra, ei ole vanemahüvitise maksmine kooskõlas
-i eesmärgiga. Seetõttu tulebki praegusel juhul rakendada
lg 7 teist lauset.
lg 1 kohaselt arvutatakse ühe kalendrikuu hüvitise suurus taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste andmete alusel. Hüvitise määramisel lähtutakse selle suuruse kindlakstegemisel ning töötamise korral suuruse arvutamisel sotsiaalmaksuga maksustatud(kassapõhisest) tulust, mida isikule on makstud esimesel juhul kalendriaasta jooksul ning teisel juhul kalendrikuus. Hüvitis arvutatakse ümber sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel selle väljamaksmise kalendrikuu järgi. Riiklikesse registritesse kantud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kajastub registrites kassapõhiselt kalendrikuu järgi, millal tulu isikule välja maksti. Sotsiaalmaksu seaduse(SMS) § 8 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksuga maksustamise perioodiks kalendrikuu. Maks tuleb maksja poolt Maksu- ja Tolliametile üle kanda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks(SMS § 9 lg 1 p 4,5). Seega on maksukohustuslaste registri andmed kassapõhised ja isiku tulu fikseeritakse maksu arvestamise kuu tuluna. Tulu, millelt tööandja arvestas sotsiaalmaksu 2005.a. mais, kajastub registris märgitud kuu tuluna. Sotsiaalmaksu maksja ei pea täpsustama, millise tööperioodi eest on sotsiaalmak- suga maksustatud tulu teenitud. Eeltoodut toetab
. Sotsiaalkindlustusamet võtab vanemahüvitise arvutamisel aluseks sotsiaalmaksuga maksustatud tulu selle väljamaksmise kalendrikuu järgi. 2005.a. riigieelarve seaduse järgi on vanemahüvitise määr 2200 kr kuus, viiekordne määr 11 000 kr kuus.
kohaselt peab hüvitise saaja teatama hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulust, mis ületab hüvitise määra, mitte sellel kuul teenitud tulust.
lg 1 alusel nõutakse enammakstud hüvitis tagasi, kui hüvitise saaja jätab pensioniametile teatamata asjaoludest, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 7 kehtis vaidlustatud haldusakti andmise ajal järgmises sõnastuses: „Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1, 2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu. Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra.“ Poolte viidatud otsusega tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tsiteeritud sätte teise lause põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles see näeb ette, et isikule määratud vanemahüvitist vähendatakse talle tööandja süü tõttu vanemahüvitise maksmise kuul välja makstud varem saamatajäänud töötasu võrra. Tallinna Pensioniamet on mõistnud tööandja süüd kitsalt üksnes tööandja poolt mingis õigusaktis või lepingus sätestatud normi rikkumisena, leides, et kuivõrd boonustasu väljamaksmise tähtaega pole dokumendiga fikseeritud, pole kaebajale 2.05.2005.a. väljamakstud preemia puhul tegemist tööandja süül varem saamatajäänud tasuga. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohtu arvates ei pidanud Riigikohus tööandja süü all silmas mitte üksnes tööandja õigusvastast käitumist, vaid kõiki juhtumeid, kus varem saamatajäänud töötasu väljamaksmine toimub tööandjast sõltuvatel ja töötajast sõltumatutel põhjustel vanemahüvitise maksmise kuul. Vastustaja on ettekirjutuses ise märkinud, et kaebajale maksti boonustasu välja palgapäeval 2.05.2005.a., kuna tema tööandja emafirma andis kinnituse mitte teha boonuse väljamaksmist enne 4.04.2005.a. Seega on kaebajale vanemahüvitise maksmise kuul preemia väljamaksmine toimunud ainult ja üksnes tööandjast sõltuvatel asjaoludel ning kohus ei näe siin mingit erinevust ülalmärgitud Riigikohtu lahendis käsitletud juhtumiga, kus töötajale maksti vanemahüvitise maksmise kuul välja kolmel varasemal aastal saamatajäänud töötasu. Kui tööandja oleks kaebajale preemia välja maksnud kolm päeva varem, s.o. 30.04.2005.a., oleks kaebajal
maikuus õigus täiel määral vanemahüvitist saada. Kohus nõustub kaebajaga, et tema juhtum on analoogiline kõnealuse Riigikohtu kaasusega. Tegemist on kaebaja ebavõrdse kohtlemisega võrreldes nende lapsevanematega, kelle tööandjad maksid neile sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu enne vanemahüvitise maksmise perioodi algust. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis kohaldanud
lg 7 teist lauset osas, milles see on Riigikohtu poolt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistatud. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 92 lg 1 tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 307 kr 17 s riigilõivu. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.